Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Esitatud hagiavalduse kohaselt Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Taotluse esitamine ei kohusta Krediidiandjat Krediidikontot avama. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib Klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (Kliendi isikukood) ning Kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID kaardiga või mobiili ID-ga. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib Krediidiandja või tema esindaja Kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas Krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Lepingu sõlmimisel avab Krediidiandja Kliendile Krediidikonto Personaalsetes Tingimustes määratud limiidiga. Krediidikonto on Kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes Klient. Krediidikonto Limiit on korduvkasutatav krediidilimiit, mille summat võib Poolte kokkuleppel suurendada ja vähendada, muutes sellega vajadusel ka muid Personaalseid Tingimusi. Sellist muudatust loetakse käesoleva Lepingu muudatuseks ning muudatusele kehtivad kõik Lepingu tingimused. Poolte kokkuleppel võib Krediidiandja ajutiselt või tähtajatult Krediidikonto Limiiti muuta vastavat Lepingu muutmise lisa sõlmimata. Klient kasutab Krediidikonto Limiiti, esitades selleks väljamaksetaotluse Iseteenindussüsteemis või muul Krediidiandja poolt lubatud viisil vastavalt Krediidiandja poolt määratud korrale. Klient peab täitma kõik limiidi kasutamise eeltingimused. Krediidiandjal on õigus ühepoolselt määrata vähim summa, mida Klient saab kasutusse võtta, ja muud raha väljavõtmise eeltingimused. Klient võib kasutada Krediidikontot Krediidikonto Limiidi ulatuses. Krediidikonto Limiidi ületamise korral lükatakse Kliendi väljamaksetaotlus tagasi. G.M. sõlmis 27.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ’ga laenulepingu 2773758, mille järgi on kostja kasutanud lepingu 2773758 alusel limiiti kuni 1 500,00 euroni. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 36 kuu 2
lg 1 sätestatu, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 06.09.2021 Krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ´le. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt Krediidiandja poolt edastatud laekumiste arvestuse tabelile tegi krediidiandja kostjale kontole väljamakseid kokku 2295,88 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 1741,12 eurot. Kostja viimane makse põhivõlgnevuse katteks oli 05.03.2021. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei toimunud ühtegi laekumist põhivõlgnevuse katteks. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 554,76 eurot (2295,88 – 1741,12).
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on hageja ees tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele Krediidikonto Limiidi kasutamise eest summas igapäevaselt, kus võetakse aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegelik arv ning 360-päevane aasta intressimääraga 46,20%. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 129,31 eurot, mis tuleneb seisuga alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast so. 06.03.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni so. 06.09.2021 summas alljärgneva arvestuse alusel: perioodil 06.03.2021- 06.09.2021 , 185 päeva, intressi määr päevas 0,126 , võla jääk 554,76 €, kokku 129,31 eurot. Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda Viivise maksmist ja Kliendil kohustus Viivist maksta, kui Klient ei tasu vähemalt Minimaalset Kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette 3
lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.12.2021 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 64,31 eurot( perioodil 07.09.2021- 07.12.2021, päevi 92, viivisemäär päevas 0,126, võlajääk 554,76 eurot, viivis kokku 64,31). Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Kõik kontaktandmed olid märgitud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on seisukohal, et sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot on õigustatud ning on seadusega kooskõlas. OK Incure OÜ palub kostjalt G.M. hageja kasuks välja mõista: põhivõlgnevus 554,76 eurot; intress 129,31 eurot; viivis 64,31 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Kostja kirjalikud vastuväited hagile 2.Kostja kirjalikus vastuses hagile esitas vastuväite, et kohus hagi menetlusse võttis, kuna hagi on aluseta ja IPF Digital Estonia OÜ nõuded on täidetud. Laen kokku 2295,88 eurot ja tagastatud summas 2990,70 eurot, mille tõenduseks kontoväljavõtted. Vastuhagi ei soovi esitada. Kohtukulud jätta poolte enda kanda. Menetluse käik 3. Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta täpsustas , et kostja sõlmis 27.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ’ga laenulepingu 2773758, mille järgi on kostja kasutanud lepingu 2773758 alusel limiiti kuni 1 500,00 euroni. Tegemist ei ole nn „klassikalise“ tarbijakrediidilepinguga
Antud krediiditoote isepära on sarnane krediitkaardiga. See omakorda tähendab, et tagasimakse ja selle suurus sõltub sellest, kuidas klient kasutab krediidikontol olevat raha. Krediidikonto limiit on maksimaalne rahasumma, mida Klient võib Krediidikontolt oma kasutusse võtta ja antud olukorras on see 1 500,00 eurot. Hagiavalduses on juba kirjeldatud, kuidas kostja kasutas krediidikontol olevat raha, kui palju ja millal võttis kostja raha kasutusse. Vastab tõele, et perioodil 27.08.2016 kuni 09.12.2020 võttis kostja raha kasutusse kokku 2 295,88 eurot. Seda kinnitavad ka kostja poolt edastatud maksekorraldused. Hageja juhib tähelepanu sellele, et 4
lg.1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping , millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab v. kohustub andma tarbijale krediiti v. laenu.
lg.1 järgi trabijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument v. selle koopia püsival andmekandjal.
lg.2 sätestab teabe , milline teave peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud tarbija tahteavalduses.
lg.1 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil.
