1-18-5483/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5483 Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Andrei Martsinkevitši (Martsinkevitš; 38401123722) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Martsinkevitš, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrei Martsinkevitš tunnistati Viru Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 5 aastat 5 kuud. KarS § 76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 aasta 3 kuu ja 19 päevase vangistusega. Andrei Marsinkevitšile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 8 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaeg algas
11. jaanuaril
12. Kohtuotsus jõustus
13. augustil
16. detsembril 2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Andrei Martsinkevitši ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU MÄÄRUS
17. Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega jäeti Andrei Matsinkevitš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid sellised. 3.
20. Kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, pole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval viis kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Juba varem vabastati Andrei Matsinkevitš mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Samuti määrati Andrei Martsinkevitšile katseajaks lisakohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kinnipeetav kuritarvitas kohtu usaldust ja pani katseajal toime esimese astme kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mille toimepanemise eest ta parasjagu karistust kannab. Järelikult ei ole varem vangistus Andrei Martsinkevitšile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu on kaheldav, kas sellist mõju saab oodata praeguselt vangistuselt. 3.
21. Andrei Martsinkevitšil on hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on küll esitanud kaebuse halduskohtusse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid kuna vaidemenetluses ega haldusmenetluses pole distsiplinaarkaristust tühistatud, tuleb HMS § 60 lg-st 2 juhindudes eeldada, et see karistus on määratud õiguspäraselt. Oma käitumisega on kinnipeetav näidanud, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ning ei ole seni oma käitumisest vanglas järeldusi teinud. 3.
22. Piisavaks garantiiks pole ka töökohaga tagatud sissetulek ega toetava perekonna olemasolu. Töötamise registri andmetel töötas Andrei Martsinkevitš ametlikult ka enne vangistust, kuid sellest talle ei piisanud ning ta pidas vajalikuks sissetulekut teenida ka kuritegelikul teel. Samuti abikaasa ja lapsed varem ei hoidnud Andrei Martsinkevitši kuritegusid ära. Raske kuriteo pani ta toime olles juba abielus ja isarollis. 3.
23. Andrei Martsinkevitšil ei ole läbitud ka talle koostatud individuaalne täitmiskava. Lisaks toimuvale riigikeele õppele ja töötamisele on 2023-
24. aastatel kinnipeetavale planeeritud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. 3.
25. Andrei Martsinkevitši käitumises esineb ka positiivseid asjaolusid: vangistuses on ta täitnud töökohustust, alustanud riigikeele õppimist ning temaga viiakse läbi vestlusi. Samuti on positiivne see, et Andrei Martsinkevitš ei tarvita narkootikume ja vangla iseloomustusest ei nähtu, et tal oleks diagnoositud alkoholisõltuvus. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib pidada positiivseks seda, et tal on olemas elukoht, toetavad perekondlikud sidemed ning võimalus asuda tööle. Siiski ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid. MÄÄRUSKAEBUS
26. Andrei Martsinkevitš esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. 4.
27. Kohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid hinnates teinud kaalutlusvea, jättes arvestamata tema vabastamise kasuks rääkivad asjaolud ning tuginedes peamiselt varasemale elukäigule ja kehtivale distsiplinaarkaristusele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ta on muutnud oma elu, hoiakuid ja mõtlemist, seda tõendab vanglas koristajana töötamine. Selleks, et muuta oma keskkonda ja vabaneda kriminaalsest ringkonnast, otsustas pere, et kolib pärast kinnipeetava vabanemist teise linna. 2 4.
28. Kaebaja leiab, et vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning süüdimõistetu täielikust isolatsioonist. Kaebaja ei nõustu, et ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et vanglakaristus pole kaebaja suhtes oma eesmärki täitnud. Tegemist on distsiplinaarkaristusega noomituse näol (kõrgendatud hääletooni kasutamine), mis ei ole seotud kaebaja reeglitele allumatusega. Distsiplinaarkaristus ei tähenda, et esineb uue kuriteo toimepanemise oht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Andrei Martsinkevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
30. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli
32. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Määruskaebuses esitatud põhiseisukohta võib mõista selliselt, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud, tehes seeläbi kaalutlusvea.
33. Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ei saa eitada, et Andrei Martsinkevitšit on võimalik iseloomustada positiivses võtmes. Ta on osalenud aktiivselt taasühiskonnastavates tegevustes, õppinud keelt ning teinud aktiivselt tööd. Positiivne on seegi, et Andrei Martsinkevitši vabanemisfondi on kogunenud raha, samuti puuduvad tal rahalised kohustused.
34. Samas ei kaalu eeltoodu üles tema ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Kolleegiumi hinnangul on maakohus süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel igati õigustatult omistanud olulisema tähenduse just neile. Ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
35. aprilli
36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii on see ka praegusel juhul.
37. Viru Maakohtu
38. augusti
39. a otsusega karistati Andrei Martsinkevitšit suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt omandas ta edasimüümise eesmärgil vähemalt 2105 narkootilist ainet sisaldavat tabletti kogumassiga 684,4 grammi, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 980-2613 inimesele. Oma käitumisega näitas Andrei Martsinkevitš, et ta seab oma vajadusi teistest kõrgemale ning on võimeline hõlptulu teenimise eesmärgil seadma ohtu tuhandete inimeste tervist. Nii raske kuriteo toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla raskete killast.
40. Asjaolu, et Andrei Martsinkevitšil on viis kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas viibib ta kolmandat korda, osutab, et varasemad vangistused tema käitumisele mõju avaldanud ei ole – ta on aktiivselt jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus. Vähetähtis pole aga seegi, et Andrei Martsinkevitši puhul on täitmata ennetähtaegse 3 vabastamise esmanegi eeldus, milleks on korrektne käitumine kinnipidamisasutuses. Talle on määratud noomitus ebaviisaka käitumise eest. Ehkki süüdimõistetu ise leiab, et distsiplinaarkaristuse olemasolu ei tähenda vanglakaristuse luhtumist ega suurenda uute kuritegude ohtu, saab kinnipeetava käitumise põhjal siiski hinnata, kas karistuse kandmise ajal on tema hoiakud muutunud või mitte. Kui Andrei Martsinkevitš pole suutnud isegi kinnipidamisasutuses reegleid järgida, pole põhjust eeldada, et ta suudab vabaduseski viibides seadusekuulekalt käituda.
41. Kindlust ei tekita ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja elektroonilise valvega. Andrei Martsinkevitšile on varemgi antud võimalus karistust kanda vabaduses. Nimelt vabastati ta Viru Maakohtu
42. augusti
43. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamise ja käitumiskontrollile allutamisega. Talle määrati katseaeg kuni
44. detsembri
45. Niisuguse võimaluse lasi ta käest, pannes katseajal toime uue kuriteo. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, tuleb Andrei Martsinkevitši minevikku silmas pidades siiski nentida, et kohtu usaldus tema vastu on kadunud: tema varasem käitumine ei võimalda karta muud, kui seda, et kuritegelik tee ei pruugi tema jaoks olla lõppenud.
46. Maakohus leidis, et Andrei Martsinkevitš pole täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke, kuna ta pole läbinud (2023-
47. aastateks planeeritud) sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kohtukolleegium on seisukohal, et seda asjaolu ei saa tõlgendada kinnipeetava kahjuks, kuna see on jäänud läbimata temast sõltumatutel põhjustel. Siiski ei tingi see Andrei Martsinkevitši ennetähtaegse vabastamise otsustuse ümberhindamist.
48. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4