Obsah (5)

§ 262§ 263§ 121§ 15§ 56

4-21-3381 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3381 (2316,21003508) Kohtunik Mairi He

§ 262

lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot Menetlusalune isik S.F – isikukood: XXX; elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Kristel Proos RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi 06.08.2021.a otsus väärteoasjas nr 2316,21,003508, millega S.F karistati

§ 262lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

1. Rahatrahv 100 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 1 4-21-3381
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Menetlusaluse isiku S.F-i kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi 06.08.2021 otsusega väärteoasjas nr 2316,21,003508 karistati S.F

§ 262lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt S.F 06.07.2021 kella 12:09 ajal Tallinnas Pille tn 9/2 viibides avalikus kohas lükkas E. V. telefoni käest maha ja sülitas viimasele näkku. Selle tegevuse tõttu isik tundis ennast solvatuna ja alandatuna ning tegevus on vastuolus heade kommete ja tavadega ning rikub avalikku korda.

1. 19.08.2021 esitas N. Gadzijev Harju Maakohtule kaebuse koos lisadega. Kohtuistungid peeti 29.11.2021 ja 29.12.
3. Kaebuses leidis S.F, et ta helistas 06.07.2021 ise politseisse, kuna tekkis intsident nende eramaal Europargi töötajaga. Korteriühistu ega ka Merko pole andnud neile õigust seal kontrollida, eriti kui toimub kaubalaadimine ja inimene on auto juures. Nagu ka Europargi töötaja mainis, siis esimene kord ta lahkus, tegi ringi ja tuli ikka tagasi trahvi tegema, kuigi toimus veel kaubalaadimine (kohvik on värskelt avatud paar nädalat, väga palju inventari ja kaupa on veel vaja viia). Seega sai ta esimene kord juba aru, et auto ei ole pargitud, seda kasutatakse tööks ning trahvi tegemine näitab selgelt tema poolt vimma, pahatahtlikkust ja emotsionaalsust. Kohapeal olid Xxxx lastehoiu töötajad, laste vanemad, kes kõik tunnistavad tema ütlusi, mitte teise osapoole oma, kes väidab, et teda füüsiliselt rünnati ja näkku sülitati. Midagi sellist ei juhtunud. Ta täitis ka kahe päeva jooksul avalduse ja vastuväite politseile kohapeal. Seal võttis teda vastu uurija, kes lasi avalduse täita ja ütles, et talle helistatakse vajadusel. Seega on ta üllatunud, et seda ei võetud otsuse vormistamisel arvesse ja üldmenetluse otsuses on kirjas, et vastulause on esitamata. Kaebaja palub tühistada otsus ja alustada uus menetlus, võttes arvesse tema avaldusi ja ütlusi, pealtnägijate tunnistusi ning kaamerasalvestust. Politsei ei võtnud tema vastuväidet arvesse, ei küsitlenud tema poolel olevaid tunnistajaid ning otsustas ikka tema vastu süüavalduse esitada. Kannatajaks peab kaebaja ennast, kes kaotas nii rahaliselt, ajaliselt kui ka sai diskrimineeriva ja ebaprofessionaalse käitumise osaks. Palub avada uurimine uuesti, kuna ka Europargi vastu käiv kiirmenetlus tühistati ja saadeti edasi kohtusse (lisatud fail). Seega ei saa Europargi töötaja ütlusi tõena võtta. Vastuväites märkis ta, et Europargi töötaja segas nende firma kaasomandi terrassil (mitte kõnniteel) tehtavat tööd (kaubalaadimine). Kuna samal ajal garaaži värav ei 2 4-21-3381 töötanud, ta helistas Kvatro hoolduse majahaldurile ning ütles, et garaaži värav ei avane (kaebuse lisa ekraanitõmmis teostatud kõnest tl 15). Seetõttu kasutas kaubalaadimiseks terrassi juures olevat kohta, mis on ka kohviku uksele lähedal (kaebuse lisa foto tl 12). Tema sõnade tunnistajateks on ka kõrvaloleva lastehoiu Xxxx töötajad ja lastevanemad. Kauba laadimise ajal tuldi trahvi tegema, kus ta ütles töötajale, et ta on koha omanik. Teine osapool provotseeris konflikti, mistõttu helistas kohapeal ise politseisse kell 12.20, kõne kestis kaks minutit (kaebuse lisa tl 8). Selline käitumine on Europargi poolt juba mitmendat korda, seega on juba varasemad emotsioonid nende poolt mängus. Mainib ka ära, et Merko AS seletas neile telefonikõnes, et Europargil on õigus Pille tänavat kontrollida, terrassi osale ei ole Europargil volitust. Tegid ka pöördumise politseile Europargi töötaja käitumise asjus, avaldus on edastatud. Erafirmal ei ole voli eraomandil tulla trahvi tegema, eriti, kui toimub kaubalaadimine, mitte staatiline parkimine.
