Obsah (8)
§ 76§ 200§ 61§ 74§ 69§ 75§ 218§ 278KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. septembril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-11450 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Olga N
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta K.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja esitatud tasutaotlus, määrata kaitsjatasu summa 92,40 eurot ning mõista K.M´ilt välja kriminaalmenetluse kulud: 92 (üheksakümmend kaks) eurot 40 senti (206 eurot õigusabi ja sõidu eest, 41,20 eurot käibemaks) kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. K.M ´il tasuda kaitsjatasu 92,40 eurot 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700083670 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. 1
(10)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. K.M tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 21.12.2017 kohtuotsusega
§ 200
lg 1 järgi ning kohaldades
§ 61
mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 28.04.2016.
a otsusega mõistetud kandmata karistuse, so 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 69
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 537 tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.M kohustatud järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p 2, 21 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 08.01.
- Pärnu Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärusega kohus pööras täitmisele K.M-ile Pärnu Maakohtu 21.12.2017.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kohtumääruse jõustumisest ning juhul, kui süüdimõistetu kohtumääruse jõustumise ajal ei viibi vahi all, tema karistuse kandmisele asumise päevast. Kohtumäärus jõustus 26.02.
- Karistuse kandmise algus 26.02.2019 ja lõpp 13.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.08.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on K.M-i kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas kannab karistust esimest korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Esimesel korral karistati kinnipeetavat kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ja omastamise eest. Teisel korral karistati teda röövimises. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega ning läbivaks jooneks on impulsiivne käitumine ning vägivalla kasutamine. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused: Viru Vangla 26.06.2019 kk nr 6-3/404-1 – rikkumine: parema jala reie esiosalt leitud tätoveering – karistus: 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine 1 kuulise katseajaga; Viru Vangla 26.06.2019 kk nr 6-3/405-1 – rikkumine: hoidis kambris temale mittekuuluvaid palvehelmeid – karistus: noomitus; Viru Vangla 26.06.2019 kk nr 63/405-1 – rikkumine: hoidis kambris žiletitera plastikümbrise seest välja võetud tera – karistus: noomitus. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument isikutunnistus, AA0962226, kehtivusega kuni: 21.04.
- Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul: psühhiaatriline vastuvõtt ravi; psühholoogiline nõustamine hoiakute ja kohanemisega toimetulekuks; töötab vangistuses majandustöödele koristaja ametikohal; individuaalsed vestlused sotsiaalsete oskuste programmi põhjal; riigikeele õpet B1 tasemel pole alustanud endast olematutel põhjustel; kutseharidust abikoka erialal pole alustanud endast olematutel põhjustel; vabanemiseelne nõustamine läbitud; sotsiaalprgrammi 2
(10)„Eluviisitreening õigusrikkujatele“ endast olenematutel põhjustel ei ole alustanud. Enne vangistust elas K.M aadressil xxxTegemist on kinnipeetava ema S. K. sõnul temale kuuluva korteriga. Kinnisturaamatu päringu andmetel on tegemist ühisomandiga ja korter kuulub K.M-i ema S.K. ja K.M-i isale J.K.. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus on kõik eluks vajalik olemas. Kinnipeetav K.M on endal eraldi sissepääsuga tuba. Peale vanglast vabanemist ootavad vanemad teda koju elama. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus. Kutseharidus on jäänud erinevates koolides lõpetamata. Vanglas on planeeritud abikoka eriala õpingud 2019 aasta septembrist ning riigikeele B1 taseme õpe. Vanglast vabanemisel soovib õppida kokaks. Enda sõnul on töötanud mitteametlikult suviti (paar kuud) abikokana Pärnus erinevates restoranides. Isikul on esinenud töötuse ja tegevusetuse perioode ning ajutisi tööotsi. Olemas teatavad oskused töötamiseks abikokana, kuigi kool jäi lõpetamata. Töötamise soov ja tahe on olemas, vastumeelsust üles ei näita. Täitise andmetel seisuga 31.07.2019 täitmata nõudeid summas 2667,36 euot. Sissetuleku moodustas enamjaolt töövõimetustoetus, määratud osaline töövõimetus. Raha kasutas mõtlematult, kuritegusid on toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil enda alkoholi tarvitamise vajaduse rahuldamiseks. Vanglas olles on isikule K-raha väljavõtte kohaselt kandnud raha erinevad inimesed. 17.04.2019 kk nr 6-2/259-1 alusel määratud Viru Vangla majandustöödele koristaja ametikohale - osaleb tööhõives. Lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema ja isa. Kinnipeetaval on veel kaks venda, kelle isad on teised ja kes elavad perest eraldi. Kinnipeetava ema ja isa on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhtlusringkond peamiselt kriminaalne. Kriminaalhooldaja hinnangul on paljud kuriteod sooritatud K.M-i tema eestvedamisel, seega ei saa väita, et on teiste poolt mõjutatav. Samas leiab K.M, et oluline mõju tema mineviku käitumisele on olnud tema kriminaalse eluviisiga sõpradel, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad õigusrikkumised. Kriminaalhooldaja hinnangul lubas K.M katseajal viibides hästi palju, kuid lubadusi ei pidanud ja ise selles probleeme ei näinud. Ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest ning on otsinud ise teravaid elamusi. 31.07.2019 vestlusel selgitas, et varasemalt ei mõelnud ta kuidas teised end tunnevad kui ta neile haiget teeb või kui neilt asju ära võtab. Selgitas, et praegu saab ta rohkem aru sellest, kuidas kannatanud end tunda võiksid. Vanglas on toimunud kriminaalhooldusametnikuga vestlused temadel: sotsiaalsete oskuste arendamine, elustiili ja suhete mõju mõistmaks seoseid oma käitumise ja kuritegevuse vahel. Alkoholi tarvitamise risk ja ohtlikus olemas. Alkoholi tarvitamist alustas 16 aastaselt. Tarbis viina, rummi, alguses vähem ja siis juba rohkem. Nädala sees olid lahjad joogid: õlu ja siider ning nädalavahetustel kanged joogid: viin ja rumm. Mida aeg edasi seda suurem vajadus alkoholi järgi tekkis. Tarvitas alkoholi nii nädala sees kui nädalavahetusel koos sõpradega kui ka üksi. Üksi tarvitas alkoholi siis kui oli närvis. Närvilisena haaras alati pudeli järgi. Alkoholi tarbimine lõppes tihti täiesti pildituks joomisega nii, et järgmine päev ei mäletanud midagi. Alkoholi tarbides võis muutuda vägivaldseks kui teda mingil moel ärritati. Eelmise kuriteo üks episood oli alkoholijoobes. Samuti on kõik väärteod toime pandud alkoholi joobes. Tunnistab, et tunneb alkoholi järgi suurt vajadust. Ütleb, et on motiveeritud enda tarvitamishajumust muutma, saab aru, et alkoholi tarvitamisega on tekkinud tal palju probleeme ja vanglasse enam sattuda ei soovi. Rikkus käitumiskontrolli nõudeid mitte tarvitada alkoholi. Vanglas on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis. Vanglas on K.M-ile planeeritud sotsiaalprogramm "Eluviisitreening õigusrikkujatele", ning kinnipeetav viibib alates 09.05.2019 Viru Vangla noortele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas kus on täiendavad sportimisvõimalused ning iganädalased joogatreeningud. Narkootikumide tarvitamise risk ja ohtlikus puudub. Tervise ja emotsionaalsuse risk puudub, ohtlikus olemas. K.M-ile on tervise tõttu määratud osaline töövõimetus perioodiks 28.06.2018 - 05.04.2020. Lapsepõlves esines käitumisprobleeme. Alates kuuendast eluaastast on käinud psühhiaatri konsultatsioonidel ning on saanud ravi. Võib olla emotsionaalselt ebastabiilne ning probleemide lahendamisel 3
