S § 63 lg 1 alusel ja
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd.
lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 keeldusid ja pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Teadis, et kahe päeva pärast saab load kätte, aga pidi tööle sõitma. Kui oleks olnud abiline, poleks läinud, oleks tema saatnud. Viis kaupa töö juurde. Tavaliselt on peakokk, kes kaupa viib. Kui poleks viinud, oleks pisanud koha sulgema. Pärst viimast seda on tarvitanud alkoholi üks kord. Enne rikkumisi ei olnud, eelmine aasta oli järjest. Taotletud arest on väga palju, siis jääks töö tegemata. Ei lähe enam juua täis peaga auto rooli. Võtke või load ära, 15 päeva pn palju. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalust isikut on varem kahel korral varasemalt karistatud ja mõlemal korral alkoholipiirmäära ületamise eest. Viimasel korral võeti ära juhtimisõigus, kuid menetlusalune isik järeldusi ei teinud. Vaatamata sellele, et temalt võeti juhtimisõigus ära viieks kuuks, eiras ta politsei otsust. Kuigi väidab, et enam ei ole alkoholi tarvitanud, siis esimese ja teise teo vahe oli üle kolme kuu. Taotleb aresti keskmises määras, 15 päeva. Puutuvalt menetlusaluse isiku nõusolekusse teha üldkasulikku tööd, siis kohtupraktika kohaselt kui isikule ei ole varem aresti mõistetud, võib esimesel korral selle asendada üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud osaliselt.
lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 (p 3). Indrek Valentini andmeid kajastavast Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivat juhtimisõigust seisuga 07.12.2022 ei olnud, kuivõrd juhtimisõigus oli temalt Põhja prefektuuri 14.06.2022 otsusega nr 2302,22,006625 karistusena ära võetud 5 kuuks alates 08.07.2022, millest menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal 05.12.2022 teadlik. Seega oli ta 05.12.2022 mootorsõidukit juhtides
lg 1 p 1 märgitud isikuks, kuivõrd menetlusaluselt isikult oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud 5 kuuks alates 08.07.2022 kuni 07.12.2022 kaasaarvatud. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud ka selles, et ta oli sõidukit juhtides isikuks, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles
Samas ei ole väärteotoimikusse lisatud ühtegi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistust kinnitavat tõendit ei ole väärteotoimikus, tuleb see süüdistuse osa jätta süüdistusest välja kui tõendamata süüteokoosseis. Seda, et Indrek Valentin juhtis 05.12.2022 mootorsõidukit ja et temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, tunnistab menetlusalune isik ka ise. Kuivõrd menetlusalusel isikul 2 mootorsõiduki juhtimise õigust 05.12.2022 ei olnud, siis oli ta üheselt teadlik ka sellest, et ta rikub
lg 1 sätestatud keeldu ning paneb toime
Seega tegutses menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuivõrd menetlusalune isik pani väärteo toime ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, ei saa lisakaristust kohaldada, kuivõrd süüteo toimepanemise ajal tal juhtimisõigust ei olnud. Väärteotoimikus leiduva indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 05.12.2022 kella 11.33 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 Plus nr A432940, mille näit oli 0,33 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli joobele viitavate tunnustena tuvastatud silmade punetus ja alkoholi lõhn suust. Seejärel kasutati politseijaoskonnas Kolde pst 65 menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks 05.12.2022 ajavahemikul kell 11.56 kuni 12.00 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ning menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,32 ja 0,32 mg, millest arvestati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,27 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja koolituse läbinud mõõtja Kristo Sepp, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRC-22/00091), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,27 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik võis ennast ju alkoholi tarvitanuna hästi tunda, kuid ta ei saanud pärast alkoholi tarvitamist mõne aja möödudes pidada ennast kaineks. Ka menetlusalune isik tunnistas, et oli mõni aeg enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud õlut, seega ei saanud ta vaatamata heale enesetundele kaine olla. Sellegipoolest, olles teadlik nii sellest, et tal puudub juhtimisõigus, kui ka sellest, et ta on alkoholi tarvitanud, asus ta mootorsõidukit juhtima, soovides asuma täitma ootamatut tööülesannet, pidades samas tühiseks seda, et ta paneb toime kaks liiklusalast väärtegu. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles ilmselgelt teadmises ka sellest, et sõiduki juhtimine sellises seisundis on keelatud. Kuivõrd 3 menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete süütegude eest juba kahel korral sama aasta sees karistatud, siis oli ta teadlik ka sellest, et selline tegu on karistatav. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 2 ja § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod 05.12.2022 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust ühe täiendava alternatiivse karistusliigi tõttu näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 1 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, mis on määratud
Seejuures on teda
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, mis on tasutud ning sellele järgnevalt nelja kuu möödudes eelmisest otsusest
Sellistest karistusandmetest saab järeldada, et varasemad karistused nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning vaatamata rahatrahvi tasumisele ja juhtimisõiguse äravõtmisele pani menetlusalune isik ajal, mil temalt oli juhtimisõigus samalaadse väärteo toimepanemise eest ära võetud, toime uue samalaadse väärteo. Seejuures pani menetlusalune isik menetlusesemeks olevad väärteod toime ajal, mil ta pidi kandma eelmist karistust. Selline asjaolu viitab sellele, et rahaline mõjutamine ja liiklusest kõrvaldamine on jäänud tagajärjetuks. Kohus leiab, et karistusandmetest tulenevalt saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik pani uued väärteod toime vähem kui kuue kuu möödudes eelmisest otsusest ja ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik jäänud tulemuseta ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimise järgselt kinnipidamisel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,27 mg/l kohta. Seega on tegemist keskmise süüga kui lähtuda vaid näidust. 4 Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, millistest ühte on ta toime pannud korduvalt, siis seda enam on süü suurem. Seega on menetlusaluse isiku süü süütegude kogumis üle keskmise suur. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku kahetsust tuleks arvestada kergendava asjaoluna. Samas arvestades seda, et menetlusalune isik on kümne kuu jooksul toime pannud kolm samalaadset väärtegu, tuleb avaldatud kahetsusse suhtuda kriitiliselt. Raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd menetlusalust isikut on
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud eelnevalt juba kahel korral, saab järeldada, et tegemist on järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, vaatamata sellele, et menetlusalune isik on taolise käitumise keelatusest ja karistatavusest üheselt teadlik. Isiku käitumine näitab, et juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, kergendava asjaolu esinemisest ja raskendavate asjaolude puudumisest. Arvestades lisaks veel menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse mõistmist toetab ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigilised karistused ei ole seda eesmärki saavutanud. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et aresti kandmisel peaks ta oma töö lõpetama ja toitlustuskoha sulgema, mistõttu soovib menetlusalune isik teha üldkasulikku tööd. Menetlusalune isik kinnitas, et tema tervislik seisund võimaldab füüsilist tööd teha. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ning menetlusalune isik soovis mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, millise asendamisega nõustus ka kohtuväline menetleja, leiab kohus, et vältimaks menetlusalusel isikul sissetuleku kaotust pikaajalise aresti kandmise tõttu peab kohus võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tundide arvust tulenevalt üldkasuliku töö tegemiseks kahekuulise tähtaja alates otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.