) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus Otsustas: Süüdi tunnistada Daniel Dõrda KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Daniel Dõrda ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – aadressil XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakata Daniel Dõrda katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud:
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Daniel Dõrdalt menetluskuluna riigituludesse: • • sundraha 490,50 eurot (nelisada üheksakümmend eurot ja 50 senti); määratud kaitsja tasu 102 eurot (ükssada kaks eurot).
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Daniel Dõrdal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 592,50 eurot (viissada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o hiljemalt 29.02.2024 ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE522200221013264447 (Swedbank AS, SWIFT: EE351010052031000004 (AS SEB Pank, SWIFT: EEUHEE2X) või EE522200221013264447 (AS Swedbank, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (AS Luminor Bank, SWIFT: RIKOEE22) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank, SWIFT: LHVBEE22), märkides viitenumbriks 99923700003738 ning selgituse “Daniel Dõrda, otsus nr 1-22-7287, menetluskulu“. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Daniel Dõrdat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 27.06.2022 (tegu toime pandud 03.06.2022) karistatud väärteokorras LS § 201 lg 2 järgi - omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti: - XXX kella 00:17 ajal XXX teel mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - XXX kella 23:49 ajal XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - XXX kella 04:40 XXX juurest kuni peatumiseni kella 04:50 XXX juurde mootorsõidukit XXX reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. XXX maja juures peatas Daniel Dõrda sõiduki, väljus sellest ja põgenes sündmuskohalt. Daniel Dõrda rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alakategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Daniel Dõrda toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Kokkuleppe sisu KarS § 4231 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D. Dõrdale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D. Dõrda ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 171,60 eurot ja
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. Menetluskulud on kokku 1152,60 eurot ja sellele lisandub kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest. D. Dõrda avaldas, et ta XXX ja XXX. Töötasu võib saada kuni XXX eurot kuus. Ta XXX ja XXX ning toetab ka XXX. Kohtutäituri juures on tal samuti maksta võlad. Isikul on hetkel majanduslikult väga raske, sest XXX, milles oli talvine varu küttepuid. Nüüd pidi ta kõik säästud uute küttepuude varumiseks ära maksma. D. Dõrda avaldas, et kogu menetluskulude tasumine käib üle tema majanduslike võimaluste ning ta vajab menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega. D. Dõrda taotleb
lg 3 alusel menetluskulude vähendamist selliselt, et ta tasub osa sundrahast, s.o 490,50 eurot ja pool advokaaditasu, s.o 85,80 eurot ning sellele lisandub pool kaitsja tasust kohtuistungil osalemise eest. Ülejäänud osa sundrahast ja advokaaditasust tuleb jätta riigi kanda. D. Dõrda taotleb väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Margit Pärn tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning D. Dõrda süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav D. Dõrda kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud talle arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja K. Lee ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav D. Dõrda nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles poole sundraha ning poole kaitsjatasu riigi kanda jätmist ja menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava D. Dõrda poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D. Dõrda süüdi tunnistamiseks KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus jätab tõkendi elukohast lahkumise keelu D. Dõrda suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni seoses vajadusega tagada kohtulahendi täitmine. Kohtu seisukoht menetluskulu osas D. Dõrda kriminaalmenetluse kulud on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 171,60 eurot ja kohtumenetluses 32,40 eurot, s.o kokku 204 eurot ning
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul (teo toimepanemise aja seisuga) on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. D. Dõrda on taotlenud pooles ulatuses sundraha ning kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulude pooles ulatuses riigi kanda jätmist ning väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes arvesse D. Dõrda varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta pooles osas sundraha ja kaitsjakulud riigi kanda ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud.
Dõrdalt sundraha 490,50 eurot ja kaitsjatasu summas 102 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulud kokku 592,50 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha summas 490,50 eurot ja kaitsjakulu summas 102 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.