(10)kasutada vägivalda. Varasemalt on esinenud depressiooni ning enesetapukatse 23.01.2019. Varem on esinenud konflikti lahendamisel vägivaldset käitumist (2016 ja 2019 süüdimõistmine). Tagajärgedeks olid teistele inimestele kehaliste vigastuste tekitamine. Isikul on esinenud mõned distsipliinirikkumised. Impulsiivsele käitumisele viitavad mitmed väärteokaristused. Räägib sooritatud kuritegudest pigem enda seisukohast. Vabanemisel on eesmärgiks omandada koka eriala, minna sellel alal tööle ning leida elukaaslane. Sõnas väljendab, et soovib käituda seadusekuulekalt, sest ei taha enam vanglasse karistust kandma tulla. Kriminaalhooldusel olles esines probleeme kehtestatud nõuete täitmisega. K.M selgitas, et kriminaalhooldus pakkus talle tuge, kuid sellel hetkel ei soovinud ta ise seda vastu võtta. Tema sõnul ei sooritanud ta ÜKT tunde, sest kui ta jõi ei viitsinud ta sellele mõelda ning ei teadvustanud, mida see endaga kaasa toob. Käesolevalt on K.M arvamusel, et seadused on vajalikud ning teiste inimeste õigusi tuleb austada. Tema sõnul mõtleb ta nüüd, et ei ole normaalne teist inimest lüüa ning temalt asju ära võtta. K.M-i sõnul tuleb selleks, et mitte uusi kuritegusid sooritada, töötada, õppida ning vahetada enda suhtlusringkonda. Tema sõnul tuleb suhelda inimestega, kes ei tekita probleeme ning nendega kes õpivad/töötavad ning elavad seadusekuulekat elu. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) Oht seisneb kehalistes väärkohtlemistes millega tekitatakse kergemaid kehalisi vigastusi. Oht on kõige tõenäolisem kui isikul tekivad majanduslikud raskused, kui isik tarvitab alkoholi ei oska konfliktsituatsioonides toime tulla. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72% Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks K.M-i ennetähtaegselt vabastada, siis kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata K.M-ile katseaeg koos käitumiskontrolliga 6 (kuus) kuud, millest 1 (üks) kuu elektroonilise valve all. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kui kohus leiab, et K.M tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, kohustada teda täitma kohustusi:
§ 75
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
§75
lg 2 p 2-1 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks soovitavalt 1 (üks) kuu. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa ja ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. K.M selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Vangla iseloomustust on talle tutvustatud. Tal on olemas elukoht. Ta ei hakka enam kuritegusid toime panema. Kaitsja on arvamusel, et isik viibib vanglas esimest korda, kuigi karistatud kahel korral. Seeg on isik motiveeritud öoobuda kuritegelikust elust, mida isik ise ka kinnitas kohtuistungil. Määratud distsiplinaarkaristused ei ole sellised, mille esinemisel saaks järeldada, et isik ei ole motiveeritud elada seadusekuulekalt. Osa individuaalsest täitmiskavast on täidetud ja edukalt. Osa täitmisplaanist ei ole täidetud kuid see ei sõltu isikult,. Kohtu põhjendused 4
(10)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et K.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, kuidas isik on individuaalses täitmiskavas näidatud tegevusi teostanud, kas kava on täidetud. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust elas isik elas koos oma vanematega aadressil xxx. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, kaks venda. Kinnipeetava ema ja isa on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisga isikud. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus. Peale seda asus õppima xxx kus õppis 2015-2016 õppeaastal umbes 6 kuud ning jättis siis õpingud pooleli. 2016-2017 õppis ta xxx keevitaja erialal, mille jättis samuti pärast poolt aastat pooleli. Pärast seda naasis K.M Pärnusse, kus õppis 2018-2019 aastal xxx abikoka erialal. Seal õppis ta peaaegu terve aasta, õpinguid jäid pooleli, sest hakkas sõpradega alkoholi tarvitama. Vanglas on planeeritud abikoka eriala õpingud 2019 aasta septembrist ning riigikeele B1 taseme õpe. Kinnipeetav on varasemalt suvel töödanud paar kuud abikokana erinevates Pärnu restoranides. Eelnevalt karistati kinnipeetav K.M-i kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ja omastamise eest. Käesolevat karistust kannab röövimise eest. Isik oli tingimisi vabastatud karistuse kandmiselt, olles allutatud kriminaalhooldusele, kuid kriminaalhooldus isiku suhtes ebaõnnestus ja karistus pöörati täitmisele. Katsejal isik ei sooritanud ÜKTd ja ei täitnud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud varasem karistus, lähedaste toetus ega kriminaalhooldus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Vastupidi, isik olles allutatud kriminaalhooldusele, kohustusega sooritada ÜKtd ja mitte tarbima alkoholi, rikkus kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt ja karistus pöörati täitmisele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kriminaalkaristust. Isik on eelnevalt olnud karistatud kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ja omastamise eest. Isiku korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud endiselt kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab röövimise eest. Isikul on 10 kehtivat väärteokaristust, need on määratud neljal korral
