järgi rahalise karistusega 700 € Oli kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2020 – 17.10.2020 Oli vahistatud 14.05.2021 – 12.11.2021 1 Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 2, 3; §313; §314, §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Mõista Ritchard JEVSEJEV süüdistuses Karistusseadustiku §184 lg.2 p.2 järgi (episood suvest 2017 – 04.06.2020 kanepi 51,48 g ebaseaduslikus käitlemises) õigeks. Mõista Ritchard JEVSEJEV süüdistuses Karistusseadustiku §188 lg.2 p.2 järgi õigeks. Mõista Ritchard JEVSEJEV süüdistuses Karistusseadustiku §189 lg.1 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Ritchard JEVSEJEV Karistusseadustiku §184 lg.2 p.2 järgi (16.10.2020 episood 14,59 g kanepi ebaseaduslikus käitlemises ja 17.10.2020 – 14.05.2021 episood 230,03 g kanepi ebaseaduslikus käitlemises) ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Ritchard JEVSEJEVI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 16.10.2020 – 17.10.2020, s.o. 2 (kaks) päeva ja 14.05.2021 – 12.11.2021, s.o. 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, kokku 6 (kuus) kuud ja lõplikult kuulub Ritchard JEVSEJEVIL kandmisele 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust ei pöörata Ritchard JEVSEJEVI suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. alates käesoleva Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Ritchard JEVSEJEVILE Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr.EE932200221023778606 (viitenumber 3100082116) kantud käesolevas kriminaalasjas arestitud sularaha 140 (ükssada nelikümmend) eurot. Asitõendid – 7 mobiiltelefoni iPhone, 1 mobiiltelefon Nokia, arvuti Apple Raptor, valget värvi paberrätik ja lillepott – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ritchard JEVSEJEVILE. Asitõendid – fooliumirull, soonsulguriga kilekotid, 6 fooliumist pakendit, plastpudel, kaal, 25 fooliumtükki, kahekordne kilepakend, kilepakend, digitaalkaal, 2 kummikinnast, karp, mille sees on 49 fooliumpakendit, plastikust purk, 8 ümmargust fooliumpakendit – Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel konfiskeerida ja Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 Ekspertiisidest üle jäänud narkootiline aine Karistusseadustiku §191 alusel konfiskeerida ja jätta Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §7 lg.3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Ahto SIRENDI taotlus, määrata tema poolt Ritchard JEVSEJEVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 983 (üheksasada kaheksakümmend kolm) eurot 40 senti. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 1197 (üks tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot ja kaitsjatasu (vandeadvokaat Ahto SIRENDI) kohtulikus menetluses summas 745 (seitsesada nelikümmend viis) eurot 56 senti. Välja mõista Ritchard JEVSEJEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 alusel sundraha seoses I astme kuriteos süüdimõistmisega 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 1963 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend kolm) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Ahto SIRENDI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 497 (nelisada üheksakümmend seitse) eurot 04 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Ritchard JEVSEJEVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700000935 ning selgitus „Ritchard JEVSEJEV 1-21-5319 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule. on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistused Ritchard Jevsejev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse Karistusseadustiku (edaspidi tekstis
) §184 lg.2 p.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises korduvalt. Ritchard Jevsejevit süüdistatakse selles, et tema, rikkudes Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi tekstis NPALS) §3 lg.1 sätteid, tegeles vähemalt suvest 2017 – 14.05.2021 ebaseaduslikult narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega (omandamine, hoidmine, valdamine edasiandmise eesmärgil, 3 pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule) Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnaosas. Kohtueelses menetluses tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 16.10.2020 Ritchard Jevsejev soetas, hoidis ja valdas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil vähemalt 14,59 g narkootilist ainet kanepit. Sellest kogusest 3,03 g jagas Ritchard Jevsejev doosideks, pakendas fooliumisse ja hoidis seljas oleva jope taskutes kuni 16.10.2020 xxx Kohtla-Järvel, mil ta kinni peeti ja isiku läbivaatuse käigus narkootiline aine leiti ning ära võeti. 