4. Kohtuistungil jäi S.F oma kaebuse juurde ja andis kohtuistungil täiendavaid selgitusi, et samal ajal Europargi töötaja tegi juba enne seda seal trahve, mitte ainult temale. Seal on iga päev konflikt elanike ja Europargi vahel. Ta ütles sellele prouale, et Europargil pole õigus teha siin trahvi ja kokkuleppel Merko Ehitusega on nendel õigus teha Pille tänaval. Umbes 500m-300m ümbruses ei ole ühtegi märki. Kui inimesed, külalised tulevad, siis saavad näha, kas saavad parkida, mis tsoon see on, keegi ei tea. Nad teevad seal musta äri. Mitu korda on protsess olnud Europargi vastu. Nad teevad, mis nad tahavad, see on anarhia. N. Gadzijev andis ütlusi, et konflikt Europargi töötajaga ei olnud füüsiline, aga oli emotsionaalne kindlasti. Ta selgitas kohale tulnud politseinikele, et tema ettevõttel on sees kaamera ja palus neil kohapeal see üle vaadata. Seal olid tunnistajad, olid 2 töömeest, oli lasteaia töötajaid 3-4 inimest, seal oli nii palju inimesi. Ta Europargi töötajal telefoni käest ei löönud, võttis temalt trahvikviitungi, kortsutas selle kokku ja viskas selle talle tagasi. Näkku ta talle ei sülitanud, aga jutuajamine oli väga emotsionaalne. Ta ei süüdista seda neiut ehk Europargi töötajat, sest tema teeb seda palga eest, aga tööandja teeb valikuid. Kaebaja hinnangul on juhtumit uuritud väga pealiskaudselt ja ta ei saa aru, mille alusel talle tehti 100 eurot trahvi. Mäletab, et Europargi töötajal oli käes mingi aparaat. Tema ei näinud, kas see kukkus maha või mitte, ta võttis kviitungi, kortsutas selle kokku, viskas tema suunas ja läks ära. Ta võib oletada, et ta tahtis seda kviitungit kätte saada ja sel ajal kukkus tal midagi. Ta ei välista, et selles emotsionaalses kõneviisis või muu žesti käigus võis Europargi töötaja pihta lennata sülge, kuna ta kannab breketeid. Ümberringi oli palju inimesi, üks oli peaukse juures, teine oli lastehoiu töötaja, kes oli ca 3-5 m ümbruses ja ees olid haljastustöötajad. Tunnistab, et antud situatsioonis, kus ta ei olnud nõus parkimistrahviga oleks ta saanud rahumeelselt käituda, kuna see ei olnud nii suur intsident. Esimene kord ütles ta Europargi töötajale, et see on nende territoorium, ei tohi trahvi teha. Tal oli kauba laadimine ja garaažiuks on kinni. Ta ütles, et ok, ta tuleb 5 min pärast tagasi. Ta läkski, kuid 5-10 min pärast tuli ja pani trahvi. Ta ei mõista, miks nad teevad seda? See on ebaaus. Võib öelda, et ta ei suutnud oma emotsioone talitseda ja ka Europargi töötaja ei suutnud emotsioone talitseda. Lõpuks määrati parkimise eest trahv, mis on vaidlustatud. Probleem ei ole trahvi summas, vaid selles, miks Europark neid iga päev terroriseerib. Kui kohus ütleb, et peab maksma, siis maksab selle ära. Teeb nii nagu kohus ütleb. Ootas, et politsei selgitab, aga kahjuks nad ei reageerinud ja ei selgitanud tõde. Emotsioonide pinnalt ei tehta otsust, vabandas meesterahvana eelmine kord naisterahva ees, tema ei ole süüdi, et tuleb sinna kuhu ei tohi. Ei 3 4-21-3381 ole tõsi, et ta teda lõi. Emotsionaalselt on see tema jaoks raske, aga ta usub meie kohtusüsteemi ja usub, et ei tule enam situatsiooni, kus peab edasi kaebama Riigikohtusse või Euroopa kohtusse. Ta ei taha seda, sest tundis selles situatsioonis ebaõiglust ja seetõttu ollakse kohtus. Tema viimane lootus on, et kohus teeb õige otsuse, palub otsus tühistada. Samuti S.F vabandas kohtuistungil E. V. ees.
5. Tunnistajana ülekuulatud E. V. andis 29.11.2021 kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Europargis parkimiskontrolörina umbes 2,5 aastat.
6. juuli oli sisenenud nende Veerenni 36 parklasse, Pille tänaval, so EP63 tsooni ja tegi kontrolli. Pille tänav kuulub ka nende kontrollimisalasse. Nägi, kuidas must xxxx pargib kõnniteel. Läks sinna, härra tuli välja ja ütles, et tal läheb aega ja temal on õigus siin parkida. Ta selgitas, et kõnniteel ei ole õigust parkida ja palus parkida mujale, mille peale meesterahvas ajas oma auto veel rohkem maja külje poole peale. Siis ta andis talle aega ja ütles, et tuleb tagasi, et tal oleks selleks ajaks oma asjad tehtud. Teostas kontrolli ära, tuli tagasi, aga auto oli ikka samal kohal ja siis ta tegi trahvi. Siis meesterahvas tuli majast välja, karjus, lõi tal telefoni käest, sülitas näkku ja edasi nad rääkisid juba siis, kui tuli politsei. Meesterahvas rääkis eesti keeles, aga aktsendiga. Esimene kord oli neil selline vastastikune mõistmine. Meesterahvas andis talle märku, et tal on tegemist seal, aga tal ei lähe kaua. Nende parklates on selline reegel, et kaubalaadimiseks on selleks vastav silt „kaubalaadimine“, see peab olema tuvastatud. Selles parklas ei ole tasuta aega, ehk kui on auto pargitud, siis ollakse aktsepteerinud neid tingimusi, mis on sissesõidul olemas. Ehk siis maksma peab parkimise eest parkimiskohtadel, mitte kusagil kõnniteel, sissesõidutee alguses või kus iganes. Auto alguses