← Eesti

2-21-20169/24

Obsah (10)§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 430§ 173§ 164

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-20169 16. jaanuar 2023, Narva Kohtuasi K P’e hagi D P’e vastu elatise

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.K P (hageja) esitas

  1. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse D Pe (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõudeks on muuta Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsust nr 2-16-18054 ning vähendada K Pelt väljamõistetud elatist D Pe ülalpidamiseks ja mõista K Pelt D Pe kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsusega nr 2-1618054 hagejalt kostja kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära alates
  6. oktoobrist 2016 kuni D Pe täisealiseks saamiseni 01.08.
  7. Elatise väljamõistmise ajal oli hagejal üks ülalpeetav – D P. Lisaks oli hagejal elatise võlgnevuse maksmise kohustus R Pe ees. Käesoleva aja seisuga on hageja elatise võlgnevuse jääk R Pe ees 4468.34 eurot ja kohtutäituri tasu jääk 342.02 eurot, kokku 4810.36 eurot. 17.11.2017 sündis hagejale teine ülalpeetav R P. Hageja töötasu suuruseks on 909,52 eurot neto. Hagejal on põhiharidus, seega on hagejal ka oluliselt raskendatud tasuvama sissetuleku leidmine. Hageja elab koos elukaaslase ja kolme alaealise lapsega üüritud elupinnal. Üüri suuruseks on 400 eurot kuus. Keskmine elektrikulu on 103 eurot. Lisaks tuleb tasuda prügi eest keskmiselt 17 eurot kuus. Varasema kohtulahendi muutmiseks annab alust asjaolu, et eelmise kohtulahendi tegemise ajal oli hagejal üks ülalpeetav ning lisaks kohustus tasuda elatise võlgnevus R Pe ees. Peale tsiviilasjas 2-16-18054 otsuse tegemist sündis 17.11.2017 hagejale teine ülalpeetav – R P. Hagejal on seega kaks ülalpeetavat ja elatise võlgnevus R Pe ees ning ta ei ole võimeline andma igale ülalpeetavale ülalpidamist iga kuu summas 292 eurot. Juhul, kui hageja tasub elatist kostjale summas 292 eurot, peaks hageja ka teist alaealist last üleval pidama samas ulatuses. Lisaks on hagejal kohustus tasuda elatise võlgnevus R Pe ees. Hageja haridus, sh võimalused kodukohas töökoha leidmiseks, mis võimaldaks kõiki hageja alaealisi ülalpeetavaid pidada üleval 292 euro ulatuses seda ei võimalda. Elatist tuleb vähendada seetõttu, et elatise vähendamata jätmise korral oleksid hageja teised ülalpeetavad ebavõrdses olukorras, kuna hageja ei ole ilmselgelt võimeline oma teistele ülalpeetavatele ülalpidamist andma 292 euro ulatuses kalendrikuus. 2

(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Hageja ei ole võimeline tasuma elatist 292 eurot ning sealjuures säilitama enda minimaalset vajalikku elustandardit. On ilmselge, et täisealise mehe vajadused on oluliselt suuremad kui alaealisel lapsel. Kostjale tasutakse PHS § 17 lg 2 alusel lapsetoetust summas 60 eurot. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik tasuda elatist 2017 kohtuotsuses sätestatud ega ka PKS §-s 100 lg-s 1 sätestatud määras, palub hageja arvestada, et kostja vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike peretoetustega. Hageja on seisukohal, et elatise suuruseks, mis võimaldab hagejal säilitada ka enda minimaalselt vajaliku elustandardi on 100 eurot kuus. Elatis 100 eurot kuus võimaldab hagejal ülalpidamiskohustust oma kõigi ülalpeetavate suhtes täita võrdses ulatuses. 2.Kohus
  1. jaanuari
  2. a määrusega võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED 3.Vastuses hagile nõustus kostja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja palub rahuldada hagi osaliselt, vähendades 02.01.
  3. a otsusega nr 2-16-18054 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist kuni hetkel kehtiva miinimumelatise määrani alates 01.01.
