Obsah (5)

§ 654§ 230§ 633§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-21-130

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski hageja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 654lg 6 alusel oma otsuses korrata.

1. Hageja leiab, et arvestades tema esitatud tõendeid pidanuks maakohus tuvastama, et tema ja kostja olid vaidlusaluste vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks sõlminud seltsingulepingu. Seejuures tugineb hageja Elva Vallavolikogu
2. juuni
3. a otsusele, millega kehtestati kostja kinnistu detailplaneering, selle otsuse eelnõu seletuskirjale, Elva Linnavalitsuse
4. aprilli
5. a kirjale, kostja
6. aprilli
7. a e-kirjale, hageja
8. septembri
9. a e-kirjale, 5 millega ta saatis kostjale trasside projekti alla laadimise lingi, ning hageja
10. oktoobri ja
11. detsembri
12. a e-kirjadele.
13. Seltsingulepingut reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 ja selle kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 näeb ette, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades pidanuks pooled seega leppima kokku selles, et nad rajavad ühiselt vee- ja kanalisatsioonitrassid ja liitumispunktid ning ka selles, millised panused kumbki pooltest teeb.
14. Seltsing on leping, mis VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks peavad pooled seega olema teinud tahteavalduse, mis TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on niisugune tahteväljendus, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele. See tähendab, et see, kes tahet väljendab, peab väljendama ka soovi olla seotud teatud õiguslike tagajärgedega.
15. Ainus tõend, milles kostja on midagi otseselt väljendanud, on tema
16. aprilli
17. a e-kiri hagejale. Kostja kirjutab selles: Meil oleks vaja liitumist elektri kilbi juurde. Pumpla on meil mõistlik ühine teha. Kuna see e-kiri oli suunatud hagejale, siis tuleks seda TsÜS § 75 lg 1 kohaselt eelduslikult tõlgendada vastavalt avalduse tegija ehk kostja tahtele, kui saaja ehk hageja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
18. Kuna pooled vaidlevad selle üle, milline tähendus eelnimetatud e-kirjal on, siis tuleb selle sisu tõlgendada nii, nagu seda pidanuks mõistma hagejaga sarnane mõistlik isik. Ringkonnakohtu arvates ei saa mõistlik isik lugeda sellest e-kirjast välja kostja soovi olla seotud mingi kokkuleppega. Samuti ei järeldu sellest e-kirjast, et kostja pidanuks tegema mingi panuse VÕS § 581 lg 1 mõttes. Seega ei saanud selle e-kirja eesmärk olla tuua kostjale kaasa õiguslikke tagajärgi ja tegu ei ole lepingu sõlmimise tahteavaldusega. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli pigem lepingueelsete läbirääkimistega, mille käigus kostja uuris, millised on vee- ja kanalisatsioonitrasside loomise ja nendega liitumise võimalused. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelviidatud e-kirjast järeldada ka seda, et kostja oleks andnud seltsinglasena juhiseid ühise eesmärgi saavutamiseks (milleks hageja väidetel oli vee- ja kanalisatsioonitrasside ühine rajamine). Ka muudest asjas esitatud tõenditest ei saa lugeda välja ühtegi kostja otsest ega kaudset tahteavaldust, millest saaks järeldada kostja soovi sõlmida seltsinguleping või mõni muu leping.
19. Hageja väidetel tõendab seltsingulepingu olemasolu ka see, et hageja saatis kostjale e-kirju ja arveid, kuid kostja ei vaielnud hageja saadetud arvetele ega meeldetuletuskirjadele vastu. Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 68 lg 4 kohaselt saab vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks ainult siis, kui vaikimise või tegevusetuse tahteavalduseks lugemine tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Praegu ei esine ühtegi eelnimetatud alust selleks, et kostja vaikimist saaks lugeda seltsingulepingu sõlmimise tahteavalduseks. Hageja seisukoht, et pooltel pidi olema leping, kuna muidu ei oleks hageja pidanud neid töid tellima, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Hageja tegevusest ei saa järeldada kostja lepingu sõlmimise tahet. Hagejal võis olla lootus, et kui ta tööd tellib, siis tasub ka kostja nende eest, kuid ilma kokkuleppeta ei saanud kostjal sellist kohustust tekkida. Kuna seltsingulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis ei saa seda, et hageja tellis tööd ja sõlmis lepingud, pidada ka seltsingu juhtimiseks. 6
20. Hageja on seisukohal, et kui poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut, siis on tal kostja vastu käsundita asjaajamise võlasuhtest tulenev kulutuste hüvitamise nõue. VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui üks isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 1 järgi kulutuste hüvitamise nõue, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
21. Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades võiks hagejal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue juhul, kui kostja oleks asjaajamise heaks kiitnud või kui asjaajamine oleks vastanud kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. 16.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et kui hageja soovib kostjalt hüvitise väljamõistmist seepärast, et ta on kostja asja ajades teinud kulutusi, peab ta tõendama käsundita asjaajamise eeldused. Muu hulgas oli hageja ülesanne tõendada, et kostja on asjaajamise heaks kiitnud või et asjaajamine vastab kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, ja et hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks.