kaubalaadimise märki peal ei olnud, meesterahvas pani peale selle, kui oli talle näkku sülitanud ehk konflikti lõpus. Peale esmast kokkupuudet andis talle aega, kuna mõtles, et tal läheb paar minutit ainult. Siis tuli tagasi, esimese päringu selle auto kohta ta tegi kl 11:50 ja kl 12:08 oli trahvi vormistamise aeg. See on päris piisav aeg, et auto mujale panna või paar asja sisse-välja tõsta. Tema ei näinud kaubalaadimist autost. Tagasi tulles läks sõiduki juurde ja tegi trahvi, mille pani kojamehe vahele nagu nende reeglid ette näevad, samuti pildistas seda sõidukit. Meesterahvas väljus sekundite jooksul. Meesterahvas tuli välja, midagi karjus seal omaette, ilmselt temale suunatult, võttis trahvi, viskas minema. Ta ei mäleta, kas meesterahvas rääkis eesti või muus keeles, ilmselgelt oli vihane ja siis kõik need asjad järjestikku juhtusidki. T a ütles, et kas ta kutsub politsei, mille peale meesterahvas ütles, et ok kutsu politsei ja et meesterahvas tahab kaebust esitada, kuna tema olevat talle selle trahviga nö liiga teinud. Kõik juhtus nii kiiresti. Tema mäletamist mööda lendas telefon esimesena, siis tuli näkku sülitamine ja siis lendas see trahv. See on telefon, millega teeb trahvipilte ja mis on ühendatud printeriga. Meesterahvas tuli tema juurde ja lõi parema käe pihta, kus tal telefon oli, Ta ei oska öelda, kas sülitamine oli teadlik tegevus või toimus see kuidagi liiga emotsionaalse eneseväljenduse tagajärjel. Ei oska öelda, mis selle meesterahva peas toimus. Tema tajus, et talle sülitati tahtlikult näkku. Trahvikviitung jäi ilmselt sinna maha. Seal maja ees oli veel ka kaks haljastustöötajat, meesterahval endal oli üks töömees sees, keda ta pärast välja kutsus tunnistust andma politseile ja mingi kastmisauto, kes võisid pealt näha. Tema helistas ise politseisse ja politsei tuli umbes 20 minutiga. Seni kuni politsei tuli seisis ta maja nurgal ja mõtles, kas peaks seda tööd üldse tegema, igasugused mõtted käisid peast läbi. Konflikte on ka varasemalt olnud, ja teinekord on vaimselt kergem, kui isik tuleb füüsiliselt kallale, see on tema meelest kõige suurem alandus üldse. Mingit konflikti ega riidu sellele eelnevalt kellegagi tal ei 4 4-21-3381 olnud. Meesterahvas alguses ei olnud agressiivne, mistõttu ta andis aega oma asjad korda teha paar minutit, aga seda oli rohkem kui nad tavaliselt annavad. Neil on õigus selles kohas trahvi teha. Tema ei ole oma käitumisega meesterahvast solvanud. Peale juhtunut tundis ta ennast halvasti ja see häiris tema igapäevaelu ja tööd. Alguses ta arvas, et suudab jätkata, aga siis kutsus kolleegid autoga järgi ja nad viisid ta ära. Esimesed päevad peale juhtumit oli ta lihtsalt kõrvalistuja ja käis parklates kus vähem „actionit“ saab. Pille tänava puhul on tegemist tänavaga, kus sissesõitudel on märgid, seega kogu alal on võimalik parkimise eest maksta või siis mitte parkida kohtadel, kus ei ole selleks ettenähtud koht. Seal meesterahva kohviku ees on ka parkimiskohad.
7. Tunnistaja M. S. andis 29.12.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi, et sel päeval tuli ta kohvikusse S.F-i palvel, et riputada üles televiisor. Telefonis on tal number garaažisõiduks, aga väravad ei avanenud. Ta sai kuu aega enne seal saanud, auto seisis samas kohas, seekord viis auto, kus oli tühermaa ja pani parkimiskella, et selgitada väravate kohta, kuna pult ei töötanud ja ainult võti avas. Umbes 5 minutit hiljem juba naisterahvas jooksis tema auto ümber fotokaga, aga seekord ta ei jõudnud trahvi määrata. Ta sõitis alla parkima, avas väravad käsitsi. S.F sõitis ka, aga ei saanud ka sisse ja jättis auto kohviku kõrvale, sest pidi asju maha laadima. Siis ta juba kuulis, et see naisterahvas üritab kviitungit S.F-i autole panna. Ta oletab, et trahvikviitung oli juba klaasi vahel, sest ta ei näinud, et naisterahvas oleks S.F-ile midagi andnud. S.F ka viibis sel ajal juba õues ja seal tekkiski sõnaline konflikt. S.F-i majast väljumist ta ei näinud, aga kui ta neid nägi, siis S.F ei tulnud naisele lähemale kui 2m. Tema ei näinud, et S.F lõi naisterahvast parema käega ja sülitas näkku. Tema nägi naisterahvast ja S.F ainult ühe korra umbes 5-6 meetri kauguselt, peale seda läks S.F sisse ja kutsus ka politsei ning peale seda kui politsei tuli, siis nad seisid õues. Naisterahvas seisis eemal. S ee naisterahvas käitub tema hinnangul alati ebaadekvaatselt, sest ei jõua autost väljudagi, kui tema on juba kohal ja jookseb ringi tšeki ja oma aparaadiga.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isiku käitumises esines süüteo koosseis

