← Eesti

2-21-124193/17

Obsah (10)§ 645§ 431§ 429§ 173§ 168§ 175§ 174§ 177§ 150§ 637

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. jaanuar 2023 Tsiviilasja number 2-21-124193 Tsiviilasi

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 645

lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Kostja ei vaielnud hageja hagist loobumisele vastu, kuid palus mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Vastavalt

§-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 431

lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ning ringkonnakohtu määruse ning lõpetab asja menetluse. 3.

§ 429

lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja palus mõista menetluskulud hagejalt välja. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 168

lg-test 2 ja 4 tulenevalt kannab hagist loobumise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vaidlust ei ole, et hageja ei loobunud hagist kostja poolt nõude rahuldamise tõttu. Seega tuleb menetluskulus jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskuluks maakohtu menetluses esindajatasu 950 eurot. Kostja esindajal kulus menetluses toimingute tegemiseks kokku 9 tundi 30 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 100 eurot. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskulu suuruseks 500 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, tsiviilasja mahukust ja keerukust arvestades, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab pidada 500 eurot 5 töötunni eest. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Kostja kordas hilisemates menetlusdokumentides osaliselt varasemalt esitatud seisukohti. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnastes vaidlustes tasumisele kuuluvat tunnitasu ning on põhjendatud. Kostja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu menetluskuludelt tagasi arvestada (

§ 174

lg 10), samuti ei volitanud kostja ennast esindama õigusbürood, vaid füüsilist isikut, kes eelduslikult ei ole käibemaksukohustuslane. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja on taotlenud menetluskulude viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt viivist alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 4. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks

§ 150

lg 2 p 2 alusel.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu tasumine (

§ 637lg 1 p 3), hageja on riigilõivu apellatsioonkaebuselt summas 100 eurot 21.

novembril 2022 tasunud. Seega on hagejal hagist loobumise korral õigus taotleda poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 637lg 1 p 3, § 150 lg 2 p 2 ja lg 3).

Hageja taotles riigilõivu summas 50 eurot tagastamist.

§ 150

lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks 15. detsembril 2022, s.o seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. Riigilõiv 50 eurot tuleb tagastada vastavalt esitatud taotlusele EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EE507700771007682828 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-21-124193, osaline riigilõivu tagastus“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.