← Eesti

1-20-5441/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-20-5441 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Aleksei Gagalinski (isikukood 37902025742) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. detsembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Aleksei Gagalinski Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Helen Puks Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. septembri 2020 otsusega tunnistati Aleksei Gagalinski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi ning teda karistati 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendati vangistust 5 aastani. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  6. aprill 2020 ning karistusaeg lõppeb
  7. aprillil
  9. Tartu Vangla esitas
  10. novembril 2022 Tartu Maakohtule materjalid A. Gagalinski tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Tartu Vangla ega prokuratuur A. Gagalinski vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Tartu Maakohus jättis
  13. detsembri 2022 määrusega A. Gagalinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  14. Formaalsed eeldused A. Gagalinski vabastamiseks on täidetud.
  15. Vabaduses on A. Gagalinskil olemas kindel elukoht. Vangistuses puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, on töötanud ning läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.
  16. A. Gagalinskil on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud tapmise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt oli kuritegu ette paneerimata ja seda soodustas alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, grupi mõju ning impulsiivsus. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamine ka peamine A. Gagalinski uue kuriteo toimepanemise riskitegur, kuna enne tapmise toimepanemist oli ta samuti tarvitanud koos kannatanuga alkoholi. Vangla iseloomustuse kohaselt oli A. Gagalinskil vabaduses alkoholiga probleeme, ta tarvitas seda nii üksi kui koos sõpradega. A. Gagalinski ise ennast sõltlaseks ei pea. Enda sõnul tarvitas ta nädalavahetustel nii kangemat kui lahkemat alkoholi. Kuigi ta mõistab, et alkoholi kuritarvitamine tekitab kahju nii talle endale kui ka ümbritsevatele inimestele ning sõnades on ta motiveeritud oma käitumist muutma, siis vangla hinnangul on tema motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks madal. Kohtuistungil avaldas A. Gagalinski, et tal ei ole alkoholiga probleeme, sest muidu ei oleks ta saanud Soomes töötada. Alkoholi ei pidanud ta ka kuritegude toimepanemise põhjuseks. Vanglas ei ole seni veel tegeletud A. Gagalinski alkoholi tarvitamisega seonduvate kuriteoriskide maandamisega. Sõltuvuskäitumist käsitlev sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on planeeritud talle
  17. aasta II kvartalisse, mistõttu puudub adekvaatne tagasiside A. Gagalinski tegeliku meelestatuse osas. Seetõttu ei saa alkoholi tarvitamisest tulenevat riski maandatuks lugeda ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on endiselt kõrge.
  18. A. Gagalinski vabastamisjärgsete elutingimuste osas on negatiivne garanteeritud töökoha puudumine. Kuigi A. Gagalinski usub, et töö leidmisega tal vabaduses probleeme ei ole, enamasti on ta ametlikult töötanud, töötas ta enne vangistust ja töötab ka vangistuse ajal (tööd ei vali), siis on kohtul alust kahelda, kas A. Gagalinski lootused on põhjendatud. Seda seetõttu, et A. Gagalinskil on põhiharidus, kutseharidust tal pole ning vangistuses on ta loobunud eesti keele õppest. Kindel töökoht ja legaalne sissetulek aitaks A. Gagalinskil aega sisustada, elatist teenida, võlgu tasuda ning ühtlasi jätaks see vähem ruumi kuritegeliku eluviisi harrastamiseks. K-Raha andmetel on A. Gagalinski suhtes võlanõudeid üle 12 000 euro ning vabanemisfondis on tal veidi üle 700 euro. Kuna A. Gagalinski lähedastega ei ole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud suhelda, ei ole teada, kas vabaduses on keegi nõus teda majanduslikult ja muul viisil toetama. Vangla iseloomustuses on tema lähedastena nimetatud ema ja õde, kellega ta suhtleb vangistuses tihedalt. Ka isaga on tal suhted säilinud ning lisaks on tal kaks last, kuid neid ta ei kasvata. Vanglas ei ole pereliikmed A. Gagalinskit külastanud. Vangla iseloomustuse kohaselt kuulub A. Gagalinski suhtlusringkonda lisaks seaduskuulekatele inimestele kriminaalse taustaga isikuid, kellest viimaste poolt võib ta olla omakasu motiividel vähesel määral mõjutatav.