§ 262lg 1 järgi, mis toimus Pille 9/2 juures.

Seda seetõttu, et E. V. on tunnistustes ja ka kohtus kirjeldanud oma kohustust, mida täitis seal Pille tänaval, kus ta kontrollis sõidukite parkimisi. Menetlusalune isik on korduvalt kohtus kinnitanud, et parkis antud kohta seoses kauba laadimisega, kuna majaaluse garaaži uks väidetavalt ei avanenud. Tal puudus viide, vastav silt kauba laadimiseks ja tunnistaja E. V. andis võimaluse laadimiseks, kuid ta ei teinud seda. Ja kui E. V. otsustas välja kirjutada trahvi, siis menetlusalune isik sekkus, olles ärritatud ning selle käigus solvas ja alandas teda. Tunnistaja ka ütles kohtus, et tema tööülesannete täitmisel on varemgi ebameeldivusi olnud, kuid seekord oli piir tema jaoks. Seda kirjeldades oli ta emotsionaalne nii kohtuistungil kui ka häirekeskuse salvestust kuulates. Menetlusalune isik lükkas temalt töövahendi, telefoni, käest ja sülitas tema suunas. Kaebaja tunnistaja täna rääkis küll ühest situatsioonist, mis toimus väljas, kuid jäi arusaamatuks, kas see oli situatsioon esimesest olukorrast, kus E. V. andis võimaluse sõiduki mujale parkida või oli see teine juhtum, kus toimus rikkumine. Seetõttu palub menetleja jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. 5 4-21-3381 II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, uurides kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajate, menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub seisukohale, et S.F-i kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
3. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
4. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega nähtub , et N. Gadzijev rikkus oma käitumisega Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 55 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sh teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Selline tegevus on kvalifitseeritav