11,56 g kanepit hoidis Ritchard Jevsejev oma elukohas aadressil xxx kuni politsei selle 16.10.2020 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Lisaks sellele avastati ja võeti Ritchard Jevsejevi elukohas ära digitaalne kaal, millel olid metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja delta-9-tetrahüdrokanabinooli jäljed. Ritchard Jevsejevilt äravõetud 14,59 g kanepiõisikud sisaldavad 8,3 % – 20 % tetrahüdrokannabinooli (edaspidi – THC) ning nendest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 15 – 29 inimesele. Eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel ajavahemikul alates suvest 2017 - 04.06.2020 soetas Ritchard Jevsejev ebaseaduslikult vähemalt 51,48 g narkootilist ainet kanepit, pakkis ja valdas seda edasiandmise eesmärgil, ning korduvalt – vähemalt 156 korda andis tasu eest Xle edasi 0,5 doosi kaupa Kohtla-Järvel Järve linnaosas. Ajavahemikul 17.10.2020 – 14.05.2021 eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas Ritchard Jevsejev ebaseaduslikult soetas, hoidis, pakkis, valdas edasiandmise eesmärgil mitte vähem kui 230,03 g narkootilist ainet kanepit ja 0,44 g peenestatud kanepi ja tubaka segu. Sellest kogusest 2,35 g kanepit jagas Ritchard Jevsejev doosideks (8 tk), pakendas fooliumisse ja hoidis jalas olevate pükste taskus kuni kinnipidamiseni 14.05.2021 xxx Kohtla-Järve. 14.05.2021 Ritchard Jevsejevi elukoha läbiotsimise käigus aadressil xxx avastati ja võeti ära kanepi ja tubaka segu massiga 0,44 g ja kanepiõisikud massiga 227,68 g. Ritchard Jevsejevilt isiku läbivaatuse ja elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud 230,03 g kanepiõisikuid sisaldavad 2,2 % – 18 % THC-d ning nendest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 230 – 460 inimesele. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,2 %) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr.73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Tulenevalt NPALS §3 lg.1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS §2 p.3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS §31 lg.3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet/psühhotroopset toimet tekitav kanepiõisikute (marihuaana) annus on 7,5 g. Seega pani Ritchard Jevsejev korduvalt toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamine, hoidmine, valdamine, pakkimine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule), s.o
4 Ritchard Jevsejev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema, olles isik, kes on varem pannud toime
lg.1 sätestatud kuriteo, kasvatas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 14.05.2021 oma elukohas xxx aknalaual ühes potis viite kanepitaime. 14.05.2021 leiti ja võeti tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus aknalaualt ära viis kanepitaime, mille mass vastavalt 21.06.2021 narkootiliste aine ekspertiisiaktile nr.21E-AN0724 oli 0,039 grammi. NPALS §3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr.73 vastu võetud (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS §3 lg.2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Seega pani Ritchard Jevsejev toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, s.o.
Ritchard Jevsejev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta omandas ajavahemikul 17.10.2020 – 14.05.2021 eeluurimisel tuvastamata kohast tetrahüdrokannabinooli sisaldavaid kanepiseemneid (10 tk) kogumassiga 0,11 grammi, millest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures koguses marihuaanat, ehk panna toime
sätestatud kuriteo – narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, hoidis kanepiseemneid oma elukohas xxx paberi sees, kuni politsei need 14.05.2021 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Seega pani Ritchard Jevsejev toime
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
Kohtulik menetlus maakohtus Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav Ritchard Jevsejev, et süüdistus on talle kõikides osades arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. Süüdistatav ei soovinud maakohtu istungil ütluseid anda. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi leidis, et süüdistus
Kaitsja oli seisukohal, et süüdistused
lg.2 p.2 järgi Xga seotud episoodis ning
lg.2 p.2 ja §189 lg.1 järgi ei ole põhjendatud ja nendes osades tuleb süüdistatav õigeks mõista. Lisaks süüdistatava poolt süü tunnistamisele uuris maakohus kohtuistungitel ka dokumentaalseid tõendeid, millele maakohus viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. 5 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Ritchard Jevsejevile on esitatud süüdistused
