Obsah (5)

§ 227§ 203§ 205§ 15§ 76

4-21-3629 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3629 Kohtukoosseis Kohtunik Mart

§ 227

lg 2,

§ 203

ja

§ 205

järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) P.F, isikukood: XXX, EV kodanik, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxxxx, Ida-Viru maakond, töökoht: xxx, Saksamaal tel: 372 xxxxxx, e-post: xxx; karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 2, kehtivaid väärteokaristusi 9; Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 09.11.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: P.F kohtuvälise menetleja esindaja: Silvia Kuller RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: 1. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 08.09.2021 otsus nr 2315,21,003804, millega P.F karistati KarS § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 2 järgi, s.t mõistetud karistuse määra osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ning karistada P.F

§ 227

lg 2,

§ 203

ja

§ 205järgi kvalifitseeritud väärtegude toimpanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 alusel

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

4-21-3629 Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub P.F 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. P.F kaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU
2. 08.09.2021 koostatud otsusega väärteoasjas 2315,21,003804 karistati P.F selle eest, et tema 18.08.2021 kella 11:13 ajal juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 86±5 km/h suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Mootorsõiduk oli kehtestatud korras registreerimata ning sõidukile olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuulunud riiklikud registreerimismärgid (paigaldatud registreerimisnumber XXXXXX mis kuulub sõidukile BMW 525 X Drive). Sellise käitumisega rikkus P.F

§-de 15 lg 1 p 2 ja § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 205

,

§ 203

ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kuna

§ 227

lg 2,

§ 203

ja

§ 205järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati Kar

S § 63 lõike 1 alusel karistus

§ 227lg 2 järgi ning P.F karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. 13.09.2021 esitas menetlusalune isik kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Viru Maakohtu Narva kohtumaja edastas kaebuse 16.09.2021 määrusega menetlemiseks Harju Maakohtule kuna etteheidetav tegu on toime pandud Harju maakonnas, Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Peterburi tee xx, mis Justiitsministri 27.10.
2. a määruse nr 46 (Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad) § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teeninduspiirkonnaks. 30.09.2021 esitas P.F Harju Maakohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks. 27.10.2021 määrusega jättis kohus kohtualluvuse muutmise taotluse rahuldamata ja 27.10.2021 määrusega võttis esitatud kaebuse menetlusse.
3. Esitatud kaebuses menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Menetlusalune isik ei vaidlusta teo toimepanemist, kahetseb tehtut ja on nõus rahatrahvi või muu karistusega, kuid ei ole nõus juhtimisõiguse äravõtmisega. Tema töö sõltub juhtimisõiguse olemasolust. Kui ta kaotab töö, läheb tal väga raskeks ja ta jääb ilma sissetulekuta. Kaebuse esitaja elab Narvas koos xxga ja aitab teda rahaliselt. Samuti on tal kaks alaealist last (xx ja xx aastane), keda ta peab rahaliselt aitama. Kaebuse esitaja lubab edaspidi kiirusepiirangut mitte rikkuda. MENETLUS KOHTUS
4. 09.11.2021 toimunud kohtuistungil jäi P.F esitatud kaebuse juurde. P.F andis kohtus ütlusi, et sõiduki BMW ostis 27.05.2021 tema isa Valgast edasimüüjate käest. Sõidukil olid Saksa dokumendid ja autol oli number. Registreerimisumbri vastavust dokumentidel oleva registreerimisnumbriga ta ei kontrollinud kuna dokumendid olid saksakeelsed. Ta ei olnud teadlik, et autol on võõrad numbrid kuna ei saanud saksakeelsetest dokumentidest aru. Narva jõudes sõiduk läks katki, autot parandati Narvas ja seejärel soovis kaebuse esitaja sõiduki tuua Tallinnasse diagnostikasse. Tunnistab kiiruse ületamist ja kahetseb tehtut. Palub juhtimisõigust mitte ära võtta. On nõus trahvi tasuma või tegema üldkasuliku tööd. Autot remonditi umbes 2 kuud. Praegu on auto Tallinnas ja müügis. Sõiduk võeti Eestis arvele 2/7 4-21-3629 19.08.2021 numbriga xxxxxx. Auto ostmisel kontrollis sõiduki VIN koodi ja see langes kokku dokumentidel oleva VIN koodiga. Auto ostmisest kuni selle Eestis registreerimiseni läks kaks kuud kuna auto oli katki ja tuli enne parandada. Sõidukiirust ületas kuna auto oli väga jõuline. Praegu töötab Berliinis ja juhtimisõigus on vajalik töö tegemiseks.
5. 09.11.2021 toimunud kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kiiruse ületamine ei saanud olla juhuslik. Videosalvestiselt on näha, kuidas isik pöörab ümber ehk võtab tegelikult hoo maha ja peale seda kiirendab oluliselt. Tegemist on kindlasti tahtliku teoga. Ka teised rikkumised on toime pandud kuna menetlusalune isik ei täitnud oma hoolsuskohustust ning ei teinud endale selgeks, millised on tema kohustused mida tuleb järgida. Varasemad trahvid on P.F tasumata mistõttu uue rahatrahvi määramine ei oleks võimalik. Varasemalt on isikult juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks ja seega peab antud väärteo eest mõistetav karistus olema eelmisest suurem. Mõistetav karistus peaks panema isiku mõtlema, et tegudel on tagajärjed. Kohtuvälise menetleja hinnangul on karistus kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab tema varasemat tausta. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.
6. Tunnistaja J. T. andis 09.11.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi, et menetlusaluse isiku kinnipidamise päeval oli liikluspatrullis eravärvides politseisõidukiga ja nad sõitsid Peterburi teel linnast välja suunaga Narva poole. Politseisõiduk oli varustatud kiirusemõõteseadmega, mis mõõdab kiirust eest ja tagant. Tagantpoolt lähenes mootorsõiduk lubatust suurema kiirusega ja pööras ära. Tunnistaja pööras politseisõiduki ringi, sõitis sõidukile järgi ning peatas rikkuja. Tegemist oli Saksa numbritega sõidukiga. Juhi poolt antud dokumentidel olev sõiduki registreerimisnumber ei ühtinud autol oleva numbriga. Tunnistaja võttis ühendust dokumendieksperdiga, kes tuvastas, et sõidukil olevad numbrid kuuluvad Saksamaal registrist kustutatud sõidukile. VIN kood klappis sõiduki VIN koodiga. Kui menetlusalune isik kuulis, et sõidukil on valed numbrid, siis ta üllatunud ei paistnud. Politseiametnikud eemaldasid valed registreerimisnumbrid sõidukilt ja seejärel eskortisid menetlusaluse isiku koos sõidukiga remonditöökotta. Kiiruse ületamist menetlusalune isik tunnistas. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 8.