§ 262

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona, mis sätestab vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis selgitas

1. juuni
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-15-17 korrakaitseseaduse ja samal ajal karistusseadustikus tehtud muudatuste jõustumise järgset õiguslikku olukorda, analüüsis avaliku korra rikkumise (

§ 262

), avaliku korra raske rikkumise (

§ 263

) ja kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) koosseisutunnuseid ning leidis, et süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS § -s 55 või § -s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Seega tuleb esmalt tuvastada see, kas koht, kus väidetav rikkumine aset leidis oli avalik.

1. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s
2. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Väärteomaterjalidest nähtub, et juhtum leidis aset tänaval aadressil Pille tn 9/2, Tallinn. Tegemist on avaliku maa-alaga, mida saavad kasutada määratlemata ring isikuid. Kaebaja enda kaebusest ja ka kohtuistungil nii kaebaja kui tunnistajate antud selgitustest nähtub, et tänaval oli mitmeid inimesi. Seega ei saa vaidlust olla selles, et tegemist oli avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. 6 4-21-3381
3. Järgmiseks analüüsib kohus, kas S.F on rikkunud KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid, mida N. Gadzijevile väärteoprotokolli kohaselt ette heidetakse. Väärteoprotokollis on märgitud, et S.F lükkas isikul (E. V. – ) telefoni käest maha ja sülitas viimasele näkku, mille tõttu E. V. tundis ennast solvatuna ja alandatuna. Seda, et E. V. on Europargi töötaja ja et N. Gadzijevi ja E. V.i vahel oli konflikt seoses parkimisega, selles käesolevas asjas vaidlust ei ole. E.V.i ütluste kohaselt on ta Europargi töötaja ning Pille tänav kuulub nende kontrolli all olevasse parkimistsooni, kus on parkimine tasuline. Kuivõrd maa -aluse garaaži uks ei avanenud, siis parkis S.F oma sõiduauto oma restorani kõrvale kõnniteele. Kui esmakordselt E. V. ja N. Gadzijev kohtusid andis E. V. S.F-ile aega kauba laadimiseks ning auto ümber parkimiseks, kuigi ta seda tegema ei oleks pidanud. Tulles tagasi umbes 15 minuti pärast ei olnud aga midagi muutnud ning E. V. väljastas S.F-ile trahvikviitungi. E. V.i ütluste kohaselt ei olnud S.F-i sõiduautol k aubalaadimise silti ning selle pani S.F autole alles pärast seda kui S.F oli talle näkku sülitanud. Ka S.F vastates kohtu küsimusele kinnitas, et kaubalaadimise sildi pani ta autole peale intsidenti ( ). Hetkel kui E. V. oli pannud trahvikviitungi S.F-i auto kojamehe vahele tuli S.F majast välja, karjus midagi, võttis trahvikviitungi, kortsutas selle kokku ja viskas E. V.i suunas maha. Edasi lähevad tunnistaja E. V.i ja S.F-i ütlused lahku. E. V. andis ütlusi, et S.F lõi tema paremas käes oleva telefoni maha ning seejärel sülitas näkku. S.F aga löömist ega näkku sülitamist ei tunnistanud. Küll möönis S.F , et sõnavahetus oli emotsionaalne ja kuna ta kannab breketeid, siis võis midagi tema suust välja lennata. E. V. andis aga ütlusi, et sülitamine oli tahtlik ja temale suunatud.
4. Kohus leiab, et tunnistaja E. V.i ütluste usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda. Sellele annab kinnitust ka asjaolu, et E. V.il oli kohtuistungil juhtunust raske rääkida ning puhkes nutma. Tema ütlused oli ühetaolised, kindlad ega muutunud ajas küsimustele vastates. E. V.i ütluste usaldusväärsust kinnitab omakorda ka helisalvestis Häirekeskusele, mille E. V. tegi 06.07.2021 kell 12:08 ning kõne pikkus oli 2:
5. Kõnest on kuulda, kuidas E. V. kirjeldab häirekeskusele juhtunut, on endast väljas ning puhkeb nutma. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peaks E. V. andma ütlusi asjaolude kohta, mida ei ole toimunud. Samuti helistab E. V. esimesena politseisse ning N. Gadzijev alles kell 12:20 ehk peaaegu 12 minutit hiljem.
6. Kohtuistungil andis ütlusi ka S.F-i poolt kutsutud tunnistaja M. S., kes selgitas, et tema ei näinud füüsilist konflikti E. V.i ja S.F-i vahel, kuid oluline on siinkohal asjaolu, et M. S. ei näinud hetke, kui S.F majast väljus ning mida M. S. kohtuistungil ka kinnitas. Kui tema S.F ja E. V.i nägi, siis nad juba vaidlesid väljas. E. V.i ütluste kohaselt aga ründas S.F teda koheselt, kui S.F majast väljus. Seega ei kinnita M. S. ütlused S.F-i ütlusi selle kohta, et rünnet ei toimunud ega lükka ümber ka E. V.i ütlusi telefoni maha löömise ja näkku sülitamise osas, kuivõrd seda hetke M. S. ei näinud.
7. Kohus peab oluliseks selgitada ka seda, et väärteoasja lahendatakse väärteoprotokolli piirides (VTMS § 87) ja sellest väljumine ei ole lubatud. Ka kohtuistungil selgitas kohus korduvalt S.F-ile , et käesoleva asja lahendamise objektiks ei ole küsimus selles, kas Europargil on aadressil Pille 9/2, Tallinn õigus teostada parkimiskontrolli või mitte, kuivõr d see ei ole S.F-ile väärteoprotokolli kohaselt etteheidetav tegu. 7 4-21-3381
8. S.F ka ise kinnitas kohtus, et E. V. ei ole süüdi, kuna ta tegi ainult tööd ning oli aru saada, et S.F-i etteheide on hoopiski seotud ettevõttega Europark ning tema suurem vastumeelsus ja etteheide on hoopis selles, et Europark teostab nimetatud kohas parkimiskontrolli, mida S.F-i seiskoha järgi neil õigust teha ei ole. Nimetatud vaidlust kohus aga käesolevas asjas ei lahenda, kuivõrd see ei ole käesoleva väärteoasja esemeks, mistõttu neid asjaolusid kohus käesolevas otsuses ka ei käsitle. Kohus möönab, et kuigi käesolevas väärteoasjas on asja olemust arvestades vähe tõendeid, saab kogutud ja uuritud tõenditele tuginedes asuda siiski seisukohale, et S.F on rikkunud KorS § 55 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 262lg 1 sätestatud väärteo.

