lg 1 järgi ning kohus mõistis talle
kohaldamisega karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 28.04.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning kohus mõistis A.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus 537 tunni üldkasuliku tööga ning kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Kohus kohustas A.L-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p-de 2 ja 21 alusel kohustati A.L-i üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Pärnu Maakohtu 23.01.2019 määrusega pöörati A.L-ile Pärnu Maakohtu 21.12.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele. Kohus määras, et A.L-i karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtumääruse jõustumise aeg. 1 Viru Vangla esitas 20.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava A.L-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava A.L-i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta A.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 18.12.2019 kohtuistungil avaldas A.L, et sotsiaalprogramm Eluviisitreening on juba alanud. Kui enne ta ennetähtaegselt vabaneda ei plaaninud, siis nüüd on ta ringi mõelnud ja ta tahaks ennetähtaegselt vabaneda. Ta tahab vabaduses minna tööle, et tasuda oma võlgnevused ning ta tahab ka edasi õppida, et saada kokaabi eriala. Elama soovib asuda ema juurde. Tal on xxxx ning ta saab toetust. Ta ei leia, et tal oleks sõltuvus alkoholist. Enne vanglat ta küll tarvitas alkoholi ning viimasel ajal ka kuritarvitas, kuid sõltuvust ei ole. Ta tarvitas alkoholi lihtsalt sellepärast, et tal polnud midagi teha. Ta on enda jaoks selgeks teinud, et vanglasse ta teistkordselt sattuda ei taha, sest vangla ei ole koht, kus ta olla tahaks. Noorena oleks parem elada vabaduses. Ta on teadlik vabastamisega kaasnevatest kohustustest, valmis nendeks ning raskusi ei tohiks olla. Kaks aastat tagasi ta oli kriminaalhooldusel, kuid tarvitas siis alkoholi. Ta saab aru, et käitus valesti. Vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud, kuid lisab, et ilma rikkumisteta vanglas eksisteerida ei saagi ning midagi tõsist ta toime ei ole pannud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Pärnu Maakohtu 21.12.2017 otsusega tunnistati A.L süüdi alaealisena toime pandud esimese astme kuriteos (röövimine). Pärnu Maakohtu 23.01.2019 määrusega pöörati A.L-ile mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 18 päeva vangistust täitmisele. A.L-i karistuse kandmise alguseks loeti 26.02.2019.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A.L kandnud temale mõistetud karistusest ära vähemalt poole (rohkem kui 10 kuud), mistõttu täidetud on
Kohus võtab arvesse, et A.L kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Küll aga tasub märkida, et viimase kuriteo pani A.L toime katseajal kriminaalhooldusametniku käitumiskontrolli all ning ka kohtu antud võimalus kanda karistust edasi vabaduses üldkasuliku 2 töö tundide sooritamise näol ebaõnnestus, sest A.L tarvitas vaatamata keelule alkoholi ning probleeme esines ka üldkasuliku töö sooritamisega, mistõttu pööras kohus temale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Kuigi A.L kannab vanglas karistust esimest korda, annab katseajal uue kuriteo toimepanemine ja varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine kohtule piisavalt põhjust olla seisukohal, et A.L-ilt võib suure tõenäosusega oodata uusi õigusrikkumisi ka tulevikus ning kriminaalhooldusele allutamine ja käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused tema seaduskuulekust ei taga. Vangla materjalidest selgub, et A.L on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. A.L on vangistuses töötanud, võtnud osa erinevatest vestlustest, osalenud vaimse tervise õe, psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul, osalenud riigikeele B1-taseme eksamil ning käesolevaks ajaks on alustatud ka sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening õigusrikkujatele. Kohtu hinnangul on positiivne, et A.L on täitnud temale individuaalsesse täitmiskavasse ette nähtud tegevusi. Vaatamata eeltoodule kohus kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal eeskujulikuks pidada ei saa. Vangla materjalidest nähtub, et A.L omab käesoleval ajal kolme kehtivat distsiplinaarkaristust (7 ööpäevaks kartserisse paigutamine 1 kuulise katseajaga enda tätoveerimise eest, noomitus žileti seest eemaldatud žiletiterade hoidmise eest enda kambris ning noomitus selle eest, et hoidis enda kambris temale mittekuuluvaid palvehelmeid). Kohtuistungil tunnistas A.L distsiplinaarkaristuste olemasolu, kuid leidis, et vanglas ei saagi ilma rikkumisteta eksisteerida ning leidis, et midagi tõsist ta toime ei ole pannud. Kohtu hinnangul näitavad distsiplinaarüleastumised, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Vangla materjalidest nähtub, et A.L naaseks vabanemise korral elama vanemate juurde. Tunnustust väärib küll asjaolu, et isik on motiveeritud töötama ja õppima, kuid kindlat vabanemisjärgset töökohta, mis hoiaks isikut tegevuses ja vähendaks majandusliku toimetulekuga seonduvat riski, vangla materjalidest endiselt ei nähtu ning A.L peaks kuni tööle asumiseni endiselt lootma perekonna toetusele. Kohus arvestab, et teatud sissetuleku toetuse näol saaks A.L osalise töövõime tõttu. Kohus leiab, et A.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata A.L-i positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Varasemast kriminaalhooldusest nähtub, et A.L-i puhul on probleemiks ka alkoholi tarvitamine, mis omakorda suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus, võttes arvesse kõiki
lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu A.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.