Obsah (7)
§ 76§ 184§ 65§ 68§ 75§ 114§ 25KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2023 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6117 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Dmitri Meštšenski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dmitri Meštšenski Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti), sh käibemaks 10,80 eurot. Mõista Dmitri Meštšenskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700055913 ning selgitus „Dmitri Meštšenski, 1-16-6117, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(7)Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Harju Maakohtu 11.08.2016 otsusega tunnistati Dmitri Meštšenski süüdi
§ 184
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti Dmitri Meštšenskile liitkaristus Harju Maakohtu 01.07.2015 otsusega nr 1-15-3109 mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 2 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulus 12 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.11.
- Viru Vangla esitas 20.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Meštšenski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 13.11.2014 ja lõpp 10.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.12.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 11.12.
- Kinnipidamisasutuses Dmitri Meštšenski kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on isikul 2 kehtivat karistust ja vangistuses viibib kuuendat korda. Enne kinnipidamist puudus isikul kindel elukoht. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama munitsipaalkorterisse aadressil xxx. Hetkel korteris elab abikaasa ja 4 alaealist last. xxx on nõus elektroonilise valve paigaldamisega. Abikaasa andis oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Ajavahemikul 01.09.2016-22.08.2017 omandas keevitaja kutsehariduse ning töötab vanglas keevitajana. Vangistuse jooksul omandanud B1 riigikeele taseme, eksami sooritas 85% septembris
- a. Aeg-ajalt on vabaduses olles töötanud juhutöödel, kuid tööharjumus on väike. Käesoleva vangistuse jooksul on omandanud keevitaja kutse ning töötab metallitsehhis. 29.11.2022 andmetel on tasumata nõudeid summas 9 592,64 eurot ja vabanemisfondis on 1 962 eurot. Vangistuse jooksul on oma võlgnevusi tasunud. Ennetähtaegse vabanemise korral Dmitri Meštšenskil on olemas garanteeritud töötamise võimalus firmas x OÜ-s keevitajana, kuupalgaga 1000 eurot. Käesoleva vangistuse jooksul abiellus. Abikaasal on 4 last, kes elavad temaga koos. Üks lastest on ühine Dmitri Meštšenskiga. Abikaasa väitel ei soovi Dmitri suhelda endiste sõpradega, kuna suhtlemine endiste sõpradega tõi talle kaasa probleeme. 2
(7)Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Isiku sõnul suitsetas enne kinnipidamist fentanüüli igapäevaselt (enda sõnul kardab süsti). Tunnistab sõltuvust. Käesoleva vangistuse jooksul osalenud Corrigo tugigrupis. Isik läbis ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". 01.10.2020. a alustas osalemist sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening", kuid jättis pooleli, kuna töö kõrvalt oli raske osaleda. Eesmärkideks peab pere hoidmise ja töö tegemise. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetavaga viidud läbi ka psühholoogilisi vestlusi. Arvestades kinnipeetav Dmitri Meštšenski ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus otsustab vabastada Dmitri Meštšenski enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik, tulenevalt kinnipeetava ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, ettepaneku määrata katseaeg kuni 10.01.2027 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata järgmised kohustused:
§ 75lg 2 p 2
(1)- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassa arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;
§ 75
lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske käitumis- ja mõtlemisvaldkonnas;
§ 75
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 12 (kaksteist) kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 28.12.2022 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Vangistuse jooksul on kinnipeetav paljust aru saanud, omandanud eriala, saanud pere. B2 keeleõppe ja ühe programmi jättis pooleli, kuna töötas ja õppis ning oli väga raske. Kinnipeetava sõnul praeguseks ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist. Võlgu maksab korrapäraselt ja plaanib vabaduses jätkata võlgade kinni maksmist. Narkootiliste ainete sõltuvusest on juba ammu vabanenud ja soovib elada oma elu pere keskel ja töötada. Elektroonilise valve kohaldamist peab isegi heaks. Kaitsja leidis, et Dmitri Meštšenski väärib ennetähtaegset vabanemist. Ühtegi etteheidet ei ole tema töötamise kohta, programmid on läbitud ja ta on nõus jätkama programmide läbimist. Kõige olulisem, et tal on toetav perekond. Tõepoolest on kaks distsiplinaarkaristust. Kuid siin on möödunud tõesti 22. detsembril aasta ja kohus saab selle lugeda mitte oluliseks. Seega Meštšenski väljavaated vabanemisel asuda xxxOÜ-sse tööle ja elama xxx, ja võtma kohustuse alluda elektroonilise valvele 12 kuud, on need tagatised, mis võimaldavad tal vabaduses toime tulla. Kohustus mitte tarvitada narkootilisi aineid ja psühhotroopseid aineid, kuulub täitmisele ja kaitsja ei näe ohtu, kui juba tõesti 8 aastat on nö võõrutus toimunud. Ja oluline, et ta on lõpetanud ka kõik kontaktid isikutega, kellega need igasugused ohud said võimalikuks. Ja prioriteediks on selle juures võlgade kustutamise. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Meštšenski tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused 3
(7)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitri Meštšenski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Dmitri Meštšenski kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
§ 76lg 2 p-st 2.