§ 203

kohaselt on karistatav kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine.

§ 205

kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine.

§ 227

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21– 40 kilomeetrit tunnis. 9. Kohtuväline menetleja on P.F-ile ette heitnud

§-de 15 lg 1 p 2 ja § 76 lg 1 sätestatud nõuete rikkumisi mistõttu ta pani toime

§ 205

,

§ 203

ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

3/7 4-21-3629

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu 10.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 18.08.2021 kell 11:13 Peterburi tee xx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 86±5 km/h suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirus mitte vähem kui 31 km/h. Oma tegevusega rikkus

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

11.

§ 15lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h.

1. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiirusmõõturi kasutamise protokoll 18.08.2021 (tl 2), millest nähtub, et 18.08.2021 kell 11:13 teostati riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmist Harju maakonnas Tallinnas Peterburi tee xx juures P.F poolt juhitud sõiduki suhtes. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Sõidukiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP
2. Kiirusmõõturi lugem 86 km/h +- 5 km/h, lõplik lugem 81 km/h. Mõõtmise ajal kasutati pardakaamerat AP
3. Kiiruse ületamist tõendab ka videosalvestis (tl 16), millel on kaks videofaili 20210818_110932_F.MOV ja 20210818_110932_R.MOV. Failist 20210818_110932_R.MOV nähtub politseisõiduki tagumise pardakaamera salvestis. Salvestise kell 11:11:20 on näha menetlusaluse isiku sõidukit tegemas tagasipööret, sõiduk asub kahe sõidusuuna vahel asuval tagasipöörde real Toyotast paremal. Seejärel sõiduk lõpetab tagasipöörde, reastub Toyota taha ja kell 11:11:28 reastub paremale sõidurajale politseisõiduki taha. Reastumise ajal on võimalik tuvastada, et menetlusaluse isik kiirendab. Seejärel suundub sõiduk kõige parempoolsemale sõidurajale, et sooritada parempööre ja võtab hoogu maha pöörde sooritamiseks. Kiirusmõõteseadme taatlustunnistusest TTRS-21/00013 (tl 5) nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X DP019601 on taadeldud 03.02.
4. Kiirusemõõtmist teostanud politseiametnik J. T. on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet (tl 6).
5. Seega on väärteoasjas leidnud tõendamist, et P.F pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul pani P.F teo toime otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. P.F on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtus tunnistanud teo toimepanemist. Selgitas, et kiirust ületas kuna ei teadnud, et auto nii jõuline on. Kohe, kui sellest aru sai, vähendas kiirust. Kohtu hinnangul pidi kiiruse ületamine olema P.F-ile poolt tajutav, arvestades asjaolu, et ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.