Käesolevas asjas on tõenditepagas saadud peaasjalikult Viru Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Sofja Hristoforova 16.10.2020 läbiotsimismääruse ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Luugi 14.05.2021 läbiotsimismääruse alusel. Mõlemad määrused on eeluurimiskohtuniku poolt loetud mittelubatavaks. Seega hindab maakohus esmalt nimetatud määruste alusel saadud tõendite lubatavust. Kohtuvaidlustes leidis ringkonnaprokurör Maris Roberts, et asja lahendav kohus ei ole seotud eeluurimiskohtuniku otsustusega ning tõendid tuleks kõrvale jätta vaid siis, kui nende kogumisel on seadust raskelt rikutud ehk teisisõnu, kui toimingutega on riivatud selles osaleja au ning alandatud tema inimväärikust. Ringkonnaprokurör Maris Roberts oli veendumusel, et käesolevas asjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi leidis kohtuvaidlustes, et läbiotsimiste alusel saadud tõendid on lubatavad, sest vastasel juhul ei olekski võimalik saada tõendeid, kui läbiotsimist on vaja toimetada edasilükkamatutel juhtudel. Maakohus nõustub eeltoodud osas nii ringkonnaprokurör Maris Robertsi kui ka vandeadvokaat Ahto Sirendi seisukohtadega ja leiab, et läbiotsimiste tulemusel saadud tõendeid on käesolevas asjas võimalik kasutada. Läbiotsimisprotokollidest ei nähtu, et nende läbiviimisel oleks süüdistatava au ja väärikust riivatud või teda oleks piinatud. Seda kinnitab asjaolu, et märkuste lahtrisse ei ole süüdistatav pidanud vajalikuks vastavasisulisi täiendusi teha. Samuti nõustub maakohus kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi seisukohaga, et vastasel juhul ei olekski võimalik väga kiiret tegutsemist nõudvas olukorras ja edasilükkamatutel juhtudel tõendeid hankida. Järgnevalt käsitleb maakohus kuriteosüüdistusi eraldi. Süüdistuses
lg.2 p.2 järgi heidetakse Ritchard Jevsejevile ette kolme faktilist kuriteoepisoodi: - 16.10.2020 – 14,59 g kanepi soetamine, hoidmine ja valdamine edasiandmise eesmärgil - 17.10.2020 – 14.05.2021 – 230,03 g kanepi ja 0,44 g peenestatud kanepi ja tubaka segu soetamine, hoidmine, pakkimine ja valdamine edasiandmise eesmärgil - suvest 2017 – 04.06.2020 – 51,48 g kanepi soetamine, pakkimine, valdamine ning 156-l korral Xle edastamine. 6
lg.2 p.2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega on vaja käesolevas asjas tuvastada, kas süüdistatav käitles süüdistusaktis näidatud aegadel korduvalt suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet. Vastavalt NPALS §31 lg.3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vastavalt NPALS §3 lg.1 on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ning selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr.73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS §4 lg.2 peab I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemine vastama II nimekirja ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele. Vastavalt NPALS §4 lg.4 võib II ja II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust omav isik. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistataval puudus NPALS sätestatud käitlemisluba ning ta ei käidelnud narkootilisi aineid meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil. Episood 16.10.2020 Ritchard Jevsejevi 16.10.2020 isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et temalt leiti ja võeti ära 7 fooliumist palli rohelise taimse ainega. 16.10.2020 – 17.10.2020 läbiotsimisprotokollist nähtub, et Ritchard Jevsejevi elukohast aadressil xxx leiti ja võeti ära erinevaid taimeosi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.01.2021 ekspertiisiaktiga nr.20E-AN1415 ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.01.2021 ekspertiisiaktiga nr.20E-LÕX0193 on tuvastatud, et Ritchard Jevsejevilt leitud 14,59 g taime aine on kanepiõisikud, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 15 – 29 inimesele. Eeltooduga on tõendatud, et Ritchard Jevsejev soetas, hoidis ja valdas 16.10.2020 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 14,59 g kanepit. Süüdistatavale ette heidetav edasiandmise eesmärk ei ole aga tõendamist leidnud ning ainuüksi kanepi doosideks jagamine ning isegi kaalu kaasas kandmine ei tähenda veel tõsikindlalt, et süüdistataval oli ka kanepi edasiandmise eesmärk. Sellist järeldust ei saa teha ka süüdistatava 17.10.2020 antud ütlustest, sest ta märgib nendes vaid, et jagas kanepi 7 doosideks. Maakohus küll möönab, et isikul kaasas olnud ja tema läbivaatlusel ära võetud doosideks jagatud narkootiline aine võib olla mõeldud tasuta või tasu eest edasiandmiseks, kuid selle tegevuse tõendamine on prokuratuuri kohustus. Käesoleval juhul ei ole selliseid tõendeid maakohtule esitatud. Episood 17.10.2020 – 14.05.2021 Ritchard Jevsejevi 14.05.2021 isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et temalt leiti ja võeti ära plastpurk taimse aine jääkidega ning 8 fooliumpalli rohelist värvi taimset päritolu ainega. 