  19. Vangla on A. Gagalinskit iseloomustanud kui inimest, kes ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. A. Gagalinski elueesmärgid on küll realistlikud, kuid nende saavutamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks (nt alkoholi kuritarvitamisest loobumine) puuduvad tal strateegiad. A. Gagalinski pisendab oma süüd (tegemist on vanade ja ammu tehtud asjadega), püüab leida oma kuritegelikule käitumisele õigustusi ja seletusi ning vangla hinnangul on tema motivatsioon muutustega tegelemiseks madal. Et A. Gagalinski mõttemaailmas pole toimunud sisulist muutust, kinnitab ka tema poolt kohtuistungil avaldatu. Nimelt tunnistab ta tehtut, kuid peab kuriteo toimepanemise põhjuseks tüli ja kannatanupoolset ähvardamist (tekkis konflikt, kannatanu ei tahtnud tagastada A. Gagalinski poolt antud raha ning kannatanu ise palus teda lüüa). 2

(4)
  1. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et A. Gagalinski retsidiivsusoht on tema vabastamiseks liialt kõrge ning positiivsed asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid tegureid. Ka ei ole kohtul kindlust, et käitumiskontrollile allutamine ja võimalike lisakohustuste määramine oleks A. Gagalinski uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas A. Gagalinski määruskaebuse, milles palub end ennetähtaegselt vabastada. A. Gagalinski hinnangul on maakohtu määrus põhjendamata. Tal on vabaduses olemas elukoht. Ta on vanglas töötanud ja peab seda tegema ka vabaduses, kuna tema omandis olev korter on pangalaenu tagatiseks. Ta on huvitatud kuriteoga tekitatud kahju korvamisest. Kuna praegu täidab tema maksekohustusi tema ema, siis on ta väga motiveeritud ema säästmiseks vabanema. Kohus tugines vabastamata jätmise otsust tehes vangla iseloomustusele ja programmi „Eluviisitreening“ mitteläbimisele. Vangla iseloomustus on aga koostatud kuriteo pinnalt, selle on koostanud inimene, kes A. Gagalinskit ei tunnegi ning iseloomustuses toodud järeldused on oletuslikud. Kohtumääruses ei ole ühtegi fakti, mis seaks kahtluse alla A. Gagalinski suutlikkuse olla ilma alkoholita. Kuna programmi „Eluviisitreening“ saab läbida ka vabaduses, ei saa selle senine mitteläbimine vabastamist takistada. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Gagalinskit vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa A. Gagalinskit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
  5. On küll positiivne, et vabaduses on A. Gagalinskil olemas kindel elukoht ja ta on motiveeritud tööle asuma ning korvama oma kuriteoga tekitatud kahju, kuid need asjaolud ei ütle tema kuritegevusvaba elu kinnituseks kuigivõrd palju. Kindel elu- ja töökoht olid tal olemas ka varem, kuid siiski ei hoidnud need asjaolud ära tema kuritegelikku käitumist ega pruugi seda teha nüüdki.
  6. Õigustatud on maakohtu seisukoht, et A. Gagalinski oluliseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks on tema võimalik alkoholi tarvitamine, kuna vangistuse aluseks oleva raske kuriteo pani A. Gagalinski toime alkoholijoobes. Seetõttu on oluline, et vabaduses A. Gagalinski enam alkoholi ei tarvitaks. Kuigi enda sõnul mõistab A. Gagalinski alkoholi tarvitamisega kaasnevaid võimalikke probleeme, on tema motivatsioon alkoholi tarvitamisest täielikuks loobumiseks vangla hinnangul siiski madal. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, kas A. Gagalinski tõesti loobub vabaduses täielikult alkoholi tarvitamisest ning sellega seonduva riski saab maandatuks lugeda. Kõnesolevat riski võib maandada ka A. Gagalinski individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, kuid seni ta seda programmi läbinud ei ole. Tõsi, sinna programmi saaks ta suunata ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Siiski ei ole välistatud, et juba enne vabaduses kõnesoleva programmiga alustamist võib A. Gagalinski hakata uuesti alkoholi tarvitama ning võib panna selle mõjul toime ka uue kuriteo. See kuritegu võib olla väga raske. Nimelt sattus A. Gagalinski vanglasse seetõttu, et ta pussitas purjuspäi surnuks ühe inimese. Seda ta tegi seda tänaval olles, teiste inimeste nähes tal kaasas olnud noaga. Need viimati mainitud asjaolud viitavad veel eraldi A. Gagalinski ohtlikkusele. Üldjuhul inimesed nuga kaasas 3
(4)ei kanna. Ka ei hoidnud A. Gagalinskit tagasi avalikus kohas olemine – ehkki avalikus ruumis peaksid n-ö kammitsad olema tugevamad kui kellegagi kusagil omaette olles (nt mingis korteris alkoholi tarvitades). Inimesed kipuvad tihtipeale käituma nii, nagu nad juba käitunud on. Seega võib A. Gagalinskilt edaspidigi karta just raske vägivallakuriteo toimepanemist ning seetõttu on oluline teha kõikvõimalik tema alkoholi tarvitamisest tuleneva riski maandamiseks juba enne tema vabastamist.
  1. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab A. Gagalinski puhul ka tema suhtumine praeguse vangistuse aluseks olevasse kuriteosse. Kuigi ta tunnistab seda tegu, ta ka pisendab oma süüd ning õigustab oma käitumist kannatanu tegevusega. See suurendab tõenäosust, et võimalikes konfliktides võib A. Gagalinski käituda ka edaspidi ühiskonnas mitteaktsepteeritaval viisil, tajumata adekvaatselt oma käitumise negatiivseid tagajärgi ning õigustades oma tegevust teise konfliktipoole tegevusega.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.