  4. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt on kostja seisukohal, et arvestades asjaolu, et alates 01.01.2022 on muutunud õiguslik olukord ning miinimumelatise arvestamise kord, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamine põhjendatud. Ühtlasi leiab kostja, et puudub alus hagi rahuldamiseks täies ulatuses, s.o elatise vähendamiseks kuni hagiavalduses näidatud summani 100 eurot kuus, vaid kostja hinnangul tuleks elatist vähendada üksnes kuni praegu kehtiva miinimumelatise määrani, mis on 213 eurot kuus lapse kohta, arvestades PKS § 101 lgtes 3-5 sätestatud miinimumelatise arvutamise reegleid, sh kostjale makstavat lapsetoetust. Kostja arvates ei anna asjaolu, et hagejal on veel üks ülalpeetav – 17.11.2017 sündinud R P, alust vähendada elatist alla hetkel kehtiva miinimumelatise määra. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjale miinimumelatise maksmise tõttu osutuks R P vähemkindlustatuks kui kostja. Vastavalt hageja esitatud andmetele on hageja töötasu suuruseks 909,52 eurot neto. Seega kui hageja maksaks kummalegi ülalpeetavale elatist miinimummääras, s.o 213 eurot lapse kohta, kokku 426 eurot, jääks hagejal enda ülalpidamiseks 483,52 eurot, s.o suurem summa, kui kulub laste ülalpidamiseks. Kostja leiab, et ka hageja esitatud andmed oma eluasemekulude kohta ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna eeldatavalt peab nendesse kuludesse panustama ka hageja elukaaslane ning juhul, kui nende kulude kandmine käib hagejale üle jõu, võiks hageja endale otsida väiksemate kuludega elamispinna selle asemel, et säilitada oma praegust elustandardit ülalpeetavate arvel. Samuti ei ole asjaolu, et hagejal on elatise võlg veel ühe lapse, R Pe ees, aluseks elatise vähendamiseks alla hetkel kehtiva miinimumelatise määra. Elatise võlg on hagejal tekkinud tema enda tegevuse tõttu, kuna ta ei ole jooksvalt täitnud ülalpidamise kohustust oma laste ees. Kostja märgib, et kuigi hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud miinimumelatis, mis kuni 01.01.2022 oli 292 eurot kuus, siis käesoleval ajal maksab hageja kostjale elatist ainult 50 eurot kuus ning käesolevaks ajaks on hagejal kostja ees elatise võlg summas 13 805 eurot (09.11.2021 seisuga, s.o kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise seisuga oli elatise võlg 13 321 eurot. 3
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on lisaks kostjale veel teinegi (täisealine) laps A N (sünd 06.11.2003), kes õpib õhtukoolis ning seega ei saa kostja seaduslik esindaja kostjat täiel määral ülal pidada ainuüksi enda sissetulekutest ning ka hageja peaks kostja ülalpidamisse panustama märksa enam, kui ta seda seni on teinud. Kostja seaduslik esindaja avaldab, et ta töötab OÜ-s xxx ning tema keskmine töötasu viimase 6 kuu kohta on 448 eurot kuus (neto). Kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil xxx, kostja seaduslik esindaja koos kostjaga elab üürikorteris. Kuigi arvestades eeltoodut, ei ole elatise vähendamine alla hetkel kehtiva miinimumelatise määra põhjendatud, teeb kostja õigusrahu huvides hagejale ettepaneku lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, millega kohustub hageja maksma kostja ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni summas 200 eurot kuus. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 4. Hagi vastuse kohta hageja seisukoha kohaselt ei ole ta nõus, et hagejal R Pe sünd ei anna alust elatise vähendamiseks alla hetkel kehtiva miinimummäära. Vaidlust ei ole, et hageja neto sissetulek on 909,62 eurot. Juhul, kui hageja tasub kostjale elatist 213 eurot kuus, millega on nõustunud kostja, peaks hageja samas ulatuses olema võimeline ülalpidamist andma R Pele ning samas ulatuses olema võimeline tasuma ka elatise võlga R Pe ees. Seega oleks hageja poolt elatiseks makstav kogusumma 639 eurot (213x3), millisel juhul jääks hagejal vahendeid enda ülalpidamiseks 270 euro suuruses (909-639 eurot). On selge, et 