Nimetatud sätte kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui 4 kuud. Harju Maakohtu 11.08.2016 otsusega mõisteti Dmitri Meštšenskile ärakantavaks karistuseks 12 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, mille rakendamise alguseks loeti 13.11.2014. Kaks kolmandikku mõistetud karistusajast oli ära kantud 21.12.2022, mis on rohkem, kui neli kuud. Seega
§ 76
lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks on täidetud. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Dmitri Meštšenski puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Dmitri Meštšenski on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristus. Lisaks käesoleval ajal kantavale vangistusele on Dmitri Meštšenski Harju Maakohtu 01.07.2015 otsusega süüdi tunnistatud
§ 114
lg 1 p 5-
§ 25lg 2 järgi.
Nimetatud teo toimepanemise eest mõistetud karistus on liidetud Harju Maakohtu 11.08.2016 otsusega mõistetud karistusele. Positiivsena võib välja tuua, et Dmitri Meštšenski on vangistuses viibimise ajal osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja täitnud täitmiskava. Dmitri Meštšenski omandas vangistuses riigikeele õppes B1 taseme, B2 taseme omandamisest loobus. Samuti on Dmitri Meštšenski läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 23.12.2016-07.02.2017 ning 4
(7)omandanud keevitaja kutsehariduse. Dmitri Meštšenski alustas sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, kuid temast olenematutel põhjustel programmi läbimine katkestati. 01.10.2020 alustas sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste läbimist, kuid katkestati motivatsiooni puudumise tõttu. Kuigi Dmitri Meštšenski ei ole kasutanud pakutavaid võimalusi ära täies ulatuses, siis on kohtu hinnangul positiivne, et isiku hoiakutele on sotsiaalprogrammid avaldanud positiivset mõju ning eeldused vabaduses seaduskuulekaks eluks on paranenud. Dmitri Meštšenskil on vangla iseloomustuse kohaselt kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kinnipeetav ja kaitsja kohtuistungil on välja toonud, et käesolevaks ajaks ei ole distsiplinaarkaristused kehtivad. Kohus on materjalidest tuvastanud, et distsiplinaarkaristuste määramise käskkiri on koostatud 22.12.2021, seega ei ole käesoleval ajal distsiplinaarkaristused kehtivad ja kohus nendega lahendi tegemisel ei arvesta. Vangistuse ajal on Dmitri Meštšenski olnud tööga hõivatud. Vangistusele eelneval ajal on olnud isiku töökogemus vähene ja Dmitri Meštšenski on teinud juhutöid. Kohus hindab positiivsena, et isik on vangistuses omandanud keevitaja eriala. Kohus hindab positiivselt, et isik on olnud huvitatud lisaks reaalsete oskuste omamisele ka kutse omandamisest. Peale vabanemist on isikul garanteeritud töökoht ettevõttes x OÜ keevitajana, kuupalgaga 1000 eurot. Kohtu hinnangul on positiivne, et Dmitri Meštšenski on käesolevaks ajaks olnud tööga hõivatud, kuna see tagab paremad eeldused tööharjumuste rakendamiseks vabaduses. Kinnipeetaval on 29.11.2022 seisuga jooksvaid nõudeid summas 9592,64 eurot ja vabanemisfondis on 1962 eurot. Ometi hinnates isiku tööharjumusi, võlgnevusi ja asjaolu, et kuritegu on pandud toime varalise kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et isik ei asu vabaduses tagasi vanade eluviiside juurde ja ei hakka materiaalse olukorra tõttu uusi kuritegusid toime panema. Kohtu hinnangul puudub isikul vabaduses töötamise kogemus ja võlgnevuste tõttu peetakse tõenäoliselt suur osa isiku sissetulekust kohtutäituri poolt kinni, seega võib isiku majanduslik olukord olemata töökoha olemasolust osutuda keeruliseks. Dmitri Meštšenskil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ennetähtaegse vabanemise korral saab Dmitri Meštšenski elada aadressil x. Tegemist on munitsipaalkorteriga, milles elab isiku abikaasa koos lastega. x on kinnitanud, et isikul on õigus korteris elada ja andnud nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Samuti on andnud nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks Dmitri Meštšenski abikaasa. Dmitri Meštšenski on oma lähedasteks nimetanud abikaasa ja tütre, kellega ennetähtaegse vabanemise korral plaanib koos elada. Nendega koos hakkaks elama ka kinnipeetava abikaasa kolm last, kes ei ole ühised. Kinnipeetav on abiellunud vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on olemas lähedane inimene, kes teda toetab. Kinnipeetava abikaasa on arvamusel, et kinnipeetaval on vaja moraalset toetus selleks, et suunduda õiguskuulekale teele. Samuti on kinnipeetava abikaasa kinnitanud, et on valmis Dmitri Meštšenskit toetama materiaalselt ja moraalselt. Isiku suhtlusringkond koosnes enne vangistust peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Käesoleval ajal abikaasa väitel ei soovi Dmitri Meštšenski endiste sõpradega suhelda. Kohus leiab, et kuigi on positiivne, et isik ei soovi vanade tuttavatega suhelda, siis on olemata sellest olemas risk, et isik satub vabaduses samasse tutvusringkonda ja võib panna toime uusi süütegusid. Dmitri Meštšenski puhul võib uute kuritegude toimepanemist soodustada narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetav alustas narkootiliste ainete tarvitamist alaealisena ja alates 2010. 5
