KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse kuupäev 17. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18142 Tsiviilasi X hagi Y vastu mi

) § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot. Hagi põhjendavas osas palus hageja määrata hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus selgitas, et ei lähtu eeldusest nagu oleks mittevaralise hagi hind hageja nõudes 500-600 eurot. Kui hageja taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, lähtub kohus seaduses sätestatud eeldusest ja hagihinnaks jääb sel juhul 3500 eurot. 4. Hageja esitas 19.12.2022 vastuväite ja tähtaja pikendamise taotluse. Ta leidis, et

§ 132

lg-s 1 eeldusena nimetatud hinda ei saa rakendada, vaid hagihind peab vastama hagis nõutava hüve tegelikule suurusele. Juhul, kui kohus jätab vastuväite rahuldamata, palus hageja täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis 21.12.2022 e-kirjaga hageja vastuväite ja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. MAAKOHTU MÄÄRUS 5. Maakohus keeldus 04.01.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud otsustas kohus jätta hageja kanda. Hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendas maakohus järgmiselt: - - - -

§ 340

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosaliste esitatud avaldus või vastuväide ei vasta vorminõuetele, või on esitatud muude puudustega, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

§ 147lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (

§ 371lg 1 p 10).

kohtule pole esitatud teavet, et hageja oleks tasunud nõutavas ulatuses riigilõivu. Kohus võib keelduda

§ 340

¹ lg 2 alusel avalduse menetlemisest juhul, kui kohus on andnud avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, aga avaldaja kohtu osundatud puudust ei kõrvalda. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, aga hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud; kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest

§ 340

¹ lg 2 ja

§ 371

lg 1 p 10 alusel, sest hageja ei kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi tähtaegselt. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale

§ 372lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Hageja esitas 20.01.2023 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et ta on nimetanud õige hagihinna ja tasunud piisava riigilõivu.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24.01.
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Ülejäänud osas pole maakohtu lahend vaidlustatav. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast alusel, et hageja ei olnud tasunud nõutud riigilõivu täies ulatuses. Maakohtu määruses viidatud

§ 340

¹ lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Ringkonnakohus maakohtu arusaamaga põhjenduse osas ei nõustu. 9.1. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub riigilõivu tasumine summas 175 eurot. Vastav makse on seotud käesoleva kohtuasjaga. 2

§ 132lg-s 1 nimetatud eeldatavast summast 3500 eurot.

Selline arusaam võib olla liiga üldistatud ja ennatlik. Maakohtu määrus ei ole kõnealuses osas ka piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus

§ 465lg 2 p 8.

Käesolevas ja eelmises punktis märgitud kaalutlustel ei tohtinuks maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 10 alusel.

9.3. Käesolevaga sarnases asjas tsiviilasja hinna määramise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. 9.3.1.

§ 132

lg 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Õige on maakohtu selgitus hagejale, et sellise nõude puhul eeldatakse

§ 132

lg 1 järgi, et hagihind on 3500 eurot.

§ 132

lg 2 võimaldab kohtul aga määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. 9.3.2. Niisiis on õige ka hageja põhjendus, et

§ 132

lg 1 näeb ette üksnes eelduse, millest kohus saab teise lõike järgi kõrvale kalduda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et nõudes mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, võib hageja hagi põhjendustes tuua välja, milline võiks tema arvates olla õiglane hüvitis. Selline hagejapoolne summa nimetamine võib olla üks asjaolu, mis võimaldaks määrata hagihinna erinevalt

§ 132lg-s 1 sätestatust.

Kui hageja väljatoodud summa jääb alla viidatud lõikes nimetatud eelduslikku hagihinda, võiks üldjuhul sellest lähtudes ka hinna määrata (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 132, p 3.5.c). Siiski ei ole kirjeldatud õiguskäsitlus kohtule siduv. 9.3.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul piisava selgusega viidanud senisele kohtupraktikale ja selles kujunenud hüvitiste summale vahemikus 500–600 eurot. Hageja märgitud vahemikuga arvestamist hagi hinna määramisel ei takista taotlus, et kohus arvestaks asja lahendamisel elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga. Põhimõtteliselt võib nõustuda hagejaga, et käesolevas asjas esitatud hagiga taotletav hüvitis kaotab aja jooksul oma mõtte, kui hüvitise summa püsib läbi aastate kohtupraktikas muutumatuna. Niisiis saa selgi põhjusel eirata

§ 122lg 2, mille kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

9.3.4. Küll aga ei ole kohtul kohustust määrata hagi hinda hageja soovitud viisil.

§ 132

lg 2 annab kohtule avara kaalumisruumi, mille teostamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Ühe sellise asjaoluna saab kohus hinnata, kas

§-s 366 ette nähtud võimaluse kasutamine taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel tähendab ühtlasi

§ 132lg 1 eelduse rakendumist (nii nt Tartu Maakohtu 8.

veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18815, p 4 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul on see lubatav ja legitiimne põhjendus. Kui aga maakohus eelistab määrata hagihinna hageja nimetatud summa põhjal, on kohane lisaks lähtuda

§ 133lg 2 reeglist.

9.3.

1. Olenemata sellest, millise käsitluse järgi maakohus käesolevas asjas hinna määrab, sh millised asjaolud loeb hinna määramisel oluliseks, peab kohus vastavat kaalutlusotsust kohaselt põhjendama. Vaidlustatud määruses neid põhjendusi ei sisaldu, mis toob kaasa määruses sisalduva keeldumisotsustuse tühistamise. 9.
2. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise etapis määrata hagihind ja selle põhjal otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Kui maakohus leiab, et seni tasutud lõiv ei ole piisav, siis tuleb anda konkreetselt nimetatud summas täiendava lõivu tasumiseks mõistlik tähtaeg. 3

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4