270 euro eest ei ole hagejal võimalik ennast üleval pidada. Lisaks tuleb arvestada, et kostja elatise võlgnevuse katteks peetakse iga kuu kinni 292 eurot, elatise võlgnevus kokku 13 905 eurot. Olukorras, kus hageja tasub kostjale elatist 213 eurot ja elatise võlga 292 eurot, ei suuda kosta ilmselgelt anda ülalpidamist R Pele iga kuu summas 213 eurot. Et hagejal on tekkinud niivõrd suur elatise võlgnevus, on kahetsusväärne, küll aga olukorras, kus hageja peaks tasuma kostjale elatist 213 eurot, tuleb hagejal vältimatult alustada võlgade ümberkujundamise- või füüsilisest isikust pankrotimenetlusega. Samuti tuleb arvestada, et kui hageja tasub kostjale elatist 213 eurot kuus, peaks samas ulatuses kostjat üleval pidama kostja seaduslik esindaja. Arvestades ka peretoetust, oleks kostja ülalpidamiseks vahendeid kokku 486 eurot. Hagejale endale jääks rahalisi vahendeid arvestamata ka elatise võla katteks makstavat summat vaid 270 eurot, pea poole vähem kui kostja ülalpidamiseks. Hageja on seisukohal, et A N ülalpidamisega seonduv ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Kostja seaduslikul esindajal on PKS § 98 lg 1 järgi kohustus esmalt üleval pidada oma alaealised lapsed. Et kostja seaduslik esindaja annab ülalpidamist A N ´le, ei luba järeldada, et hageja peaks panustama kostja ülalpidamisse enam, kui kostja seaduslik esindaja. Vanemate kohustused laste ees on võrdsed. Kostja seaduslik esindaja toob välja, et tema töötasu on 448 eurot. Seega on selge, et ka kostja seaduslik esindaja ei suuda kostjat üleval pidada summas 213 eurot. Lapse elustandardi kujundavad vanemate kasutuses olevad vahendid. Olukorras, kus mõlema vanema rahalised võimalused kostja ülalpidamiseks on piiratud, annab see alust elatise vähendamiseks. Kostja seadusliku esindaja sissetuleku (448 eurot) juures on tegelikult ka kostja seaduslikul esindajal võimalik kostjat üleval pidada iga kuu 100 euro ulatuses. Hageja on koos hagiga esitanud üürilepingu, elektri- ja prügiarved. Eluasemekulu kokku 503 eurot (400+103+17), millest on hagejale langev osa 100 eurot (503/5 isikuga). Lisandub toidukulu, mitte vähem kui 150 eurot, transpordikulu - 20 eurot, hädavajalikud kulud riietele 4
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 25 eurot kuus keskmiselt, ravimitele ja hügieenitarvetele - 10 eurot, sideteenusele ja internetile hagejale langevas osas 10 eurot, muud vältimatud kulud 15 eurot. MENETLUSE KORRALDAMINE Kohus
  1. novembri 2022 määrusega korraldas menetlust enne kirjaliku menetluse lõpptähtaegade määramist. Kohus selgitas osapooltele alates
  2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse muudatused, et on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Muuhulgas tegi kohus osapooltele ettepaneku esitada selgitusi ja tõendeid kohtumääruse põhjendustest lähtuvalt. Hagejale tegi kohus ettepaneku nimetada, kes need lapsed on, kelle ülalpidamiskohustus on hagejal. Samuti selgitada kes lastest elab hagejaga koos ning esitada kulutuste liigid, suurused ja nende kandmist tõendavad dokumendid koos hagejaga elava iga lapse kohta. Kohus tegi kindlaks, et kostja seaduslikule esindajale kuulub aadressil xxx asuv 58,1 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt elavad kostja ja tema ema teisel aadressil, kostja ema omandis olev eriomand antakse üürile. Kohus tegi kostjale ettepaneku selgitada, miks nad koos emaga ei ela aadressil xxx, ja esitada üüritulu suurus kuus. Vastuseks kohtu ettepanekule selgitas hageja, et temaga koos elab R P. R Pega seotud kulude liigid on järgmised: -Lasteaed 85, 90 eurot keskmiselt(mai 84,48 eurot; juuni 83,28 eurot, juuli 78,48 eurot, august 90,48 eurot, september 91,68 eurot, oktoober 86,88 eurot); - Toit 80 eurot; - Eluasemekulu 104 eurot (vt hagi punkt 1.6, st eluasemekulud jagatuna 5 elaniku vahele); - Riided, jalanõud 50 eurot; - Ravimid, hügieen, sh juuksur 10 eurot; - Vaba aeg 20 euro; - Transport, sh turvavarustus 20 eurot; - Sünnipäev, jõulud, osalemine eakaaslaste sünnipäevadel, mänguasjad, raamatud jms 20 eurot; Vältimatud vajadused kokku 389.90 eurot. Hageja märgib, et talle ei olnud varasemalt teada vajadus R Pe kulusid tõendavate dokumentide esitamiseks, millest tulenevalt ei ole kuludokumendid säilinud. Siiski on hageja seisukohal, et on üldteada, et iga laps vajab eluaset, toitu, riideid, hügieenitarbeid, transporti ning turvavarustust. Samuti tuleb lapsele võimaldada eakohaseid vaba aja veetmise võimalusi. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus hageja peab tõendama R Pega seotud kulutuste kandmist, tuleks analüüsida ka D Pe vajadusi. Mõistlik isik ei säilita tavapäraselt lapse kuludega seotud tšekke, seega tuleks lähtuda mõistlikest kuludest/vajadustest. Ülaltoodust nähtub, et tulenevalt hageja piiratud sissetulekust on hageja olnud sunnitud piirama ka R Pega seotud kulusid. Sealjuures viitab hageja, et R Pe vajadused on kaetud oluliselt peretoetuse arvelt ehk hageja panus ei ole 194,95 eurot (juba täna). Lisaks tasub hageja igakuiselt R Pe elatise võlgnevuse katteks 50 eurot. Arvestades hageja sissetulekut milleks on 909,52 eurot on selge, et hageja ei ole suuteline mõlemale ülalpeetavale tasuma elatist seadusjärgses määras, st kokku 450 eurot (225x2). Ehk R Pt ja D Pt suudab hageja üleval pidada seadusjärgsest määrast väiksemas ulatuses. Arvestades sinna juurde veel R Pe elatise võlgnevuse katteks makstava 50 eurot, oleks hagejal lastega seoses 5
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 kulu 500 eurot. On selge, et täisealise mehe vältimatute vajaduste rahuldamiseks ei piisa 400 eurost. Vastuseks kohtu ettepanekule selgitas kostja esindaja, et kostja ema omandis olevat eriomandit ei ole mitte kunagi üürile antud. Hagiavalduse vastuses on kostja selgitanud, et kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil xxx, kostja seaduslik esindaja elab koos kostjaga üürikorteris. St kostja seaduslik esindaja ise üüris endale koos kostjaga korterit (aadressil xxx) ja tasus selle eest üüri. Kostja seaduslikule esindajale kuuluvas korteris aga elas kostja vanavanaema (kostja seadusliku esindaja vanaema), kelle kasuks on seatud tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus. Alates maist 2022 aga elab kostja koos oma seadusliku esindajaga samuti kostja seaduslikule esindajale kuuluvas korteris aadressil xxx. KIRJALIK MENETLUS Kohus on 30. novembril 2022 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised enam mitte midagi ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb seda rahuldada osaliselt. Kohtule

  1. detsembril 2021 esitatud hagiavalduses on hageja nõudeks muuta Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsust nr 2-16-18054 ning vähendada K Pelt väljamõistetud elatist D Pe ülalpidamiseks ja mõista K Pelt D Pe kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hageja põhjendab omapoolse nõude asjaoluga, et 17.11.2017 sündis hagejale teine ülalpeetav. Samuti maksvat hageja kolmandale lapsele elatise võlgnevust. Hagejal on seega kaks ülalpeetavat ja elatise võlgnevus kolmanda lapse ees ning hageja ei ole oma sissetuleku suurusest lähtuvalt võimeline andma igale ülalpeetavale ülalpidamist iga kuu summas 292 eurot. Hageja 6

(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 haridus, sh võimalused kodukohas töökoha leidmiseks, mis võimaldaks kõiki hageja alaealisi ülalpeetavaid pidada üleval 292 euro ulatuses, seda ei võimalda. Hageja palub arvestada alates 1. jaanuarist 2022 seaduse muudatustega elatise suuruse määramisel ja arvestada samuti lapsetoetusega.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus on

  1. jaanuari
  2. a otsusega (tagaseljaotsus) asjas nr 2-16-18054 (edaspidi varasem otsus vastavas käändes), D Pe hagi K Pe vastu elatise nõudes, mõistnud K Pelt välja D Pe kasuks igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates
  3. oktoobrist 2016 kuni D Pe täisealiseks saamiseni 01.08.