14.05.2021 läbiotsimisprotokollist nähtub, et Ritchard Jevsejevi elukohast xxx võeti ära kahekordne kilepakend rohelist värvi taimset päritolu ainega, mille kaal koos pakendiga oli 219,390 g ning mis reageeris positiivselt kanepi kiirtestile; kilepakend, milles oli rohelist värvi taimset päritolu aine, mille kaal koos pakendiga oli 38,560 g; rohelist värvi taimset päritolu aine, digitaalkaal; 25 fooliumtükki, 2 valget värvi kummikinnast, fooliumirull ning pappkarp, milles oli 49 fooliumpalli rohelist värvi taimset päritolu ainega Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.06.2021 ekspertiisiaktiga nr.21E-GE0491 on tuvastatud, et eelnimetatud esemete pakenditelt leiti Ritchard Jevsejevi bioloogilist materjali. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.06.2021 ekspertiisiaktiga nr.21E-AN0724 ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 22.06.2021 ekspertiisiaktiga nr.21E-LÕX0102 on tuvastatud, et eelmainitud läbiotsimise käigus Ritchard Jevsejevilt leitud taimne materjal oli kanepiõisikuid kogumassiga 230,03 g ning nendest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 230 – 460 inimesele. Ekspertiisiaktidest nähtub ka, et taimepuru segu massiga 0,44 g on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille kanepi kogust ei ole võimalik kindlaks määrata. Eeltooduga on tõendatud, et Ritchard Jevsejev soetas, hoidis, pakkis ja valdas 17.10.2020 – 14.05.2021 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 230,03 g kanepit. Nimetatud periood tuleneb selles, et eelmisel korral võeti narkootiline aine süüdistatavalt ära 16.10.202 ja ta tabati sellega uuesti 14.05.2021. Süüdistatavale ette heidetav edasiandmise eesmärk ei ole ka selleski episoodis tõendamist leidnud ning ainuüksi kanepi doosideks jagamine ei tähenda siingi veel tõsikindlalt, et süüdistataval oli ka kanepi edasiandmise eesmärk nagu maakohus analüüsis juba eespool. Episood suvest 2017 – 04.06.2020 Nimetatud episoodis on ainsaks süüstavaks tõendiks Ritchard Jevsejevi 15.05.2021 antud ütlused, mille kohaselt andis ta mitmel korral Xle 0,5 doosi kaupa kanepit edasi. Ütlustest ei selgu, mitu korda ta seda täpselt tegi. Samas nähtub Ritchard 8 Jevsejevi 25.06.2021 ütlustest, et Xga saadi kokku ja kanepit soetati hoopiski ühiselt tundmatult tänavadiilerilt. Niisiis on eelmainitud ütlused vastuolulised ning nende põhjalt ei saa tõsikindlalt järeldada, et Ritchard Jevsejev oleks suvest 2017 kuni 04.06.2020 edastanud Xle 156-l korral 51,48 g kanepit. Tunnistaja Xi väljakutsumisest maakohtu istungile ringkonnaprokurör loobus. Seega ei ole Ritchard Jevsejevile selles kuriteoepisoodis ette heidetav objektiivne koosseis täidetud. Küll aga on eelpooltooduga tuvastatud, et Ritchard Jevsejev käitles kahel korral suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit ja seega täitis ta
Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteoskoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus leiab, et Ritchard Jevsejev tegutses 16.10.2020 episoodi osas otsese tahtlusega, sest tema 17.10.2020 ütlustest tuleneb, et ta läks Tallinna eesmärgiga osta endale 10 g kanepit. Maakohus leiab, et Ritchard Jevsejev tegutses ka 17.10.2020 – 14.05.2021 episoodi osas otsese tahtlusega, sest ta sai aru, et tegemist on kanepiga. Võttes arvesse ka tema varasemat huvi narkootilise aine vastu (mida järeldab maakohus süüdistatava 21.05.2021 mobiiltelefoni vaatlusel leitud fotodest, ent mis täiendavat tõenduslikku teavet ei oma), pidi ta vähemalt möönma, et tegemist ei pruugi olla n-ö lubatud CBD-kanepiga (millele ta viitab jällegi oma 15.05.2021 antud ütlustes), vaid käitlemiseks keelatud narkootilise ainega. Kokkuvõttes leiab maakohus, et Ritchard Jevsejevi teod on
lg.2 p.2 järgi õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb selle sätte järgi süüdi tunnistada. Vastavalt
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle
lg.2 p.2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas ei esine. 9 Süüdistus
lg.2 p.2 järgi Süüdistuses
lg.2 p.2 järgi süüdistatakse Ritchard Jevsejevit kokkuvõtlikult selles, et tema, olles isik, kes on varem pannud toime
lg.1 sätestatud kuriteo, kasvatas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 14.05.2021 oma elukohas xxx aknalaual ühes potis viite kanepitaime.
