Jätta S.K taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse korrakaitsebüroo 26.06.2010.a. kiirmenetluse otsusele 10220992283608 rahuldamata.
lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Vaidlustatud otsusel on allkiri selle kohta, et menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 26.06.2010.a. Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 11.07.2010.a. Kuna kaebuse esitamise tähtpäev langes puhkepäevale, siis oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 11.07.2010.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 02.09.2010.a. Seega on kaebus esitatud peale seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Maakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks lähtudes TsMS §-st 65. Riigikohus oma 06.08.2010.a. lahendis 3-1-1-55-10 p. 11 asus seisukohale, et
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustikus - eeskätt selle 6. peatükis - on sätestatud iseseisev menetlustähtaegade arvestamise kord. See kord ei näe ette, et kriminaalmenetluslike menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Seega ei ole TsMS § 65 väärteomenetluses kohaldatav. Maakohtu hinnangul ei ole seega võimalik lugeda S.K kaebuse esitamise ajaks 10.07.2010, mil ta esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda 02.09.2010, mil kaebus esitati Harju Maakohtule. Seega on väär kaebuse esitaja seisukoht, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt. Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja 2 möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et S.K poolt osundatud asjaolu, et tema esitas kaebuse tähtaegselt s.o 10.07.2010.a. kaebuse kohtualluvuselt valesse kohtusse s.t Tallinna Halduskohtusse ei ole käsitletav KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks, kuna maakohtu asemel halduskohtusse esitatud kaebus ei olnud esitatud mitte väära kohtualluvuse, vaid väära kohtupädevuse järgi. Kuna kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, ei saanud kaebaja asjas ka eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust. Käesolevas väärteoasjas kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestab maakohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja 26.06.2010.a kiirmenetluse otsuse 10220992283608 vaidlustamisviites on selgitatud, et „Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest“. Harju Maakohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse oleks tulnud kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud tingitud üksnes kaebaja tähelepanematusest, milline aga ei ole aluseks, et lugeda seda mõjuvaks põhjuseks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, S.K kohtule esitatud kaebuses märkinud ei ole ja ka asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et seoses sellega, et kohus ei ole tuvastanud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid maakohtusse kaebuse tähtaegset esitamist, jätab kohus S.K poolt esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.