Kohtuasi jagati kohtunik Anu Ammeri menetlusse. 25.03.2021 edastas kohus kohtukutsed kaebuse esitajale R.U-le ning kohtuvälisele menetlejale Keskkonnainspektsioonile. Kohtukutsed edastati ka tunnistajatele. Kohtuistung R.U kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud 26.04.2021 kell 10.
kohaselt on kohtuistungist osavõtt kohustuslik kaebuse esitanud isikul ja kohtuvälisel menetlejal. 03.11.2021 saatis kohus kaebajale ja teistele menetlusosalistele uue kohtukutse 22.11.2021 kell 10.00 toimuvale istungile. Kohus kohustas kaebajat ehk R.U ilmuma kohtuistungile. 19.11.2021 teatas kaebaja kaitsja kohtule, et R.U edastas meilitsi teabe, et ta põeb COVID-19 tüsistusi, on haiguslehel ja kohtuistungile ilmuda ei saa ning palub kohtuistung edasi lükata. R.U suuliselt edastatud teabe kohaselt, on tema terviseseisund kajastatud digiloos ja perearst Irina Kallaste ei väljasta ühtegi täiendavat tõendit. R.U tervislik seisund ei ole tal võimaldanud teise kaitsja leidmisega tegeleda. 3 Ühtlasi teatas kaitsja, et ta ei saa seoses kohtumenetlusega Tartus 22.11.2021 kaitsjana kohtuistungil osaleda. Teatele on lisatud arusaamatu väljavõte mingist registrist, mille kohaselt on arst avanud haiguslehe perioodi 19.11.2021 - 26.11.2021 kohta. 22.11.2021 toimunud kohtuistungile R.U ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, istungid on korduvalt edasi lükatud. Haigust tõendavat dokumenti kaebaja esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Käesolevas kohtuasjas on kohus pidanud R.U osavõttu asja kohtulikust arutelust vajalikuks ning kohustanud menetlusalust isikut osalema kohtuistungitel. Kaitsja osavõtt kohtuistungitest ei ole kohustuslik.
lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama.
lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et
MS) sätete juurde, kuivõrd
MS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. R.U on kaitsja vahendusel kohtule teatanud, et tema istungile ilmumist 22.11.2021 takistab haigestumine. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. KrMS § 170 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. 26.01.2016 vastu võetud tervise- ja tööministri määruse nr 5 § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses 4 esitatud tähtajaks menetlustoimingule, § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. R.U on oma kaitsja vahendusel viidanud Covid-19 tüsistuste põdemisele, mis tema väitel takistavad istungile ilmumist, ja haiguslehe olemasolule. Kohtuistungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemist saab kohus aga kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel. Kohtule jääb arusaamatuks viide perearsti väidetava keeldumise kohta nõuetekohase tõendi väljastamiseks. Kohtul puudub juurdepääs isiku terviseandmetele digiloos ja istungile ilmumist takistava asjaolu tõendamine on kaebaja kohustus. Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus tõendi saamiseks pöörduda haigestumise päeval perearsti vastuvõtule või istungipäeva hommikul erakorralise meditsiini osakonda. Haigestumist tuleb tõendada seaduses nõutavate dokumentide kaudu. Siinkohal selgitab kohus, et viide haiguslehe avamise kohta ei tõenda isiku terviseseisundit, mis takistab tal menetlustoimingule ilmumist ega asenda seaduses nõutavat eriteadmisi omava isiku poolt väljastatavat tõendit ning ka kohtul pole võimalik hinnata seda, kas isik on haigestunud ja kas tegemist on raske haigestumisega – nimelt on võimalik takistusena vaadelda vastavalt KrMS § 170 lg 2 p-le 3 üksnes rasket haigestumist. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata asjaolu, et kohtuistung on R.U ja/või tema kaitsja taotlusel korduvalt edasi lükatud. Edasi lükkamise põhjus on sageli olnud ka kaebaja terviseseisund. R.U kaebus on kohtumenetluses olnud juba ligi 16 kuud ja selle aja jooksul ei ole kaebaja kordagi kohtuistungile ilmunud, mistõttu on kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et R.U puudub huvi oma kaebuse sisulise arutamise vastu ning isik on asunud kohtumenetlust venitama. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku vaba valik, siis kaebaja peab ka arvestama kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgedega, s.o näiteks kohtuistungile ilmumise kohustusega. Samuti on menetlusalune isik kohtule kaebust esitades kohustatud kasutama oma kaebeõigust heauskselt. Olukorras, kus isik on vabatahtlikult esitanud kohtule kaebuse, on loomulik, et kaebuse esitaja tunneb huvi menetluse käigu vastu ning ilmutab vajalikku hoolsust kaebuse võimalikult kiireks ja sujuvaks lahendamiseks.
lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on R.U kaebuse kohtulik arutamine edasi lükatud juba 6 korda. Kuna kohus on teinud R.U kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud R.U kaebuse arutamise edasilükkamine. Kohtu ülesanne on tagada, et kohus lahendaks kaebuse õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Seetõttu ei luba kohus menetlusosalisel (menetlusalusel isikul ehk siis käesoleval juhul R.U) menetlusõigusi kuritarvitada ning menetlust enam edasi venitada. 5
lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R.U kaebuse läbi vaatamata. Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 29. novembri 2021 määrus muutmata. Riigikohtu 17.02.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. 29.11.2021 kohtumäärus 4-20-3316 jõustus 17. veebruaril 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. Lea Herne referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.