lg.2 p.2 näeb ette vastutuse kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Seega on vaja käesolevas asjas tuvastada, kas süüdistatav kasvatas ebaseaduslikult kanepit ning kas ta oli ka varem narkootikumidega seotud süüteo toime pannud. Kanepi all tuleb mõista Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr.73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kantud ainet ehk taime. Sealjuures on välistatud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.06.2021 ekspertiisiakti nr.21E-AN0724 tulemusele tuvastati, et väikesed taimed (5 tk) kogumassiga 0,039 g on kanepitaimed, mille THC sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu. Kohtuvaidlustes toonitas kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, et seaduse mõttes on keelatud üle 0,2% THC sisaldusega kanepitaimede kasvatamine. Kuna lubatud THC piiri ületamist ei ole tuvastatud, tuleb ta selles osas õigeks mõista. Maakohus nõustub eeltoodud kaitsja seisukohaga ja märgib, et vastavalt Riigikohtu 31.08.2005 lahendile kriminaalasjas nr.3-1-1-73-05 on võimalik isikut
järgi süüdi tunnistada vaid siis, kui on tõendatud, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus kanepitaimedes oli suurem kui 0,2%. Selles osas ei muuda maakohtu arvamust ka süüdistatava 25.06.2021 antud ütlused, mille kohaselt sai ta kanepiseemned pakist, milles oli kanep, sest taimede tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei selle aine vähesuse tõttu tuvastatud. Seega ei täitnud Ritchard Jevsejev eelmainitud taimi kasvatades
lg.2 p.2 sätestatud objektiivset koosseisu ning ta tuleb süüdistuses
Süüdistus
lg.1 järgi Süüdistuses
lg.1 järgi süüdistatakse Ritchard Jevsejevit selles, et ta omandas ja hoidis enda käes 10 tetrahüdrokannabinooli sisaldavat kanepiseemet, millest on võimalik kasvatada suures koguses marihuaanat ja panna seega toime
184 lg.1 sätestatud kuriteo.
lg.1 näeb ette vastutuse
sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamise, valdamise või üleandmise või selleks rahaliste vahendite eraldamise eest. 10 Seega on vaja käesolevas asjas tuvastada, kas süüdistatav omas narkootilise aine valmistamiseks kasutatavat toorainet. Tooraine all tuleb mõista kanepiseemneid. Sealjuures peab tegemist olema kanepisordiga, mille kasvatamine on keelatud. Kohtuvaidlustes märkis kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, et süüdistatavalt ära võetud kanepiseemnetelt leiti vaid tetrahüdrokannabinooli jälgi, ent nendest kanepitaimede ja marihuaana valmistamine on vaid oletuslik. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja märgib järgnevat. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.06.2021 ekspertiisiaktile nr.21E-AN0724 oli tegemist kanepiseemnetega, mille kogumass oli 0,11 g. Kuivõrd ekspertiisiaktist ei selgu, missuguste kanepiseemnetega tegemist oli, ei saa tõsikindlalt järeldada, et tegemist olnuks sellise sordiga, millest oleks võimalik saada suures koguses narkootilist ainet. Niisamuti nagu süüdistuses
lg.2 p.2 järgi, märgib maakohus, et ka siinsel juhul ei saa pelgalt süüdistatava 25.06.2021 antud ütluste põhjal teha süüdimõistvat kohtuotsust, sest nagu maakohus juba eespool viitas, ei täida ainuüksi kanepiseemnete omamine
lg.1 sätestatud koosseisu, vaid tuvastatud peab olema ka asjaolu, et tegemist oli keelatud kanepisordiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ritchard Jevsejev süüdistuses
Vastavalt
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja 11 raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Seega on seadusandja karistusena nimetatud sätte eest ette näinud vaid vangistuse ja muud alternatiivsed karistusliigid puuduvad. Nagu maakohus juba eespool viitas Riigikohtu lahendile, võetakse kohtupraktika kohaselt karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 9 aastat vangistust. Ringkonnaprokurör Maris Roberts tegi ettepaneku mõista süüdistatavale
lg.2 p.2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust,
lg.2 p.2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust ja
lg.1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust.
lg.1, 3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg.1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust, mis lugeda kantuks eelvangistuses viibitud ajaga ning jätta 3 aastat 6 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi leidis, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, mis tuleb jätta täitmisele pööramata ilma kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõueteta, sest süüdistatav on juba šokivangistuse kätte saanud ning tal on kindel töökoht Soome Vabariigis. Nagu maakohus juba märkis eespool, peab karistuse mõistmine kohtu poolt vastama
sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada ka prognoosiga, et isik hoidub edaspidi süütegude toimepanemisest. Eelmainitud sätte järgi arvestab maakohus karistuse mõistmisel järgnevat. Süüdistatav on süüdi kahes kuriteoepisoodis ühe
sätte järgi ja tegemist on I astme kuriteoga. Olgugi, et vastavalt Karistusregistri väljavõttele on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud, oli tegemist hoopis teist liiki kuriteoga (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine). Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod pani süüdistatav toime 16.10.2020 ja 17.10.2020 – 14.05.2021. Maakohtul ei ole andmeid, et süüdistatav oleks peale seda uusi süütegusid toime pannud. Käesoleval hetkel omab süüdistatav kindlat töökohta ja sissetulekut Soome Vabariigis. Ka süüdistatava käitumisele elektroonilise järelevalve all ei ole midagi ette heita. Karistust kergendava asjaoluna arvestab maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. Vastavalt Riigikohtu 21.06.2019 lahendile kohtuasjas nr.1-17-10162 p.41 ja Riigikohtu 03.04.2020 lahendile kohtuasjas 1-18-2232 p.72 ja76 märgitule tuleb karistuse mõistmisel arvestada muu hulgas ka narkootilise aine liiki ja kogust. 12 Maakohus leiab seega eelmainitud kohtupraktikat arvestades, et süüdistatavalt ära võetud narkootiline aine ja selle toimeaine kangus kahjustavad rahvatervist keskmisest määrast väiksemal määral, mis annavad aluse tema süüd keskmisest määrast madalamaks hinnata. Ühtlasi väärib märkimist asjaolu, et süüdistatava puhul ei leidnud tõendamist tema poolt narkootilise aine edasiandmine. Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust kokkuvõttes keskmisest määrast madalamaks ja leiab seega, et süüdistatavat on võimalik karistada sanktsiooni alammäärale vastava karistusega. Eeltoodust tulenevalt mõistab maakohus Ritchard Jevsejevile
lg.2 p.2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust, millest tuleb maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg 16.10.2020 – 17.10.2020, s.o. 2 päeva ja 14.05.2021 – 12.11.2021, s.o. 5 kuud 28 päeva, kokku 6 kuud ja lõplikult kuulub Ritchard Jevsejevil kandmisele 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest tingimisi vabastamist sätestavad
Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja kaitsjaga selles osas, et käesolevas kriminaalasjas ja antud süüdistatava puhul tuleb kohaldada
Ühtlasi märgib maakohus, et süüdistatava vahi all ja elektroonilise järelevalve all oldud aeg on talle kui üsnagi noorele inimesele ilmselt piisavalt mõju avaldanud, et edaspidi hoiduda igasugusest süütegude toimepanemisest. Vastavalt kohtupraktikale tuleb maakohtul lähtuda põhimõttest, et süüdistatavale määratav katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Vastavalt
MS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt
MS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Riigikohtu 16.11.2010 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-83-10 p.28 märgitule tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja
Sama 13 seisukohta on Riigikohus korranud ka 30.06.2014 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-14-14 p.1073. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub summas 1812,50 €. süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas on esitatud järgmised ekspertiisiaktid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.01.2021 ekspertiisiakt nr.20E-AN1415 – 756 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.01.2021 ekspertiisiakt nr.20E-LÕX0193 – 95 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.06.2021 ekspertiisiakt nr.21E-GE0491 – 1710 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.06.2021 ekspertiisiakt nr.21E-AN0724 – 840 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 22.06.2021 ekspertiisiakt nr.21E-LÕX0102 – 95 €. Kohtuvaidlustes palus ringkonnaprokurör Maris Roberts kõik ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud süüdistatavalt välja mõista, v.a. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.01.2021 ekspertiisiakti nr.20E-AN1415 osas, millest tuleks 168 € riigi kanda jätta, sest see sisaldas Ylt ära võetud ainete ekspertiisi. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi ekspertiisikulude osas seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub eeltoodud ringkonnaprokurör Maris Robertsi seisukohaga 168 € riigi kanda jätmises. Lisaks tuleb riigi kanda jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.06.2021 ekspertiisiakti nr.21E-AN0724 alusel 168 €, sest 2 ekspertiisiobjekti osas (seemned 10 tk ja väikesed taimed 5 tk) teeb maakohus õigeksmõistva kohtuotsuse. Lisaks tuleb riigi kanda jätta ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.06.2021 ekspertiisiakti nr.21E-GE0491 alusel 1197 €, sest vaid 1/3 ekspertiisi tulemusest andis positiivse tulemuse süüdistatava bioloogilise materjali osas ja toetab seega süüdistust. Eeltoodu alusel tuleb Ritchard Jevsejevilt välja mõista ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 1963 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtule esitatud süüdistusaktist nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Ahto Sirendi, kelle tasud ja kulud olid kokku 1295,52 €. 14 Kohtuvaidlustes palus ringkonnaprokurör Maris Roberts kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 1295,52 € süüdistavalt välja mõista. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasude osas seisukohta ei võtnud. Maakohus leiab, et kuna maakohtule ei ole vastavaid kuludokumente kohtueelse menetluse eest esitatud, siis ei saa neid ka süüdistatavalt välja mõista. Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks samuti vandeadvokaat Ahto Sirendi kelle tasud ja kulud olid järgnevad: - 22.09.2021 esitas kaitsja taotluse summas 354,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 23.09.2021 määrusega. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi esitas 06.12.2022 taotluse summas 983,40 € (s.h. ettevalmistus 162 €, ettevalmistus vaidlusteks 81 €, kaitsekõne koostamine koos tasu suurendamisega 162 €, 18.10.2022 kohtuistungil osalemine 41 €, 06.12.2022 kohtuistungil osalemine 108 €, 11.01.2022 kohtuistungil osalemine 27 €, 18.10.2022 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 09.11.2022 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 06.12.2022 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, käibemaks 134,20 €, 18.10.2022 sõidukulud 49,50 €, 09.11.2022 sõidukulud 49,50 €, 06.12.2022 sõidukulud 49,50 € ja käibemaks 29,70 €). Maakohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Ringkonnaprokurör