Obsah (6)

§ 424§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7795 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 424järgi 1 aasta vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel, tingituna lühimenetlusest, vähendati 1/3 võrra ja kandmisele kuulus 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (12.09.2016-14.09.2016) ning kandmisele kuulus 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lõike 2 järgi suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 10.08.2015 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 7 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust 394 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 18 kuud alates otsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel oli N.T määratud üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all ning ta oli kohustatud järgima

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Lisakaristusena võeti

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära N.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.

1. 21.12.2016 esitas kriminaalhooldaja maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles N.T-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest isik ei ilmu registreerimisele ega soorita talle määratud üldkasuliku töö tunde. Harju Maakohtu 03.01.2017 määrusega kuulutati N.T KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel vahistamine, kuna süüdimõistetu hoidub menetlusest kõrvale. 1.
2. Harju Maakohtu 13.02.2017 määrusega pöörati täitmisele N.T-le mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 10 päeva vangistust, mille alguseks luges maakohus 03.02.
3. 1.
4. Karistuse kandmise lõpp 13.02.
5. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 28.09.2017 määrusega jäeti N.T vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2.
7. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja vanaduspension, samuti soovib lisa teenida. Maakohus pidas positiivseks ka seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga. 2.
8. Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Süüdimõistetu puhul, kes kannab täitmisele pööratud karistust, kuna ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, ei ole maakohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Materjalidest nähtub, et isikul on alkoholi tarvitamise probleemid, mida ise ei tunnista, kuid samas on väidetavalt maha müünud sõiduauto, et ei saaks selle juhtimise eest joobeseisundis taas karistada. Isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näinud ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kuna eelmine kriminaalhooldus kukkus läbi ja karistus pöörati täitmisele, siis ei näinud maakohus põhjust anda käesoleval ajal N.T-le veel ühte võimalust kriminaalhoolduse läbimiseks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
9. Viru Maakohtu 28.10.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning anda talle veel üks võimalus. Süüdimõistetu palub arvestada oma vanust ning tervise halvenemisega seonduvat, s.o käe ja jala trauma, ka nägemine on halvenenud. Lisaks kardab N.T kaotada oma korterit, mille eest praegu tasub veel tema endine naine, kuid ta ei taha olla kellelegi võlgu.
10. Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrusega võeti süüdimõistetu määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 31.10.
11. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
13. Maakohtu otsustus jätta N.T enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Süüdimõistetu varasem kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ilmestab selgelt, et vaatamata sellele, et isikule anti võimalus kanda karistust vabaduses, ei oska isik oma käitumist muuta ja viia kooskõlla kehtestatud korraga. Kohtul puudub veendumus, et uue kuriteo riskid oleksid maandatud. Isik toob välja, et tema tervislik seisund on halvenenud. Vangistusseaduse § 52 ja § 53 alusel on tagatud vanglas tervishoiuteenuse osutamine ning kinnipeetavale vajalik ravi. Ka ei ole üksnes soov kellelegi mitte võlgu olla aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus jääb edutuks, kuna ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
15. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk