Obsah (4)

§ 66§ 57§ 56§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3787 (2840,22,001122) kirjalik menetlus Kohtunik Aivar Hi

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 35 trahviühikut s.o 140 eurot tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul järgmiselt: kohustada Karita Kütti tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu

1. kuupäevaks 14 (neliteist) eurot kuni kogu summa tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS või nr EE932200221023778606 Swedbank AS või nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220182707198 ning selgitus „Karita Kütt, väärteoasi nr 4-22-3787, rahatrahv“.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseiniku Piret Somelari 14.10.2022 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2840,22,001122 on Karita Kütti karistatud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 59 trahviühikut, s.o 236 eurot. Otsuses sisalduva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik Karita Kütt 14.10.2022.a. kell 22.33 xxxxxxxxxx, xxxxxxx-xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx liikudes Arumäe tn suunas mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX . Juhil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime väärteo, mida kvalifitseeritakse LS § 201 lg 1 järgi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus (

§ 57lg 1 p 3).

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Menetlusalune isik Karita Kütt on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.10.2022 otsusele väärteoasjas nr 2840,22,001122 (tl 1-2, tl 7-8, tl 13-14). Esitatud kaebuse kohaselt juhtis Karita Kütt 14.10.2022 mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust. Menetlusalune isik Karita Kütt kaebuse esitajana kinnitab kaebuses, et rikkus liiklusseadust ja kahetseb juhtunut ning leiab, et tegemist on ohtliku väärteoga. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud karistus on liiga raske ja ei ole arvestatud, et tegemist on esimese rikkumisega ning kaebuse esitaja kahetseb juhtunut. Kaebuse esitaja kinnitab, et karistuse eesmärgi (liikluseeskirjade järgimine tulevikus ning arusaama sellise teo õigusvastasusest) saavutab otsuse tegija ka väiksemate karistusmäärade kohaldamisega (tl 1-2). Lisaks on Karita Kütt märkinud kaebuses, et on üksikema ning sellist summat tal korraga välja käia pole ja soovib maksegraafikut (tl 13-14). Menetlusalune isik kohtuistungit ei soovinud (tl 78).
2. Kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad kaebusele Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 20-21) leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Vastavalt

§ 56

lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on patrullpolitseinik arvestanud menetlusaluse isiku poolt avaldatud kahetsust kui süüd kergendavat asjaolu ning menetlusalusele isikule on määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Liiklusseadus § 201 lg 1 sätestab – mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku 2 poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul peab karistus olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Karistuse määra valikul tuleks lähtuda etteantud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad ajaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtuvälise menetleja hinnangul on patrullpolitseiniku poolt kaebuse esitajale määratud rahatrahv, mis jääb sanktsiooni esimesse kolmandikku, õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse vähendamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku Karita Kütt poolt esitatud kaebus väärteoasjas LS § 201 lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldas nõusolekut väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungit. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele avaldanud nõusolekut väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.
3. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Karita Küti kaebus kuulub rahuldamisele. 4.
4. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Karita Kütt rikkus kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja kohas LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatud väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 4.
5. Kohus leiab, et LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumine on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Väärteotoimikus olevas kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja Karita Kütile väärteona ette heitnud seda, et menetlusalune isik Karita Kütt juhtis 14.10.2022.a. kell 22.33 xxxxxxxxxx, xxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx , liikudes Arumäe tn suunas mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX . Juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karita Kütt rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Kiirmenetluse otsuses menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, võttis õigeks talle etteheidetava väärteo ning avaldas kahetsust toimepandud teo tõttu. Ta selgitas, et tuli kodust ning sõitis 1 km kaugusele sõbranna juurde. 14.10.2022.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Karita Kütt sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga xxx xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud 14.10.2022.a. kell 22.33 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Lähtudes väärteotoimiku kirjalikest tõenditest on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Karita Kütt juhtis 14.10.2022.a. kell 22.33 mootorsõidukit Audi A6 3 registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisega täitnud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu. Kohtu hinnangul pani Karita Kütt väärteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku omakäeliselt antud ütlusest kiirmenetluse otsuses ning esitatud kaebusest nähtub, et ta kahetseb oma otsust sõidukit juhtida omamata juhtimisõigust. Ta teab kõiki liiklusreegleid ja ohutusnõudeid, sest juhilubade sooritamisest on puudu vaid ARK sõidueksam. Menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel Kaebuse esitaja Karita Kütt leiab, et kohaldatud karistus on liiga raske ja ei ole arvestatud, et tegemist on esimese rikkumisega ning kaebuse esitaja kahetseb juhtunut (tl 1). Lisaks avaldab kaebuse esitaja, et on üksikema ning kogu trahvisumma ühekorraga tasumine käib üle jõu, mistõttu soovib maksegraafikut (tl 13). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Karita Kütile karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus ja kohtuväline menetleja määranud Karita Kütile rahatrahvi, mis on sanktsiooni keskmisest madalam. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud rahatrahv, mis jääb sanktsiooni esimesse kolmandikku on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse vähendamiseks. Kohus märgib, et

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus märgib, et antud juhul on karistusliigina rahatrahvi kohaldamisel sanktsiooni keskmine määr 100 trahviühikut.

§ 66

lg-st 1 tuleneb, et kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi.

§ 66

lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Puhtsüdamlikku kahetsust on menetlusalune isik avaldanud nii kiirmenetluse otsuses kui ka väärteokaebuses, seega on põhjendatud Karita Kütile karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 järgi, karistust raskendavad asjaolud vastavalt

§-le 58 puuduvad. Arvestades süüteo asjaolusid Karita Küti väärteo puhul ei ole menetlusaluse isiku süü suur ning kohus leiab, et Karita Kütti tuleb karistada rahatrahviga, mis on sanktsiooni keskmisest madalam ja jääb sanktsiooni esimesse neljandikku. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Karita Kütti mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri registriteatest nähtub, et menetlusalusel isikul varasemad karistused puuduvad ja ta puhtsüdamlikult kahetseb toimepandud süütegu, siis loeb kohus piisavaks rahatrahvi 35 trahviühikut s.o 140 eurot. Lisaks eeltoodule arvestab kohus asjaoluga, et Karita Küti ülalpidamisel on laps, seega tegemist on

§ 66

lg 1 sätestatud olukorraga, mistõttu on põhjendatud võimaldada Karita Kütil

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel tasuda mõistetud rahatrahv 140 eurot ositi maksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5