Maris Roberts leidis, et kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud tuleb süüdistatavalt välja mõista, v.a. kaitsjatasu 09.11.2022 kohtuistungi eest, sest see jäi ära süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus kõik kohtumenetluses tekkinud kulud jätta riigi kanda, sest üldmenetluses osalemine ei olnud süüdistatava valik. Maakohus nõustub ringkonnaprokurör Maris Robertsi ja kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi seisukohtadega osaliselt ja märgib järgnevat. Esmalt tuleb kaitsjatasu seoses 09.11.2022 kohtuistungiga (s.o. sõidukulud 49,50 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 € ja käibemaks 15,90 €) jätta riigi kanda, sest see kohtuistung jäi ära süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel. Järgnevalt leiab maakohus, et kuna süüdistatavale oli esitatud süüdistus kolme erineva paragrahvi järgi, millest raskeima osas tunnistatakse ta kahes kuriteoepisoodis süüdi, on proportsionaalne temalt välja mõista 40% kaitsjatasudest kohtulikus menetluses. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu menetluses summas 497,04 € (354,60 + 888 = 1242,60 x 40% = 497,04). kohtulikus Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. 15 Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör Maris Roberts tagastada süüdistatavale temalt ära võetud 7 mobiiltelefoni Apple iPhone, 1 mobiiltelefon Nokia ja 1 arvuti Apple Raptor. Ringkonnaprokurör Maris Roberts palus
lg.1 alusel konfiskeerida 140 € ning
lg.1 alusel konfiskeerida ja hävitada fooliumirull, soonsulguriga kilekotid, 6 fooliumist pakendit, plastpudel, kaal, 25 fooliumtükki, kahekordne kilepakend, valget värvi paberrätik, lillepott, kilepakend, digitaalkaal, 2 kummikinnast, karp, mille sees on 49 fooliumpakendit, plastikust purk, 8 ümmargust fooliumpakendit. Ekspertiisidest üle jäänud narkootiline aine tuleb
Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus maakohtul tagastada süüdistatavale temalt ära võetud 140 €, sest tegemist on auto müügist saadud rahaga. Kaitsja palus süüdistatavale tagastada ka asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.21ATH10483 alusel hoiule antud mobiiltelefonid ja Apple Raptor arvuti, sest nendel esemetel puudub seos kuriteoga ning need olid toodud süüdistatava kätte remonti. Esmalt märgib maakohus, et süüdistatavalt ära võetud 140 € tuleb talle tagastada, sest süüdistuses
lg.2 p.2 järgi Xle tasu eest kanepi edastamises mõistab maakohus süüdistatava õigeks. Kuivõrd ka teistes episoodides ei leidnud kinnitust narkootilise aine edasiandmine, on süüdistatava poolt kriminaaltulu saamine vaid oletuslik. Ühtlasi ei ole 140 € puhul liialt suure summaga, mis võiks anda aluse arvata, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusel saadud varaga, mida saab
Järgnevalt nõustub maakohus nii ringkonnaprokurör Maris Robertsi kui vandeadvokaat Ahto Sirendi seisukohtadega selles, et süüdistatavalt ära võetud mobiiltelefonid ja arvuti tuleb talle tagastada, sest neil puudub seos kuriteoga. Seega tuleb KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada 27.05.2021 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.21ATH10483 alusel Ida Prefektuuris asuvad 7 mobiiltelefoni iPhone, 1 mobiiltelefon Nokia ja arvuti Apple Raptor. Maakohus nõustub osaliselt ringkonnaprokurör Maris Robertsi seisukohaga asitõendite konfiskeerimise ja hävitamise osas ning märgib, et
lg.1 ja §126 lg.3 p.4 alusel tuleb konfiskeerida ja hävitada Ida Prefektuuris 17.12.2020 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.20ATH05284, 20.01.20221 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.21ATH06273 ja 29.06.2021 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr.21ATH11137 alusel asuvad fooliumirull, soonsulguriga kilekotid, 6 fooliumist pakendit, plastpudel, kaal, 25 fooliumtükki, kahekordne kilepakend, kilepakend, digitaalkaal, 2 kummikinnast, karp, mille sees on 49 fooliumpakendit, plastikust purk, 8 ümmargust fooliumpakendit, sest need esemed on seotud Ritchard Jevsejevi süüditunnistamisega
Ida Prefektuuris 29.06.2021 asitõendi üleandmise vastuvõtmise akti nr.21ATH11137 alusel asuvad valget värvi paberrätik ja lillepott tuleb KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada Ritchard Jevsejevile, sest maakohus mõistab ta
lg.2 p.2 ja §189 lg.1 järgi õigeks ja nimetatud esemed on eeltoodud süüdistuse aluseks. Maakohus nõustub ka ringkonnaprokurör Maris Robertsi seisukohaga selles, et ekspertiisidest üle jäänud narkootiline aine tuleb
16 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Siiri EERO rahvakohtunik Marina KALAŠNIKOVA rahvakohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.