5.1 G.M. on 27.08.2016 sõlminud krediidiandja IPF Digital Estonia OÜ-ga tähtajatu krediidikonto lepingu 2773758, krediidilimiidiga 1500 eurot, arve tasumise tähtajaga iga kuu 12 päev, intress 46,20% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 58.35 %, väljavõtmistasu 2.99% väljavõetavast summast. Hageja on sõlmitud lepingu krediidikonto tingimused kohtule kirjalikus vormis esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka krediidikonto üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee v. suuliselt telefoni teel. Esmakordselt taotluse esitamisel registreerib klient end eelpoolnimetatud veebilehel ettenähtud korras, loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest ning kliendi poolt loodud paroolist. Isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust kinnitatakse internetipanga kaudu, ID kaardiga v. mobiil ID- ga. Leping loetakse sõlmituks peale seda kui krediidiandja on teinud otsuse avada krediidikonto. Krediidikonto üldtingimuste p. 3.3.4 järgi taotluse esitamisega klient kinnitab, et ta on tähelepanelikult tutvunud ja saanud aru lepingu üldtingimustest ja Euroopa trabijakediidi standardinfo teabelehest ja tunnistab enda õigust saada krediidiandjalt üksikasjalikku (täiendavat) teavet lepingu kohta. Üldtingimuste p. 6 järgi klient haldab krediidikontot iseteenindussüsteemi kaudu. Iseteenindussüsteemis saab saata teateid krediidiandjale, samuti saada teateid krediidiandjalt. Kõik lepingu dokumendid on kliendile igal ajal iseteenindussüsteemis kättesaadavad. G.M. on kasutanud krediidikontot iseteenindussüsteemis alates lepingu sõlmimiset 27.08.2016 s.o. ligi 5 aasta vältel. Kuna kostja on sõlminud lepingu sidevahendi abil hageja poolt kohtule esitatud tingimustel, ei ole põhjendatud kostja G.M. väited, et ta polnud teadlik intressi määrast 46,20% aastas. Lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et on tutvunud lepingu tingimustega. 6.
seadusele. 6.1 16.08.2021 IPF Digital AS saatis kostja G.M.´le teate, et ta ei ole täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega rikkudes sellega krediidilepingut. Teate saatmise aja seisuga on võlgnevus krediidiandja ees 235.44 eurot. Kostjale anti tähtaeg teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 05.09.2021. Selleks ajaks paluti tasuda võlgnevus kooskõlas krediidilepingu üldtingimustega. Samuti pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks , et jõuda kokkuleppele võla tasumise osas. Ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles ning krediidiandjal tekib õigus nõuda kõigi krediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste kohest täitmist. Krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast alates. Kostjale on ülesütlemise teate saatmisel järgitud
lg.1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna v. osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg.2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule , et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse , et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud v. kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib , kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on 27.08.2016 lepingust tulenevaid nõudeid G.M.`lt õigustatud nõudma hageja OK Incure OÜ. 8. OK Incure OÜ on esitanud nõude põhivõla 554.76 eurot, intressi 129.31 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja viivise 64.31 eurot nõudes. Tasumata põhivõla arvestus on toodud hagiavaldusele lisatud võlanõude arvestuses, mille kohaselt G.M. on perioodil 27.08.2016 – 09.12.2020 kasutanud krediiti kokku summas 2295.88 eurot. Kokku on G.M. poolt tagasi makstud 4895.71 eurot, millest põhivõla katteks on arvestatud 1741.12 eurot, intressi katteks 3080.92 eurot, teenustasude katteks 72.22 eurot ja viivise katteks 1,45 eurot. Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue kokku summas 554.76 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8.1
kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingus kokkulepitud intressimäär on 46,20% aastas ja 0,13% päevas. Kohus leiab, et intressikokkulepe ei ole
27.08.2016 lepingu 2773758 järgi on krediidi kulukuse määr 58,35% aastas, mis ei ületa sel ajal kehtinud Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 19,49 % enam kui kolm korda. Kohus leiab, et hageja intressinõue perioodil 06.03.2021- 06.09.2021 s.o. 185 päeva eest, intressimääraga 0,126% päevas põhivõlalt 554.76 eurot, 0,698998 eurot päevas , kokku summas 129,31 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.3
2 p. 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- v.kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku v. tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on hagis märkinud, et on kohtuvälise menetluse käigus püüdnud korduvalt ühendust võtta kostjaga, saatnud võlateateid nii kodusele aadressile kui ka e-postile. Samuti on helistanud kostjale, kuid see ei andnud tulemust. Samuti kostja andmed on muutunud, millest kostja ei teavitanud. Arvestades võlgnevuse suurust kohus leiab, et võla sissenõudekulu summas 40 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.4
lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täiemiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär , loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Poolte lepingus on kokku lepitud intressimäär 46,20% aastas , 0,13% päevas. Lepingu üldtingimuste p.1 järgi viivis on viivitusintress, mida klient on kohustatud krediidiandjale tasuma rahaliste 7
lg.1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-120-08 p.12 ja Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-20-103014 p.8. Hageja nõuab viivist perioodi 07.09.202107.12.2021 eest, 92 päeva , viivisemääraga 0,126% päevas 554.76 eurolt , 0,698998 eurot päevas kokku summas 64,31 eurot. Kohus leiab, et vastavalt
lg.1 on põhjendatud viivisenõue võla maksmisega viivitamise eest kokku summas 64.31 eurot. Menetluskulud 10.Hagihind käesolevas asjas on põhinõue 554.76 eurot +intress 129.31 eurot + sissenõudekulu 40 eurot + viivis 64.31 = 788.38 eurot vastavalt TsMS § 133 lg.1, lg.2 ja § 134 lg.1. 11.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja G.M. kanda. Hageja nõuab menetluskuluna riigilõivu summas 175 eurot, mis on põhjendatud , vajalik ja vältimatu kulu ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg.4 peab kostja G.M. tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.