← Eesti

2-22-342/14

Obsah (10)§ 165§ 177§ 429§ 173§ 174§ 168§ 150§ 175§ 218§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2023.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-22-342 T

§ 165g 1, § 168 lg 4 ja 5).

  1. Määrata hageja OÜ Aktiva Finants poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 880 eurot (kaheksasada kaheksakümmend eurot) (so hagi tagamise riigilõiv 70 eurot, hagilt tasutud riigilõivust pool summas 210 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale 600 eurot).
  2. Välja mõista kostja A.’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 440,00 eurot (nelisada nelikümmend eurot).
  3. Välja mõista kostja B.’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 440,00 eurot (nelisada nelikümmend eurot). 2-22-342
  4. Kostjad A. ja B. on kohustatud tasuma hageja Osaühingule Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (eeltoodule vastav, määruse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 10,50 % aastas) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (alus:

§ 177lg 4) .

  1. Tagastada hageja poolt 10.01.2022 maksega Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole hagiavalduse esitamiselt tasutud 420-eurosest riigilõivust pool summas 210,00 € (kakssada kümme eurot) hageja soovil Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428, selgitusega: pool riigilõivu, tsiviilasi nr 2-22-342, OÜ Aktiva Finants vs Karlsbachid.
  2. Tühistada Pärnu Maakohtu 11.01.2022 määrusega asjas kohaldatud hagi tagamine, millega arestiti kinnistusraamatus kostjate A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja B. (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandina registreeritud kinnisasi asukohaga Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxxx) ning kanti käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxxx kolmandasse jakku käsutamise keelumärge hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks.
  3. Käesolev määrus toimetada kätte pooltele ja peale jõustumist hagi tagamise tühistamise osas täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
  4. Määruse jõustumisel teha elektroonilises Kohtute Infosüsteemis korraldused riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
  5. Osaühing Aktiva Finants sissenõudjana võlgnik A. suhtes esitas 11.01.2022 Pärnu Maakohtule ühisvara jagamise hagiavalduse järgmiste nõuetega: 1) Lõpetada A. ja B. ühisomand kinnistule Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning A.`ile kuuluvast osast rahuldada OÜ Aktiva Finants nõuded, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 09.01.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-19-133854, Pärnu Maakohtu 20.04.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-106172 ja Pärnu Maakohtu 21.04.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-
  6. 2) Mõista A.´lt ja B.´lt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. 1.
  7. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kohtutäitur Rocki Albert algatanud viivitamata täidetavate kohtulahendite, so Pärnu Maakohtu maksekäsu määruste alusel (tsiviilasjad nr 2-19-133854, nr 221-106172 ja nr 2-21-106945) kokku 3 täitemenetlust, kus võlgnikuks on A. ja sissenõudjaks Osaühing Aktiva Finants. Lisaks on hageja menetluses kostja I ja kostja II suhtes kohtuvälised võlanõuded, mida kostjad tasunud ei ole. Kohtutäitur kinnitas 01.11.2021 väljastatud õiendis, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetlustes ei ole lahusvara ning arestitava sissetuleku puudumise tõttu ei saadud nõuet rahuldada. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjatel on abielu ajal tekkinud omandiõigus kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxxxx. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta.
  8. Kohus 11.01.2022 määrustega võttis hagi menetlusse ning hagi tagamise abinõuna arestis vaidlusaluse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse. Kostjad said hagimaterjalid kätte 08.02.
  9. a, kuid Pärnu Maakohtule tähtaegselt hagivastust ei esitanud. 2

(5)2-22-342 2.
  1. 22.11.2022 kirjas kohus selgitas hagejale, et kohus ei pea võimalikuks antud asjas tagaseljaotsuse tegemist, kuna ühisvara jagamise nõudes müüa soovitav kinnisvara on koormatud hüpoteegiga SEB Pank AS-i kasuks ning kohtulahendit ei saa täita nii, nagu hageja on taotlenud. Kohus andis hagejale tähtaja esitada seisukoht, kas hageja jääb senisel kujul esitatud hagi juurde või oma nõuet täpsustada , sh. taotletavat lahendi täitmisviisi ja hüpoteegiga seotud asjaolusid.
  2. 16.12.2022 saabus kohtule hageja OÜ Aktiva Finants avaldus hagis loobumiseks kuna hagiavalduse aluseks olevad täiteasjad, s.o. täiteasi nr 176/2020/234 (tsiviilasjas nr 2-19-133854), täiteasi 176/2021/1431 (tsiviilasi 2-21-106172) ja täiteasi 176/2021/1483 (tsiviilasi 2-21-106945), on lõpetatud seoses nõude rahuldamisega märtsis 2022.a. 14.02.
  3. a pöördus kostja I kohtutäituri poole ning palus täpsustada nõude suurust veebruari viimase kuupäeva seisuga eesmärgiga tasuda kogu võlg 28.02.
  4. a. Kostja I on seega oma võlgnevused hageja ees täitnud pärast ühisvara jagamise hagi esitamist. Eeltoodud asjaoludel hageja loobub hagist, palub tagastada asjas tasutud riigilõivust pool summas 210 eurot hagejat soovil Julianus Inkasso OÜ kontole, kustutada hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärge ning välja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1240,00 eurot (sh esindustasu 8 tunni eest summas 960 eurot (ilma käibemaksuta), ½ riigilõiv summas 210 eurot ja hagi tagamise riigilõiv 70 eurot).
  5. Kohtul õnnestus hagist loobumise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga kostjatele kätte toimetada edastamisega posti teel 10.01.2023 väljastusteatega, edastamisega samas elukohas viibinud R. Tomsoni kaudu. Viie päevane tähtaeg kohtule vastamiseks ja oma seisukoha esitamiseks, sh menetluskulude osas, saabus kostjatele seega 16.01.
  6. Kostjad ei ole kohtule midagi vastanud. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
  7. Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja 16.12.2022 esitatud loobumise taotlusega leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kostjad ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
  2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168lg.