§ 203järgi kvalifitseeritav väärtegu 14.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 18.08.2021 kell 11:13 Peterburi tee xx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõidukit. Oma tegevusega rikkus

§ 76

lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo.

15.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

1. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et isiku kinnipidamisel esitas ta politseiametnikule sõiduki Saksa registreerimistunnistuse, seega sõiduk oli Maanteeametis registreerimata. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ostis ta sõiduki 27.05.2021, 18.08.2021 tuli 4/7 4-21-3629 Tallinnasse, et viia auto diagnostikasse. Seega oli sõiduki ostmisest möödunud praktiliselt kaks kuud. P.F ütluste kohaselt võeti sõiduk Eestis arvele 19.08.2021 ehk üks päev pärast väärteo toimepanemist, sõiduki Eestis registreeritud numbriks xxxxxx. Kuigi menetlusalune isik põhjendas sõiduki Eestis arvele võtmata jätmist asjaoluga, et sõidukit oli vaja enne registreerimist remontida, ei vabasta see isikut vastutusest.
2. Kohus leiab, et A. Hamhkodera pani

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. P.F oli teadlik, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine on keelatud. Karistusregistri andmetest nähtub, et teda on ka varasemalt

§ 203

järg kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud, viimati 08.12.2020. Samuti tunnistas P.F kohtuistungil, et on teadlik nõudest Eestis ostetud sõiduk ümber registreerida viie tööpäeva jooksul. Seega oleks pidanud P.F täitma hoolsuskohustust ning kontrollima kas välisriigist toodud sõiduki Maanteeametis registreerimiseks kehtib samuti viiepäevane tähtaeg.

§ 205järgi kvalifitseeritav väärtegu 18.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteootsuse kohaselt ette seda, et tema juhtis 18.08.2021 kell 11:13 Peterburi tee xx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond mootorsõidukit millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuulunud riiklikud registreerimismärgid. Sellise tegevusega pani P.F toime

§ 205järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Väärteo toimepanemine on tõendatud 24.08.2021 sõiduki BMW Euroopa numbrisüsteemist tehtud väljatrükiga (tl 3-4) millest nähtub, et sõiduki kerenumbriga XXXXXXXXXXX registreerimisnumber on XXXXX. Väärteoprotokolli ja selle põhjal koostatud väärteootsuse kohaselt oli kinnipidamisel sõidukil sellele mittekuuluv registreerimisnumber XXXXXX. Samuti on näha videosalvestisest (tl 16) 20210818_110932_F.MOV, et kinnipidamisel oli sõidukil välisriigi registreerimisnumber XXXXXX. Ka tunnistaja J. T. andis 09.11.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi, et P.F kinnipidamisel menetlusaluse isiku poolt antud dokumentidel olev sõiduki registreerimisnumber ei ühtinud autol oleva registreerimisnumbriga. Tunnistaja võttis ühendust dokumendieksperdiga, kes tuvastas, et sõidukil olevad numbrid kuuluvad Saksamaal registrist kustutatud sõidukile. VIN kood klappis sõiduki VIN koodiga.
2. Kohus leiab, et P.F pani

§ 205järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pidi P.F olema teadlik, et tema poolt juhitaval sõidukil on sellele sõidukile mittekuuluv registreerimisnumber. Kuigi isik ise põhjendas antud sõidukile mittekuuluva registreerimisnumbriga sõitmist asjaoluga, et saksakeelsetest dokumentidest oli raske aru saada, ei ole antud põhjendus kohtu hinnangul usutav. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt töötab ta Berliinis, seega saksa keel peaks olema isikule mingil määral arusaadav. Seda, et sõiduki dokumentidest oli vaevata aru saada sõiduki tegelik registreerimisnumber tõendab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku peatanud politseiametnik, kes samuti saksakeelsete dokumentidega sageli kokku ei puutu, sai koheselt aru, et tegemist ei ole antud sõidukile kuuluva registreerimisnumbriga. Mootorsõidukit ostes lasub ostjal kohustus kontrollida sõiduki vastavust esitatud dokumentidele. Seda eriti olukorras, kus ostetav sõiduk on toodud välisriigist. 21. Kokkuvõttes kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärtegude toimepanemine on leidnud tõendamist ja on A. 5/7 4-21-3629 P.F on toime pannud temale süüks pandavad väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 227lg 2 § 203 ja § 205 järgi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 22. Karistuse määramise alus on Kar

S § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 23.

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 203

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja

§ 205näe ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Raskeima karistuse näeb seega ette

§ 227lg 2, mistõttu tuleb karistust Kar

S § 63 lg 1 alusel kohaldada nimetatud sätte alusel. 24. Kohtuväline menetleja on P.F karistanud

§ 227

lg 2,

§ 203

ja

§ 205järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ehk sanktsiooni maksimummääras.

Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus põhjendamatult range. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seega tuleb

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest mõistetava karistuse lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr ehk juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Käesoleval juhul rakendavaid asjaolusid ei esine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmises määras või kergendavate asjaolude olemasolul alla keskmise määra. Kohus arvestab kergendava asjaoluna P.F puhtsüdamliku kahetsust. Kuigi menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, pole kohtul alust kahelda kahetsuse siiruses. Kohus arvestab ka asjaolu, et isikule on juhtimisõigus vajalik töökoha ja sissetuleku säilimiseks, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine ülemäära pikaks perioodiks võib panna menetlusaluse isiku majanduslikult keerulisse olukorda. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et asulasisesel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, võib siiski antud olukorras pidada ohtu pigem väikseks. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et menetlusalune isik kiirendas vaid mõneks sekundiks ning koheselt pidurdas ja vähendas taas kiirust, et sooritada parempööre. Samuti arvestab kohus, et P.F oma tegevusega kellelegi kahju ei tekitanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik P.F mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest (tl 14-15) nähtub, et P.F on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 9 kehtivat väärteokaristust. Nii kriminaal- kui ka väärteokaristused on valdavalt seotud liiklusnõuete rikkumisega. 09.11.2021 kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja täiendava tõendina MIS väljatrüki P.F-ile mõistetud karistuste täitmise kohta, millest nähtub menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvide tasumise info. Kuigi esitatud MIS väljavõttest nähtub, et P.F-ile varasemalt mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasutud, on siiski ka tasumata trahve. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (tl 9) kohaselt omab P.F kehtivat juhtimisõigust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isiku karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud. Seda eelkõige põhjusel, et P.F on korduvalt liiklusnõuete rikkumiste eest karistatud rahatrahviga, kuid see ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega ei täidaks rahatrahv karistuse eripreventiivset eesmärki. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest 6/7 4-21-3629 lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. 25. P.F palus 09.11.2021 toimunud kohtuistungil kohtul mõista väärteo toimepanemise eest rahatrahv või üldkasulik töö. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Nagu kohus eespool selgitas ei ole rahatrahvid varasemalt isikut piisavalt mõjutanud ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist, seega ei ole kohtul põhjust arvata, et rahatrahv omaks menetlusaluse isiku suhtes käesoleval juhul suuremat mõju kui varasemalt. Karistuse eesmärk on eelkõige mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Juhtimisõiguse vajalikkus töökoha säilimiseks ja alaealiste laste olemasolu olid menetlusalusele isikule teada ka enne väärteo toimepanemist, mistõttu ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine ainuüksi menetlusealuse isiku argumentidele tuginedes. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta ainult isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (KarS § 50 lg 2). Kohtule ei ole antud juhul esitatud tõendeid ega väiteid selle kohta, et selline olukord P.F puhul esineks. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et üldkasulik töö ei ole iseseisev karistusliik ning KarS § 69 lg 1 alusel saab seda karistusena väärteo eest mõista vaid aresti asendamiseks. Kuna seadusandja ei ole

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest karistusena ette näinud aresti, pole võimalik mõistetavat karistust üldkasuliku tööga asendada. Menetlusalusele isikule aresti mõistmine ja selle asendamine üldkasuliku tööga ei oleks võimalik ka seetõttu, et kaebemenetluses ei ole võimalik süüdlase olukorda raskendada ehk talle raskemaliigilist karistust mõista.

1. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja isiku kahetsust võib P.F-ile mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et P.F tuleb karistada väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Üldjuhul olukorras, kus kohaldatud karistus ei pane isikut oma käitumises korrektiive tegema ja õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma, peaks iga järgnev karistus olema eelmisest rangem. Siiski mõistab kohus käesoleval juhul isikule eelmise karistusega samaväärse karistuse arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja isiku puhtsüdamliku kahetsust.
2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.F-ile mõistetud karistus tuleb tühistada karistusmäära osas, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab karistuseks

§ 227

lg 2,

§ 203

ja

§ 205järgi kvalifitseeritud väärtegude toimpanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 alusel

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub P.F viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. /allkirjastatud digitaalselt/ 7/7