§ 218
lg1 järgi, kahel korral
§ 278järgi, ühel korral ÜTS § 85 lg 1 järgi, ühel korral LS § 259 lg 1, LS § 201 lg 1, LS § 227 lg 1, LKindlS § 81 ja LMS § 86 lg 1 järgi. 5
(10)Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristsued näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku poolt toimepandud kuriteod ei ole juhuslikud nad on olnud etteplaneeritud ja tegutsenud kavatsetult. Isik sooritab kuritegusid, et teenida majandusliku kasu. Tähelepanuväärt on see, et isikut karistati kuritegude eest, mille komponendiks on võõra vara hõivamine ja vägivald. Vägivalla komponendiga kuriteo pani isik toime korduvalt. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et esineb reaalne risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute vara ja tervise vastase kuriteo toimepanemine, see risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetav on olnud vangistuses tööga hõivatud. Ta läbib psühhiaatrilist ravi psühhiaatriga. Ta on läbinud psühholoogilise nõustamise hoiakute ja kohanemisega toimetulekuks; individuaalsed vestlused sotsiaalsete oskuste programmi põhjal; vestluse elustiili ja suhete mõjust mõistmaks seost oma käitumise ja kuritegevuse vahel ja vabanemiseelse nõustamise. Kinnipeetaval on vangistuse jooksul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, need on: Viru Vangla 26.06.2019 kk nr 6-3/404-1 – rikkumine: parema jala reie esiosalt leitud tätoveering – karistus: 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine 1 kuulise katseajaga; Viru Vangla 26.06.2019 kk nr 6-3/405-1 – rikkumine: hoidis kambris temale mittekuuluvaid palvehelmeid – karistus: noomitus; Viru Vangla 26.06.2019 kk nr 6-3/405-1 – rikkumine: hoidis kambris žiletitera plastikümbrise seest väljavõetud tera – karistus: noomitus. Kohus märgib, et nimetatud rikkumised on seotud vangla režiimi rikkumisega - palvehelmete omamine ja tätoveering ei ohusta teisi kinnipeetavaid, ametnikle ega režiimi oluliselt, küll on oluline rikkumine terariista omamine. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Viru Vangla 31.07.2019 andmetel on täitmata nõudeid summas 2667,36 euro ulatuses. Kinnipeetav soovib vangistuses omandada kutsehariduse abikoka eriala ja riigikeele B1 taseme, millega pole alustatud isikust mittesõltuvatel põhjustel. Kohus hindab motivatsiooni omandada riigikeel B1 tasemel ja kutseharidus mositiivsete asjaoludena. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus, alates märts 2019 aasta, hõlmab võrreldes karistusaja pikkusega lühikest ajavahemikku. Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks ei ole see piisav aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Sellele osutab ka distsiplinaarkaristuste olemasolu. Isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil jätkata isikuvastaste kuritegude sooritamisega. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töötamised ja programmid oleks piisav uue isikuvastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Kohus näeb, vangl materjalidest, et mitmed individuaaklkavas märgitud tegevused ei ole teostatud, ei ole isikule määratud isegi tuguisik, õppetöö ei ole tagatud, sotsiaalprpogrammi ja riigikeelega ei ole isegi alustatud. Seega leiab kohus, et ei saa väita, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks ajaks saavutatud. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetav tuivõrgustik, ning motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks. 6