1. Nagu kohus eelnevalt märkis puudub kohtul igasugune alus kahelda tunnistaja E. V.i ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd neid kinnitab omakorda ka kõne Häirekeskusele. Samuti langevad E. V.i ütlused kokku ka S.F-i enda selgitustega, välja arvatud telefoni maha löömise ja sülitamise osas. Kohus andis S.F-ile võimaluse esitada omapoolseid tõendeid, mis tema versiooni juhtunust kinnitab. Seda võimalust S.F ka osaliselt kasutas kutsudes kohtusse omapoolse tunnistaja M. S.. Ka nimetatud tunnistaja ütlusi on kohus hinnanud ning kõrvutanud neid teiste uuritud tõenditega. Lisaks märkis S.F kohtuistungil, et tema kohvikus sees on kaamerad, mis on suunatud terrassile. Sõltumata sellest ei pidanud S.F vajalikuks videosalvestust enda versiooni kinnitamiseks juhtunust kohtule esitada. Riigikohus on korduvalt märkinud, et isik ei pea tõendama enda süütust, kuid juhul kui isik on asunud end aktiivselt kaitsma ja avaldab võimalikud tõendiallikad, siis peab ta võimaldama oma versiooni juhtunust ka kontrollida. Kuna on selgunud, et võimalikud kaamerad asuvad S.F-ile kuuluvas kohvikus, siis puudus menetlejal võimalus seda ka välja nõuda, eriti olukorras, kus S.F avaldas seda alles kohtuistungil. Samuti oli selleks hetkeks möödas juba kolm kuud, mis S.F-i sõnade kohaselt on ka salvestise säilimise aeg.
2. KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sh teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et E. V. töötades parkimiskontrolörina ja teostas Tallinnas Pille 9/2 parkimiskontrolli. Esmakordselt andis E. V. S.F-ile aega kas auto ümber parkida või siis kauba laadimine lõpetada peale mida E. V. lahkus. Kuivõrd umbes 15 minuti pärast tagasi tulles polnud olukord muutunud ning sõidukil puudus ka silt „kaubalaadimine“, siis vormistas E. V. parkimistrahvi. Seda, et sõidukil puudus märgistus „kaubalaadimine“ kinnitas ka S.F kohtuistungil. S.F nähes E. V.i oma sõiduki juures, tuli välja ning lõi E. V.i vastu paremat kätt, mille tagajärjel kukkus E. V.il käest telefon maha ning peale mida sülitas S.F E. V.ile näkku. Teise isiku füüsilise ründamise ja näkku sülitamise puhul on ilmselgelt tegemist sellise käitumisaktiga, mis on solvav ja alandav ning mis hälbib ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormidest. Selline tegevus on vastuolus heade kommete ja tavadega ning ilmselgelt rikub avalikku korda. Sellest tulenevalt leiab kohus, et S.F rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 2 tähenduses . Seega on täidetud

