) § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot, kuid hagi põhjendavas osas palub hageja määrata hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus selgitas, et kui hageja taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, lähtub kohus seaduses sätestatud eeldusest ja hagihind on sel juhul 3500 eurot. Kui hageja nõuab viivist kohtu äranägemisel määratud kahjuhüvitiselt, ei saa viivist nõuda alates hagi esitamisest, vaid alates otsuse tegemisest. Kui hageja soovib viivist alates hagi esitamisest, tuleb märkida kindel nõudesumma. 3. Hageja esitas 20.12.2022 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et
lg-s 1 eeldusena nimetatud hinda ei saa rakendada, vaid hagihind peab vastama hagis nõutava hüve tegelikule suurusele. Lisaks märkis hageja, et viivise nõude sõnastus on kooskõlas senise kohtupraktikaga. Juhul, kui kohus vastuväidet ei rahulda, palus hageja pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega.
Määruskaebus
lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldamisele. 10. Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus viidanud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena
lg 2 p-dele 1 ja 2, kuna maakohtu hinnangul ei ole nõue piisavalt selge,
lg 1 p-dele 9 ja 10, kuna vorminõudeid on oluliselt rikutud ja tasumata on riigilõiv, ning
Ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ei nõustu. 2 2-22-18816 11. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb
§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). 12. Nõuetekohane avaldus (
) on menetluse eelduseks, kuid igasugune avalduse ebaselgus ei pruugi siiski tähendada, et sel puudub edulootus. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et hageja põhinõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei saa menetleda. Hageja tõi hagis esile, et kostja rikkus tema isikuõigusi ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ning hageja palus välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
järgi võib hageja esitada nõude selliselt, et ta jätab mittevaralise kahju hüvitise summa hagis märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja võib hagis nimetada ka konkreetse hüvitise summa, kuid ei ole selleks kohustatud.
Samas ei ole maakohus
lg 1 teise lause alusel hagihinda määranud ja sellelt tasumata riigilõivu nõudnud. Maakohtu määrusest ega ka käiguta jätmise määrusest ei nähtu, millises summas riigilõivu tasumist maakohus hagejalt nõudis. Hagejale ei saa ette heita riigilõivu ebapiisavat tasumist olukorras, kus kohus ei ole selgelt hagi hinda määranud ega käiguta jätmise määruses nõudnud puuduoleva riigilõivu tasumist konkreetses summas. Vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest jääb mulje, nagu hageja ei oleks riigilõivu üldse tasunud. Ringkonnakohus kontrollis riigilõivu laekumist ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 15.12.2022 tasutud riigilõiv 175 eurot. 15. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa hagi menetlusse võtmata jätmist pidada põhjendatuks. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise etapis määrata hagihind ja oma kaalutlusotsustust nõuetekohaselt põhjendada ning selle alusel otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Kui hageja tasutud riigilõiv ei ole piisav, siis tuleb hagejale anda konkreetselt nimetatud summas täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaeg. 16.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus
lg 1 ja § 442 lg 5, kui jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse. 17.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.