4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 7.1. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulud asjas tuleb jätta kostjate kanda

§ 168lg 4-5 nimetatud alustel – hageja teatel tasus kostja 1 võla märtsis 2022.

Seega on kostjad hageja nõude rahuldanud pärast 10.01.2022 toimunud hagi esitamist. 7.2.

§ 165

lg 1 kohaselt, kui kohtuotsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra 3

(5)2-22-342 teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et kostjad A. ja B. vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Tegemist ei ole solidaarvõlglastega, ka ei ole keegi menetlusosalistest taotlenud arvesse võtta isikute menetluses osalemise ulatust.
  1. Menetluskulude kindlaksmääramine. Hageja taotleb 16.12.2022 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1240,00 eurot, sh riigilõiv hagi tagamiselt 70 eurot , hagilt pooles ulatuses summas 210 eurot ning kulutused lepingulisele esindajale õigusabi osutamisel tasuarvestusega 120 eurot/tund, 8 tunni töömahu eest kokku 960 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostjad ei ole menetluskulude nimekirjas toodud menetluskuludele vastuväiteid esitanud. 8.
  2. Kohus, tutvunud hageja 16.12.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hagist loobumise korral ei ole õige välja mõista kostjatelt hageja kasuks kogu riigilõiv, vaid pool sellest, kuna

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagist loobunud hagejal õigus kohtult tagasi taotleda menetluses hagilt tasutud riigilõiv pooles ulatuses. Hageja on seda ka teinud 16.12.2022 avalduses. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 10.01.2022 riigilõivu hagilt 420,00 eurot, seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 210 eurot ning ülejäänud 210 eurot saab hageja tagasi taotluse alusel. Hagi tagamise taotluse lahendamisega seotud riigilõiv 70 eurot kuulub kostjatelt väljamõistmisele. 8.2. Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt

§ 175lõikes 1 sätestatule.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale. Riigikohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks advokaadi puhul kuni 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend 02.10.2013 nr 3-2-1-93-13). Kohus on seisukohal, et õigusabi osutanud juristi (magistrikraadi tõendav diplom lisatud) tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses ja puudub põhjus eristada advokaatide ning juristide tasu, kuna mõlemad peavad lepingulise esindajana vastama

§ 218lg 1 mõttes samadele kvalifikatsiooni nõuetele.

Samas aga on nii kõrge tunni hinnaga põhjendatud eeskätt menetlusdokumendi koostamine, mitte kliendile selgituste andmine, analüüsimine. Üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti analüüsimine, kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. 8.3. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu 8,0 tundi (3 tundi analüüs ja andmete kogumine ning 5 tundi hagi koostamine) küllaldaselt põhjendatud. Tegemist on küll mõnevõrra keerukama nõudega, kuid tsiviilasi lahenes esimeses kohtuastmes ilma kohtuvaidluseta, kuna kostja I täitis hageja nõude eelmenetluse staadiumis peale hagimaterjalide kätte saamist ja ühisvara jagamine polnud enam vajalik. Kohus leiab, et arvesse võttes hageja kirjalike dokumentide mahtu, samuti menetlusele kulunud aega ja sisulise vaidluse puudumist, on hagejale käesolevas asjas õigusabi osutamise maht mõistlik kokku 5 tunni ulatuses (sh dokumentide väljanõudmine, analüüs, asjaolude selgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund ja 4 lk hagiavalduse koostamine 4 tundi) ja tunnitasu määraga 120 €/tund (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud 4

(5)2-22-342 kuluks lepingulisele esindajale kokku 600 € (käibemaksu ei lisandu). Väljamõistetav õigusabikulu on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud teenuse mahuga. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks määrata kokku 880,00 eurot (sh riigilõiv summas 210,00 € + 70,00 € ja lepingulise esindaja kulud summas 600 €), millest kumbki kostja kannab 440,00 eurot (880 : 2=440,00 eurot). 9.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, tuleb Pärnu Maakohtu 11.01.2022 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamine tühistada. 10.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotlusel tagastab kohus hagilt tasutud 420 eurosest lõivust pool summas 210 eurot hageja soovitud kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.