  4. Elatis tuli kanda A Pe arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-is selgitusega „alimendid“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuist elatist. Riigikohus tõi
  5. juuni
  6. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
  7. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
  8. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  9. juulini 2010 elatise välja enne
  10. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  11. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus nr 3-2-175-11, p 11;
  14. mai
  15. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
  16. oktoobri
  17. a otsus nr 3-2-1-8510, p 18;
  18. veebruari
  19. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
  20. detsembrini 2021 elatise välja enne
  21. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  22. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  23. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel.

§ 459

sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. 7

(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni
  1. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli 2020.–
  2. aastail 292 eurot. Alates
  3. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2–
  4. Elatise välja mõistmist miinimummäärast väiksemas ulatuses võimaldab PKS § 102 nii enne
  5. detsembrit 2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne
  6. aasta
  7. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  8. aasta
  9. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele. Hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama kas pärast varasema otsuse tegemist on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ning millises suuruses on hageja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Elatis ajavahemikul 27.12.2021 (hagi esitamise kuupäev) – 01.01.2022 (seaduse muudatus) Kohus leiab, et varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ajavahemikul 27.12.2021 – 01.01.2022 alust ei ole. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagi varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise nõudes sai esitatud
  10. detsembril
  11. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
  12. jaanuari
  13. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
  14. aprilli
  15. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
  16. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 216-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist. Kohus on seisukohal, et kõnealusel juhul elatise määra vähendamiseks miinimumelatisest väiksema määrani viie päeva eest alust ei ole. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et elatise vähendamiseks ajavahemikul 27.12.2021– 01.01.2022 alust ei ole. Elatis alates 01.01.2022 Riigikohus
  17. novembri
  18. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 15 leidis, et kuna hageja nõudis elatise vähendamist alla PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud määra, tuleb tema hagi lugeda PKS § 2172 lg-st 2 tulenevaks nõudeks vähendada PKS § 2172 lg-st 1 tulenevat elatise suurust alates
  19. jaanuarist
  20. Kuna hageja on nõudnud elatise vähendamist niipalju, et ta peaks kostjatele maksma elatist 8
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 vähem, kui on PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (baassumma), siis peab kohus hindama, kas on PKS § 102 lg 2 järgi alust vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla baassummat. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis PKS § 102 lg 1 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Statistikaameti andmete kohaselt on
  1. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutunud võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates
  2. aprillist 2022 elatise baassumma 200*4,6%=209,20 eurot.