(10)Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument isikutunnistus, AA0962226, kehtivusega kuni 21.04.2020. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Viru Vangla 31.07.2019 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 2667,36 euro ulatuses. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama xxx. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 3-toalise korteriga, kus on kõik vajalik olemas. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on toetav tugivõrgustik, motivatsioon omandada eriala. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus ei ole täidetud, kuna isik omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtupraktikas on võetud seisukoht, et ennetähtaegsel vabastamisel on oluline hinnata, kas ennetähtaegsel vabastamisel oleks uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt maandatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (korduv isikuvastane kuritegu), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja kes on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kelle tingimisi karistus pöörati täitmisele, oleks mõistlik arvata, et uue eriti isikutevastase kuriteo toimepanemise risk on ebaoluline. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud järeldusi oma varasema käitumise, hoiakute osas ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda enam, et isik pole ka vangistuses suutnud käituda õiguskuulekalt (kolm kehtivat distsiplinaarkaristust). Kohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on vangla andmetel täitmata rahalisi nõudeid 2667,36 euro ulatuses. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult. Isiku poolt on toime pandud varavastane kuritegu vägivalla komponendiga.Seega on eelnevate kuritegude toimepanemise eesmärki arvestades võlgnevuse omamine ohuallikas. Tegemist on üsna arvestavalt suure summaga, isiku kohta kelle sissetulek moodustus peamiselt töövõimetustoetusest (määratud osaline töövõimetus). Nimetatud asjaolu võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mis soodustab kuritegelikul teel tuluteenimist. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate 7
(10)kuritegude toimepanemise motiiv võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kinnipeetav on avaldanud, et hakkas alkoholi tarvitama 16 eluaastast. Tarvitas alkoholi nädala sees, kui ka nädalavahetusteti. Ta on varasealt kriminaalhooldusel olles rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikut kohustati kriminaalhoolduse all läbima alkoholivastast ravi, vaatamata sellele isik jätkas alkoholi tarvitamist. Isik ei teinud ÜKTd, kuna tarvitas alkoholi ja ei mõelnud tagajärgedele, mis kaasnevad kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks tõsine probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava vanemad on varasemalt kriminaalkorras karistatud. K.M on avaldanud, et oluline mõju tema mineviku käitumisele on olnud tema kriminaalse eluviisiga sõpradel, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Seega on oht, et isik jätkab peale vanglast vabanemist suhtlemist vanade sõpradega võib see tuua negatiivset mõju kinnipeetava käitumisse. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.02.2020, s.o enam kui 5 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas võimalik elukoht, toetav tugivõrgustik ja soov elada edaspidi õiguskuulekalt, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise 8
(10)võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus ei leia, et faktil, et isik viibi vangistuses esimest korda, oleks antud konkreetses juhtumis nii oluline kaal, et tuleks tõsiselt kaaluda isiku vabastamist. Isikule oli antud võimalus kanda karistus vabaduses sooritada üldkasuliku tööd ja alluda kriminaalhooldusele. Isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ega sooritanud üldkasuliku tööd ning tema tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Need asjaolud kogumis annavad kohtule aluse arvata, et ei pruugi olla, et esimese vangistuse mõju oleks tõhus ja piisav karistuse eesmärgide saavutamiseks – et isik ei paneks edaspidi uusi kuritegusid. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (elukoht, tööhõives osalemine, programmides osalemine, toetav tugivõrgustik) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu ja majandusliku kasusaamise eesmärk. Isik ei ole varasemast karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust ja karistuse täitmisele pööramist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu K.M-ile temale Pärnu Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 9
(10)Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10
(10)