lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust ning
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Erik Vidrikule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Erik Vidrikule käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 05.06.2019 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6116 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 10 päeva vangistuse, võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust. 3 aasta 5 kuu 10 päeva pikkuse vangistuse aja algust loeti alates Tartu Maakohtu 20.04.2021 kohtuotsuse kuulutamisest. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 30.09.2024. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Erik Vidriku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Erik Vidriku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Erik Vidriku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Erik Vidrik selgitas kohtuistungil, et ta on läbinud vanglas erinevaid sotsiaalprogramme. Programmide käigus õppis ta, et oma otsuseid tuleb ise teha ja mitte teiste mõtetega kaasa minna ning kõige parem on probleemide vältimiseks alkoholist loobuda. Lähisugulastest toetavad teda vabaduses ema, ämm ja lapsepõlvesõber. Vanglast vabanedes soovib ta minna Samaariasse sotsiaalprogrammi, ta on valmis minema ka tööle. Kinnipeetav tunnistas, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid viimasel ajal on ta käitunud väga korralikult. Lisaks on talle määratud psühhiaatri poolt ravi. Kaitsja tõi istungil välja, et tema kaitsealune on vangistuses osalenud edukalt tööhõives, sotsiaalprogrammides ja elama asumine Samaariasse tagaks täiendavalt tema õiguskuulekuse. Turvakodus võimaldatakse talle rehabilitatsiooniprogrammi ja seal on võimalik kohaldada ka elektroonilist valvet. Sotsiaalprogrammide läbimise käigus on ta omandanud uusi oskuseid ja teadmisi hakkamasaamiseks. Samuti on tal vabaduses olemas toetav suhtlusvõrgustik. Kaitsja hinnangul on Erik Vidrikule vangla iseloomustuses antud prognoos vananenud ja seal ei ole arvestatud uute asjaoludega. Kaitsja on seisukohal, et on olemas kõik võimalused kinnipeetava edukaks hakkamasaamiseks vabaduses. Seega palus kaitsja kohtul Erik Vidriku vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kohaldades talle elektroonilist valvet ja määrates lisakohustused. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Erik Vidrik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Erik Vidrik on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vangistuses viibib ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise, varguse ning inimkaubanduse eest. Hetkel kannab ta karistust tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ning tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest. Kuriteo toimepanemise ajendiks on olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Positiivse asjaoluna saab Erik Vidriku puhul välja tuua sotsiaalprogrammides osalemise. Läbiviijate tagasiside kohaselt muutus kinnipeetav programmi jooksul järjest avatumaks ja julgemaks. Süüdimõistetu tunnistas enda probleemi alkoholiga ja mõistis, et see on talle palju probleeme tekitanud, kuid samas ei leidnud Erik Vidrik, et alkoholist täielik loobumine oleks realistlik. Positiivse asjaoluna saab välja tuua ka vangla majandustöödel osalemise. Vabanemise korral soovib Erik Vidrik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja läbida seal pakutava 6-12 kuulise programmi. Vabaduses on kinnipeetaval olemas ka toetus lähedaste näol. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema põhilisteks toetajateks ema, ämm ja lapsepõlvesõber, kuid head suhted on tal ka teiste pereliikmetega. Kindlat töökohta Erik Vidrikul ei ole, kuid ta plaanib ennast Töötukassas arvele võtta ja esimesel võimalusel tööle minna. Kuigi süüdimõistetu eelkirjeldatud elutingimused on rahuldavad, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa Erik Vidriku käitumist vangistuses paraku heaks pidada. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud tööst keeldumise, ebaviisaka käitumise ja tätoveeringu tegemise eest. Neist kolmel korral on süüdimõistetule määratud karistuseks noomitus, kuid kahte rikkumist on peetud sedavõrd raskeks, et nende eest on Erik Vidrikut karistatud kartseriga. Eelnev ilmestab selgelt Erik Vidriku suhtumist kehtestatud reeglitesse ja korda. Kui kinnipeetaval on raskuski korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt vabaduses toime tulla. Ennetähtaegse vabastamise üheks sisuliseks eelduseks on kinnipeetava korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Erik Vidriku puhul need eeldused täidetud ei ole. Arvestades Erik Vidriku varasemat elukäiku ja käitumist vangistuses, leiab kohus, et käesolev karistus ei ole talle piisavat distsiplineerivat mõju avaldanud. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.