  3. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ning sellest tulenevalt on arvestatavaks elatise miinimummääraks 255,64 eurot. Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot, millest baassumma on 200 eurot ning ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 on miinimumelatis 225,64 eurot, millest baassumma on 209,20 eurot. Kuna ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 baassumma oli 200 eurot, kuid alates 01.04.2022 on baassumma suurenenud 209,20 euroni, tuleb kohtul elatise väljamõistmisel arvestada kahte perioodi eraldi. Ajavahemik 01.01.2022–31.03.2022 Eesti Töötukassa 08.11.2022 teatisest nr 7-4/22/9909-2 (tl 55) tulenevalt ei ole K P registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2021–08.11.2022 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 09.11.2022 teatise (tl 58) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 30.09.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist K Pele väljamakseid 20 246,43 eurot, mis teeb keskmiselt 964 eurot kuus. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 60) tegi x OÜ
  4. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist K Pele väljamakseid igakuiselt 1000 eurot (1143,29-18,29-125). AS X 10.11.2022 vastuse (tl 72) kohaselt pole pensioniregistri pidaja andmetel K P liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2022 vastuse (tl 75) kohaselt ei ole K. Pele määratud pensioni ja/või toetuseid alates 01.01.2021 kuni käesoleva ajani. Hagejal on 17.11.2017, seega pärast varasema otsuse tegemist, sündinud laps R P (tl 6), kes elab hageja väitel tema juures. Seega on pärast varasema otsuse tegemist hageja ülalpeetavate ring suurenenud. Hageja esitatud andmetel (tl 82) on lapse R Pega seotud kulude liigid ja suurused alljärgnevad: Lasteaed keskmiselt 85,90 eurot; 9
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Toit 80 eurot; Eluasemekulu 104 eurot (jagatuna 5 elaniku vahel); Riided, jalanõud 50 eurot; Ravimid, hügieen, sh juuksur 10 eurot; Vabaaeg 20 eurot; Transport, sh turvavarustus 20 eurot; Sünnipäev, jõulud, osalemine eakaaslaste sünnipäevadel, mänguasjad, raamatud jms 20 eurot; Vältimatud vajadused kokku 389.90 eurot. Hageja tasub igakuiselt lapse R Pe elatise võlgnevuse katteks 50 eurot (tl 86). Hagejal ei ole enam lapse R Pe ülalpidamiskohustust, ta maksab välja varem tekkinud elatisevõlgnevus. Seega ei ole asjakohane hageja väide, et ta peab ka R Pele andma ülalpidamise võrdselt kostja ja lapse R Pega. Hageja väitel tema maksab üüri 400 eurot kuus, kus ta elab abikaasa ja kolme alaealiste lastega, keskmine elektrikulu on 103 eurot, tuleb ka maksta prügiveo eest keskmiselt 17 eurot kuus. Kohus arvestab, et hageja lapsel R Pel on ka ema, kes peab kandma lapsega seotud kulud võrreldes hagejaga. Kohus leiab ülaltoodud tõendite ja väidete alusel, et ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli hageja võimeline igakuisest 1000eurosest sissetulekust andma oma lastele ülalpidamist seadusega ettenähtud baassummas ehk summas 200 eurot ja elatise väljamõistmisel alammääras ei osutu hageja laps R P varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ehk kostja. Hageja ei väitnud ega esitanud tõendeid, et tema oleks töövõimetu. Samuti puuduvad tõendid, et kostjal on väiksemad vajadused olemas. Seega leiab kohus, et ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 elatise baassumma vähendamiseks alust ei ole. Perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 baassummale tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 43,44 eurot. Seega on perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 miinimumsumma, mida hagejal tuleb kostjale elatisena tasuda 243,44 eurot (200 + 43,44) kuus. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2022 vastuse (tl 75) kohaselt on L Pele (kostja ema, kelle juures ta elamas) määratud seoses laste kasvatamisega lapsetoetus perioodil 09.2021 – 06.2022 igakuiselt kogusummas 120 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Seega on hageja kohustatud kostjale maksma perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 elatist 213,44 eurot (243,44-60/2) kuus. Hageja ega kostja ei väitnud, et kostja viibiks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada. 10
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on kostja kohustatud tasuma elatist vaid ühele sama pere lapsele, mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu. Kogumina eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõistab ajavahemiku 01.01.2022–31.03.2022 eest hagejalt välja kostja kasuks elatist 213,14 eurot kuus. Elatis alates 01.04.2022 Eesti Töötukassa 08.11.2022 teatisest nr 7-4/22/9909-2 (tl 55) tulenevalt ei ole K P registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2021–08.11.2022 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 09.11.2022 teatise (tl 58) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 30.09.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist K Pele väljamakseid 20 246,43 eurot, mis teeb keskmiselt 964 eurot kuus. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõttele (tl 60) 2022. a aprillis, mais, juulis ja septembris pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete maha arvamist K Pele tegi väljamakseid xxx OÜ igakuiselt 1000 eurot (1143,29-18,29-125). Juunis oli väljamakstud 1044,13 eurot ja augustis 1008,96 eurot. AS X 10.11.2022 vastuse (tl 72) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel ei ole K P liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2022 vastuse (tl 75) kohaselt ei ole K. Pele määratud pensioni ja/või toetuseid alates 01.01.2021 kuni käesoleva ajani. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus või ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta. Kinnistusraamatus puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta. Hagejal on veel üks laps, 17.11.2017 sündinud laps R P (tl 6), kes elab hageja väitel temaga koos. Seega oli pärast varasema otsuse tegemist hageja ülalpeetavate ring suurenenud. Hageja esitatud andmetel (tl 82) on lapse R Pega seotud kulude liigid ja suurused on järgmised: Lasteaed keskmiselt 85,90 eurot; Toit 80 eurot; Eluasemekulu 104 eurot (jagatuna 5 elaniku vahel); Riided, jalanõud 50 eurot; Ravimid, hügieen, sh juuksur 10 eurot; Vaba aeg 20 euro; Transport, sh turvavarustus 20 eurot; Sünnipäev, jõulud, osalemine eakaaslaste sünnipäevadel, mänguasjad, raamatud jms 20 eurot; Vältimatud vajadused kokku 389.90 eurot. Hageja tasub igakuiselt lapse R Pe elatise võlgnevuse katteks 50 eurot (tl 86). Hagejal ei ole enam lapse R Pe ülalpidamiskohustust, ta maksab välja varem tekkinud elatisevõlgnevus. Seega ei ole asjakohane hageja väide, et ta peab ka R Pele andma ülalpidamise võrdselt kostjaga ja lapsega R P. 11
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Hageja väitel tema maksab üüri 400 eurot kuus, kus ta elab abikaasaga ja kolme alaealiste lastega, keskmine elektrikulu on 103 eurot, tuleb ka maksta prügiveo eest keskmiselt 17 eurot kuus. Kohus arvestab sellega, et hageja lapsel R Pel on ka ema, kes peab kandma lapsega seotud kulud võrreldes hagejaga. Kohus leiab ülaltoodut tõendite ja väidete alusel, et alates 01.04.2022 on hageja võimeline igakuisest sissetulekust andma oma lastele ülalpidamist seadusega ettenähtud baassummas ehk summas 209,20 eurot ja elatise väljamõistmisel alammääras ei osutu hageja laps R P varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ehk kostja. Hageja ei väitnud ega esitanud tõendeid, et tema oleks töövõimetu. Samuti ei ole tõendeid, et kostjal on väiksemad vajadused. Seega leiab kohus, et alates 01.04.2022 elatise baassumma vähendamiseks alust ei ole. Alates 01.04.2022 baassummale 209,20 eurot tuleb liita kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks on 46,44 eurot. Seega alates 01.04.2022 miinimumsumma, mida hagejal tuleb kostjale elatisena tasuda 255,64 eurot (209,20 + 46,44) kuus. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2022 vastuse (tl 75) kohaselt L Pele (kostja ema, kellega koos ta elab) on määratud seoses laste kasvatamisega lapsetoetus perioodil 09.2021 – 06.2022 igakuiselt kogusummas 120 eurot ja perioodil 07.2022 – 11.2022 igakuiselt summas 60 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Seega on põhjendatud, et elatise miinimummäärast lahutatakse maha pool ühele lapsele makstavast lapsetoetusest. Seega on hageja kohustatud kostjale maksma alates 01.04.2022 225,64 eurot (255,64-60/2) kuus. Hageja ega kostja ei väitnud, et kostja viibiks hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada. PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on kostja kohustatud tasuma elatist vaid ühele sama pere lapsele, mistõttu PKS § 101 lg 7 elatise vähendamiseks ei kohaldu. Eeltoodust kogumis lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ning kohus vähendab varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja alates 01.04.2022 mõistab hagejalt kostja kasuks elatist 225,64 eurot kuus. Kohus pöörab osapoolte tähelepanu, et PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 12
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Seega alates
  2. aprillist 2023 võib PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka kostja ema sissetulekud ja varalise seisundi üle. AS X 10.11.2022 vastuse (tl 72) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel L P on esitanud raha väljavõtmise avaldust ja
  3. a septembris oli talle väljamakstud kokku 1708,56 eurot. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetele seisuga 01.11.2022 (tl 43) kostja ema alates 15.02.
