1-06-7112/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-7112 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.N-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.N-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 16.11.2011 määrusega jäeti U.N temale 22.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Harju Maakohtu 22.12.2006 otsusega mõisteti U.N-ile KarS § 214 lg 2 p 3, 4, 5 järgi karistuseks KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 14.02.2005 ja lõpp 14.02.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus tuvastas, et U.N ei kuulu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta ei ole osanud end vanglas seaduskuulekalt üleval pidada, ta on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Tal puudub pikaajalise elaniku elamisluba ning see asjaolu on absoluutseks takistuseks vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ning kriminaalhoolduse teostamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu U.N palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Süüdimõistetu leiab, et maakohus on jätnud arvestamata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ja muud KarS § 76 lg-s 3 tulenevad asjaolud. See on kaasa toonud ebaõige lahendi. U.N märgib, et kohtuistung toimus liiga lühikest aega ning temal ei olnud võimalik omapoolseid seisukohti esitada, mis on oluline materiaalõiguse rikkumine. Samuti ei ole maakohus teostanud piisavalt kaalutlusõigust, jättes arvestamata positiivsed asjaolud ning muud KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolud. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, mistõttu on rikutud kohtulahendi põhjendatuse nõuet, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise ning kohtuasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. U.N leiab oma kaebuses, et kohtuistungil ei antud talle võimalust piisavalt oma seisukohti väljendada. Ringkonnakohus leiab, et 16.11.2011 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on antud U.N-ile võimalus omapoolseid seisukohti avaldada, samuti on kohus U.N-i küsitlenud. Seega ei esine menetlusnormide rikkumist nagu seda väidab U.N. Samuti heidab U.N maakohtule ette positiivsete asjaolude arvestamata jätmist ning määruse motiveerimatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on küll konkreetne, kuid see sisaldab kõige olulisemaid põhjendusi selle kohta, miks maakohus jättis U.N-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et peamiseks põhjuseks U.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel on asjaolu, et U.N ei ole temale mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud ega õiguskuulekalt käituma asunud. Seda kinnitavad ilmekalt U.N-i korduvad distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on U.N kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kolmas distsiplinaarkaristus on kustunud kolm päeva tagasi, mis oli U.N-ile määratud 17.12.
5. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on U.N süsteemne distsiplinaarrikkumiste toimepanija. Maakohus on eeltoodu alusel õigustatult arvestanud, et kui U.N ei suuda vangistuses olles järgida korda ja distsipliini, siis ei ole ta ka võimeline vabaduses järgima kriminaalhooldusnõudeid. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole U.N suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seda on ka Riigikohus korduvalt oma lahendites (3-1-191-06) rõhutanud. -2- Ka vangla ei nõustu U.N-i vabastamisega tingimisi enne tähtaega ning märgib, et U.N ei ole veel täielikult motiveeritud senist kuritegelikku käitumist muutma ja tema vabanemisel on olemas kõrge oht ühiskonnale. Samuti märgib vangla, et U.N ei ole oma käitumise, suhtumise ja hoiakutega üles näidanud huvi õiguskuulekale teele asumisest ning vanglal puudub käesoleval ajal veendumus selles suhtes. Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. Arvestamata ei saa jätta, et U.N on varasemalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik. Positiivseks loeb ringkonnakohus asjaolu, et U.N on osalenud mitmes vangla poolt pakutavas programmis ja tegevuses ning läbinud XXX kursused. Ka maakohus on nimetatud asjaolud oma määruses välja toonud, mistõttu on maakohus ka nendega arvestanud. Ringkonnakohus tunnustab positiivseid asjaolusid, kuid samas leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivset, millest tulenevalt ei ole käeoleval ajal võimalik U.N-i tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et U.N-i suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et U.N tuleks edaspidi hoiduda distsiplinaarrikkumistest, mis on ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. U.N-i taotlus, saata asi uueks arutamiseks maakohtule KarS § 76 lg 3 küsimusega seoses ei kuulu rahuldamisele ja sellist võimalust ei näe ette ka kriminaalmenetluse seadustik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- muutmata Maarika Kuusk ja