(7)aastast tarvitas fentanüüli. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas Dmitri Meštšenski enne vangistust igapäevaselt. Viimaseks kuriteoks on narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemine ning meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Lisaks on Dmitri Meštšenski narkojoobes toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo. Olulisel kohal on ka isiku sõltuvusega tegelemine vangistuse jooksul. Käesoleva vangistuse jooksul osalenud Corrigo tugigrupis. Läbiviija hinnangul tunnistas kinnipeetav sõltuvust, oli aktiivne, töötas kaasa ja oli avatud. Isik läbis ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Läbiviija hinnangul oli passiivne, samas tunnistas sõltuvust ning on motiveeritud sõltuvusainetest loobuma. Olenemata positiivsetest muudatustest vangistuse jooksul, kahtleb kohus, kas Dmitri Meštšenski suudab vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitada. Teadaolevalt ei ole kinnipeetaval vangistuses võimalik narkootilisi aineid tarvitada, kuid vabaduses on isikul võimalik narkootilisi aineid hankida. Kohtul puudub veendumus, kas muutused isiku suhtumises narkootiliste ainete tarvitamisesse on püsivad ja vabaduses suudab Dmitri Meštšenski jätkata kainet eluviisi. Kohus peab oluliseks välja tuua toime pandud kuritegude asjaolud. Dmitri Meštšenski kannab liitkaristust mõrvakatse ja narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Nimelt pussitas ta temale elukohta pakkunud tuttavat vähemalt seitsmel korral kööginoaga erinevatesse kehapiirkondadesse, nõudes samal ajal kannatanult raha. Pärast kannatanu pussitamist lukustas ta kannatanu korterisse ja kutsus endale takso, et sõita narkootikume ostma. Mõrvakatse pani ta toime narkojoobes ning ka narkootilisi aineid käitles ta mitte üksnes majandusliku kasu saamiseks, vaid ka enda narkosõltuvuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et isiku toime pandud tegu on väga raske isikuvastane kuritegu, mis on otseselt seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Kohtu puudub veendumus, et isiku varasemast käitumisest tulenev retsidiivsusrisk oleks väikene. Kohus möönab, et Dmitri Meštšenski on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Dmitri Meštšenski avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja kõik elektroonilise valveseadme rakendamise tingimused on täidetud. Ometi ei ole kohtu seisukoha järgi piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine. Teada on, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Kantud karistuse ajal ei ole toimunud isiku suhtumises muutusi, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismutrite muutumises. Kohtul on võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Käesoleval hetkel ei kaalu Dmitri Meštšenski isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, elukoha olemasolu ning töökoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, narkosõltuvus). Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest 6
(7)vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Meštšenski vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Dmitri Meštšenski kaitsja Merike Allikmäe taotles kohtult riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist 64,80 euro suuruses summas, sh käibemaks summas 10,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil materjalidega tutvumisele 30 minutit, mis on võrdeline 27 euroga. Kohtuistungi kuluks on 30 minutit ehk 27 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse summas 54 eurot (lisandub käibemaks). Kõnealune menetluskulu kogusummas 64,80 eurot kuulub Dmitri Meštšenskilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe aluseid menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Selliseid asjaolusid ei toonud kohtuistungil välja ka süüdimõistetu ja tema kaitsja. Menetluskulu kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 7
(7)