  4. Kostja ema pangakonto väljavõtte (tl 29) sai ta 03.01.2022 A G eest 145,62 eurot. Maksu- ja Tolliameti 09.11.
  5. a teatise (tl 64) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2021– 30.09.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostja emale väljamakseid 4829,72 eurot, mis teeb keskmiselt 230 eurot kuus. Isiku deklareeritud ettevõtlustulu pärast sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksee´te mahaarvamist on miinus 274,49 eurot. Teatisele lisatud TSD kokkuvõtete (tl-d 65-69) kohaselt väljamaksete tegijateks on xxx, xxx ja AS X. Eesti Töötukassa 08.11.
  6. a teatise (tl 55) kohaselt Eesti Töötukassa otsusega nr x on L P (x) töötuna registreeritud alates 09.03.
  7. Eesti Töötukassa tõendab, et L P on olnud ajavahemikul 01.01.2021–08.11.2022 töötuna/ tööotsijana arvel: töötu 08.09.2020–01.02.
  8. Kliendile L P on määratud 10.03.2022 TT22-0010638 otsusega töötutoetus perioodiks 16.03.2022–10.12.
  9. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: Makse kp Algus kp Lõpp kp Summa 05.04.2022 16.03.2022 04.04.2022 188,40 03.05.2022 05.04.2022 02.05.2022 263,76 06.06.2022 03.05.2022 31.05.2022 273,18 06.06.2022 01.06.2022 03.06.2022 28,26 01.07.2022 04.06.2022 30.06.2022 254,34 29.07.2022 01.07.2022 28.07.2022 263,76 11.08.2022 29.07.2022 10.08.2022 122,46 09.09.2022 11.08.2022 08.09.2022 273,18 07.10.2022 09.09.2022 06.10.2022 263,76 07.11.2022 07.10.2022 04.11.2022 273,
  10. Eesti Töötukassa tõendab, et L P ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2021–08.11.2022 töötuskindlustushüvitist. Sotsiaalkindlustusameti 14.11.2022 vastuse (tl 75) kohaselt L Pele (on määratud seoses laste kasvatamisega lapsetoetus perioodil 09.2021 – 06.2022 igakuiselt kogusummas 120 eurot ja perioodil 07.2022 – 11.2022 igakuiselt summas 60 eurot. Äriregistris puuduvad andmed, et kostja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed kostja emale kuuluva vara kohta. Kohus tegi kindlaks (tl 44), et kostja seaduslikule esindajale kuulub aadressil xxx, Narva asuv 58,1 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt elavad kostja ja tema ema teisel aadressil, kostja ema omandis olev eriomand antakse üürile. Kohus tegi kostjale ettepaneku (tl 45-48) selgitada, miks nad koos emaga ei ela aadressil xxx, ja esitada üüritulu suurus kuus. 13
(14)Tsiviilasi nr 2-21-20169 Vastuseks kohtu ettepanekule (tl 78) selgitas kostja esindaja, et kostja ema omandis olevat eriomandit ei ole mitte kunagi üürile antud. Kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil x, kostja seaduslik esindaja elab koos kostjaga üürikorteris. St kostja seaduslik esindaja ise üüris endale koos kostjaga korterit (aadressil x, Narva) ja tasus selle eest üüri. Kostja seaduslikule esindajale kuuluvas korteris aga elas kostja vanavanaema (kostja seadusliku esindaja vanaema), kelle kasuks on seatud tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus. Alates maist 2022 aga elab kostja koos oma seadusliku esindajaga samuti kostja seaduslikule esindajale kuuluvas korteris aadressil x. Eeltoodust tulenevalt kostja ema sissetulek on vähem kui hagejal, kuid kohus leiab, et see ei või põhjendada hagejalt alates 01.01.2022 väljamõistetud elatise suurust. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja vähendab alates 01.01.2022 hagejalt varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt kostja ülalpidamiseks tasutud summadega. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.