1. Seda, et tegu võib olla käsundita asjaajamise võlasuhtega, on maakohus pooltele selgitanud
2. aprilli
3. a kirjaliku menetluse määramise määruses. Seega ei saanud asjaolude tõendamise kohustus tulla hagejale üllatusena.
4. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates õigesti, et kostja ei ole hageja tegutsemist kostja jaoks vee- ja kanalisatsioonitrasside ning liitumispunktide rajamiseks heaks kiitnud. Kuigi hageja väidab, et kostja on trasside rajamise nõusoleku andnud
5. aprilli
6. a e-kirjas, ei ole see nii. Heakskiit, nagu ka lepingu sõlmimine eeldab kostja tahteavaldust ehk soovi siduda ennast teatud õigusliku tagajärjega, aga sellise tahteavalduse olemasolu ei ole tõendatud. Mõistlik isik ei saanud eelviidatud e-kirja mõista nii, et kostja palus hagejal lasta ehitada veeja kanalisatsioonitrassid ja rajada liitumispunkt. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja esile toonud ka ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada konkludentset heakskiitu. Samuti ei saanud kostja anda heakskiitu vaikimise ega tegevusetusega.
7. Järgmiseks tuleb küsida, kas vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine ja ehitus vastasid kostja eeldatavale või tegelikule tahtele. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka see tõendatud. Hageja käsitluse järgi tulenes kostja eeldatav tahe detailplaneeringust.
8. Iseenesest on õige, et üldiselt on iga kinnistu, mida soovitakse hakata sihtotstarbeliselt elamumaana kasutama, millalgi vaja ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kuid ringkonnakohtu arvates ei saa sellest veel järeldada, et kinnisasja omanikul, kes millalgi tulevikus vajab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, oleks igal ajal tahe seda rajada ja seega ka kohustus tasuda, kui keegi peaks juhuslikult selle ehitada laskma. Kui see nii oleks, siis saaks kes tahes ja kus iganes need trassid välja ehitada ja nõuda vastava piirkonna kinnisasjade omanikelt kulutuste hüvitamist isegi siis, kui kinnisasjade omanikud (veel) ei soovi veevärgi ja kanalisatsiooniga liituda. Kinnisasja omanike huvi oma kinnisasja suhtes võib olla väga erinev.
9. Hageja viidatud detailplaneering ei näinud ette vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise tähtaegu. Detailplaneeringus oli vaid märgitud, et [p]laneeringu realiseerimise tarbeks lepiti kokku, et vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse huvitatud isiku poolt enne hoonetele ehitusloa väljastamist. See tähendab, et enne XXXXXX kinnisasja hoonestamist ei olnud vee- ja kanalisatsioonitorustikke vaja rajada. Hageja väide, et detailplaneeringu järgi oli trasside väljaehitamine ehitusloa saamise eelduseks, on iseenesest õige, kuid seda, et kostja 7 huvisfääris oleks olnud saada ehitusluba ja hakata kinnisasjale ehitama, ei ole hageja tõendanud. Pigem nähtub asjaoludest, et kostja soovis kinnisasja võõrandada. Käsundita asjaajamise eelduste tõendamine oli hageja ülesanne. Üksnes asjaolust, et väljaehitatud trassid võivad tõsta kinnisasja väärtust, ei saa järeldada kostja tahet, et hageja rajaks talle need trassid. Hageja ei ole ka tõendanud, et vaidlusalused trassid oleksid kostja kinnisasja väärtust tõstnud.
10. Hageja on väitnud, et tema jaoks oleks olnud odavam ja lihtsam ehitada üksnes enda jaoks veetrass ja selle liitumispunkt, sest kanalisatsioon oli tal olemas. See võib olla õige, kuid see ei tähenda, et kostjal oli ajal, mil hageja trasside projekteerimise ja ehituse tellis, neid trasse vaja. Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet, et tal endal ei olnud kanalisatsiooni vaja ega ka seda, et ta tellis spetsiaalselt kostja jaoks suurema läbilaskevõimega torustiku. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ka detailplaneeringust ei nähtu, et hagejal endal ei olnud kanalisatsiooni vaja. Maakohus leidis õigesti, et käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt RKTKo 3-2-1-44-11, p 33).