§ 262

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ning S.F-i käitumises sisaldub

§ 262lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

20. Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. S.F ise oma süüd ei tunnista ning väitis kohtuistungil, et tema E. V.i vastu kätt löönud ei ole ega ka sülitanud talle näkku. S.F möönis, et kuivõrd ta 8 4-21-3381 kannab breketeid ja vestlus oli emotsionaalne, siis võis tal suust sülge välja lennata. E. V. aga tajus, et sülitamine oli tahtlik tegevus ja temale suunatud. Kohus juhib siinkohal tähelepanu

§ 15

lg -le 3, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Käesoleval juhul saab aga üheselt öelda, et vastu kätt löömine ja näkku sülitamine on inimese tahtest tingitud käitumisakt, mistõttu saab asuda seisukohale, et S.F-i poolt E. V.ile vastu kätt löömine ja näkku sülitamine oli toime pandud tahtlikult. 21. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite pinnalt jõuda järeldusele, et S.F-i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 262lg 1 ettenähtud väärteona, s.o.

avaliku korra rikkumisena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K. A., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 22.

§ 262lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi 100 trahviühikut või aresti.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 262

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Seega on

§ 262

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus KrS § 55 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 262lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avaliku korra rikkumise.

III KARISTUSE MÄÄRAMINE 23. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 9 4-21-3381 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 262

lg 1 sätestatud avaliku korra rikkumise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest.

1. Hinnates S.F-i süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt tuvastas kohus, et S.F ründas E. V.i, kes täitis oma tööülesandeid parkimiskontrolörina. Kuigi olukord oleks võinud piirduda üksnes sellega, et S.F oleks talle määratud parkimistrahvi vaidlustanud selleks ette nähtud korras, otsustas aga S.F oma emotsioonid Europargi suhtes välja näidata Europargi töötaja E. V.i peal. Kuivõrd E. V.i jaoks oli selline S.F-i käitumine solvav ja alandav, millega füüsilist valu ei tekitatud, leiab kohus, et S.F-i süü on hinnatav keskmisena. Seejuures ei tuvastanud kohtuväline menetleja menetluse jooksul karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid. Seda ei tuvastanud kohtuistungil ka kohus, kuigi S.F vabandas kohtuistungil E. V.i ees, kuid seda mitte seetõttu, et ta oleks teda füüsiliselt rünnanud, vaid seetõttu, et tegemist oli naisterahvaga. S.F oma süüd ei tunnistanud, vaid süüdistas kogu tegevuses Europarki.
2. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus juhib tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt S.F varasemalt samalaadse teo eest karistatud ei ole. Tal on küll üks kehtiv väärteokaristus MKS § 1531 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, kuid trahv on tasutud. Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võib esmakordselt avalikku korda rikkunud isiku puhul mõista kergema karistuse, kui seda korduva rikkuja puhul. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab avaliku korra rikkumise toime pannud isikute karistamine ka teisi isikuid järgima ühiskonnas kokkulepitud käitumisnorme ning suhtuma kaaskodanikesse lugupidavalt. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka S.F-i isikule, mistõttu puudub karistuse kergendamiseks alus.
3. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 10