11. Hageja on seisukohal, et isegi kui tegu ei ole lepingu ega käsundita asjaajamisega, on kostja tema arvel alusetult rikastunud, mistõttu tal on kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue. Maakohus leidis, et hagejal ei ole ka sellist nõuet, kuna hageja ei ole kostjale olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise tulemusena midagi üle andnud ja kostja ei ole hageja arvel ega hageja soorituse kaudu rikastunud. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul olla tegemist kulutuste kondiktsiooniga VÕS § 1042 lg 1 järgi. Viidatud säte näeb ette, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kuigi hageja ei ole teinud kulutusi otseselt kostja kinnisasjale, on need hageja väidetel tehtud kostja kinnisasja jaoks ja seega ei ole VÕS § 1042 kohaldamine ringkonnakohtu arvates välistatud.
12. Samas on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale vaidlusaluste trasside ja liitumispunktide kasutamisvõimaluse üle andnud. Kostja on menetluses väitnud, et ta ei tea, kas nimetatud trassid ja liitumispunktid on rajatud ning kus need asuvad. Nõudes kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel, oli hagejal kohustus tõendada mh seda, et kostja on hageja arvel mingis ulatuses rikastunud ja et kostja sai nendest kulutustest mingit kasu. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja on küll väitnud, et kostja on trassid ja liitumispunkti saanud tasuta ja et ta saab neid kasutada, kuid kuna kostja vaidles sellele vastu, pidanuks hageja oma väidet ka tõendama. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks trassid ja liitumispunkti kostja kasutusse andnud. Seda, et kostja saab (sai) vaidlusaluseid trasse ja nende liitumispunkti kasutada, pidi üldise tõendamiskoormuse jaotuse järgi tõendama hageja.
13. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet ühelgi õiguslikul alusel ja maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.
14. Kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele hagejale saadetud
15. jaanuari
16. ekirja,
17. augusti
18. a e-kirja ja
19. novembri
20. a e-kirja. Tema selgituste kohaselt tõendavad need e-kirjad, et pooltel ei olnud tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ja et kostja ei ole hageja tegevust heaks kiitnud. 27.

§ 633

lg 3 näeb ette, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida põhjus, miks ei saanud neid tõendeid esitada maakohtus.

§ 652

lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui maakohus jättis tõendi põhjendamatult tähelepanuta või 8 kui tõendit ei saanud varem esitada maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab pool uue tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

1. Kostja on tõendite maakohtus esitamata jätmist põhjendanud sellega, et tal ei olnud tehnilistel põhjustel varem ligipääsu enne
2. a saadetud ja arhiveeritud e-kirjadele. Kostja palub tõendid vastu võtta ning lugeda eelnimetatud tehnilised põhjused mõjuvaks põhjuseks, miks ta ei saanud neid kirju varem esitada.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tõendite maakohtus esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole selgitanud, millised tehnilised põhjused takistasid tal arhiveeritud e-kirju kogu maakohtu menetluse vältel ja enne apellatsioonimenetlust kätte saamast. Kostja pidi teadma, et sellised e-kirjad on olemas. E-posti aadress, millelt need saadeti on kostja kontaktaadressiks ka käesolevas menetluses ja seega on postkasti sisu kogu aeg olnud tema enda kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja uued tõendid vastu võtmata.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud seaduslik esindaja ja tal ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt