Obsah (5)

§ 69§ 215§ 65§ 74§ 75

1– 18-3323 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–18-3323 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristi

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele R.A-le Harju Maakohtu 02.05.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

1. Kohustada R.A ilmuma kohtumääruse 2 jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).
2. R.A karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. tema
3. R.A suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.
4. KrMS § 180 alusel mõista R.A-lt välja menetluskuluna osa tasu õigusabi osutamise eest summas 45 € (nelikümmend viis eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse R.A-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskulu – tasu õigusabi osutamise eest 45 € (nelikümmend viis eurot) - riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus väljastada R.A-le , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 02.05.
6. a otsusega tunnistati R.A süüdi

§ 215

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda

§ 65

lg 2,

§ 74

lg 5 alusel 10 kuu ja 27-päevase vangistusega.

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 alusel mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga 327 tunni ulatuses, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrati, et R.A peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati R.A-le lisakohustuseks - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.05.

1. a. Harju Maakohtu 11.10.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 69

lg 6 alusel täitmisele R.A-le Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Määrati R.A-le lisakohustus vestelda psühholoogiga kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal. Pikendati Kirill 3 R.A-le üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 18.07.

1. a. R.A vabastati viivitamatult vahi alt. Loeti R.A vahi all viibitud aeg 04.10.11.10.
2. a, s.o 8 päeva vangistust karistusaja hulka. Kohtumäärus jõustus 27.10.
3. a. Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametnik esitas 06.06.
4. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille taotleb R.A karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune R.A hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Alates jaanuarist
5. a ei ole R.A sooritanud üheski kuus üldkasulikku tööd vastavalt määratule. R.A on sooritanud üldkasulikku tööd alljärgnevalt: jaanuaris
6. a oli määratud R.A sooritada 60 tundi, millest sooritas 8 tundi; veebruaris
7. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; märtsis
8. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; aprillis
9. a oli määratud R.A sooritada 69 tundi, millest sooritas 24 tundi; jaanuaris
10. a andis kriminaalhooldusametnik R.A-le võimaluse oma üldkasuliku töö tunnid siiski tähtaegselt ära teha ning jaotas tegemata tunnid ülejäänud perioodile. R.A-le on koostatud 15.04.
11. a kirjalik hoiatus veebruaris ja märtsis
12. a üldkasulikust tööst kõrvale hoidmise kohta ning antud talle viimane võimalus näidata üles motivatsiooni talle määratud üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt sooritada. Lähtudes eelpool toodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R.A-le mõistetud ja kandmata karistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Arvestades, et R.A-le on antud korduvalt võimalusi oma karistust vabaduses kanda ning sooritada üldkasulikku tööd ei ole ta seda võimalust kasutanud ja hoiab järjepidevalt kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Samuti on ta korduvalt kriminaalhooldusametnikule väitnud, et hakkab korrektselt üldkasulikku tööd sooritama, kuid seda siiski teinud ei ole. Arvestades isiku senist käitumist ja hoolimatut suhtumist temale määratud karistusse ja antud võimalustesse on kriminaalhooldusametniku ettepanek vastavalt

§ 69lg 6 - pöörata karistus täitmisele.

Harju Maakohtu 18.06.

1. a kohtumäärusega määrati teostada R.A suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. SA PERH-i psühhiaatrikliiniku vaimse tervise uurimise kabinetis 04.07.
2. a teostatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/160 nähtub, et R.A ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundis meditsiinilise kriteeriumina. R.A esinevad aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja hüperkineetilise käitumishäire sümptomid. R.A on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes ja kanda süüdimõistmisel karistust. R.A ei ole oma vaimse seisundi poolt praegu ühiskonnaohtlik, ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Ta võib oma tervisliku seisundi poolt kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid

§ 75lg 1 p 1 – 6 alusel ning teha üldkasuliku töö tunde.

Ta ei vaja meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamist, ta võib pöörduda psühhiaatrilise abi saamiseks psühhiaatrile vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralises ettekandes toodu juurde, taotles kohtuistungil R.A karistuse täitmisele pööramist. R.A käis registreerimisel 16.07.

1. a ja ta talle koostati uus töögraafik, mida ta täitis, kuid sellest hoolimata on tal palju üldkasuliku töö tunde tegemata. Kriminaalhooldusametnik pakkus talle tööd teise tööandja juures, kuid isik loobus sellest, ta ei tulnud töö tegemiseks kohale. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta teatas, et ta ei teinud teises kohas üldkasulikku tööd, kuna ta pidi kaugele 4 sõitma ega jõudnud õigeks ajaks kohale. Ta soovib teha üldkasuliku töö tunde edasi. Ta vajab psühholoogi ja psühhiaatri abi. Tema rikkumised tulenevad tema hüperaktiivsusest. Tunnistaja Larissa R.A selgitas kohtuistungil, et ta proovis R.A üldkasuliku töö tundide tegemist kontrollida ning viis ise paaril korral mehe tööd tegema. R.A-le on määratud osaline töövõime, puue on määratud kuni
2. aastani. Kodus on lapselaps väga närviline, temaga on raske hakkama saada. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata R.A karistust täitmisele. Isikul on psühhiline probleem ning seetõttu ta ei suuda oma kohustusi korrektselt täita. Isikul on vanaema, kes on nõus tema toetama. Taotles panna R.A-le kohustus teha üldkasuliku töö tunde edasi ning käia psühhiaatri vastuvõtul.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja ning tunnistaja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega ning ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/160 leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus R.A-le Harju Maakohtu 02.05.

1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna R.A, kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil arvamusele, et kriminaalhooldusalune R.A hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Alates jaanuarist
2. a ei sooritanud R.A mitte üheski kuus üldkasulikku tööd vastavalt talle määratule. R.A on sooritanud üldkasulikku tööd alljärgnevalt: jaanuaris
3. a oli määratud R.A sooritada 60 tundi, millest sooritas 8 tundi; veebruaris
4. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; märtsis
5. a oli määratud R.A sooritada 18 tundi, millest sooritas 0 tundi; aprillis
6. a oli määratud R.A sooritada 69 tundi, millest sooritas 24 tundi; jaanuaris
7. a andis kriminaalhooldusametnik R.A-le võimaluse oma üldkasuliku töö tunnid siiski tähtaegselt ära teha ning jaotas tegemata tunnid ülejäänud perioodile. R.A-le koostati 15.04.
8. a kirjalik hoiatus veebruaris ja märtsis
9. a üldkasulikust tööst kõrvale hoidmise kohta ning antud talle viimane võimalus näidata üles motivatsiooni talle määratud üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt sooritada. Lähtudes eelpool toodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R.A-le mõistetud ja kandmata karistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Arvestades, et R.A-le on antud korduvalt võimalusi oma karistust vabaduses kanda ning sooritada üldkasulikku tööd ei 5 ole ta seda võimalust kasutanud ja hoiab järjepidevalt kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Samuti on ta korduvalt kriminaalhooldusametnikule väitnud, et hakkab korrektselt üldkasulikku tööd sooritama, kuid seda siiski teinud ei ole. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil seisukohale, et R.A karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule määratud viimast ajagraafikut täitis ta korralikult, aga kuna tegemata tundide arv oli suur, siis kõike tunde ta ära teha ei jõudnud. R.A tunnistas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt, kuna tema hüperaktiivsus segas teda. Ta otsib praegusel ajal endale tööd ning on praegusel ajal sellega hõivatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud R.A karistuse täitmisele pööramine. Kohus menetleb juba
10. erakorralist ettekannet R.A suhtes samas kriminaalasjas ja kriminaalhooldaja on talle teinud kaks kirjalikku hoiatust, kuid isik ei ole sellest järeldusi teinud. Kriminaalhooldusalune põhjendas üldkasuliku töö tundide mittetegemist tervislike probleemidega, kuid kohtu hinnangul ei saa tema tervislik olukord olla põhjenduseks üldkasuliku töö mittetegemisele. R.A suhtes läbi viidud ambulatoorses kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 7.1-3/160 tuli psühhiaater järeldusele, et R.A ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundis meditsiinilise kriteeriumina ja tal esinevad vaid aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja hüperkineetilise käitumishäire sümptomid. R.A on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes ja kanda süüdimõistmisel karistust. Samuti asus ekspert-psühhiaater seisukohale, et R.A võib oma tervisliku seisundi poolt kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid

§ 75lg 1 p 1 – 6 alusel ning teha üldkasuliku töö tunde.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.A ei teinud üldkasuliku töö tunde ka põhjustel, et ta töötas oma põhitöökohal, käis sünnipäeval, telefon oli katki või oli haige, kuid arstitõendit ta selle kohta esitanud ei ole. R.A taotles kohtuistungil võimaldada tal teha ära talle kohtuotsusega määratud ja seni tegemata 127 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu hinnangul ei ole see enam otstarbekas. Kohus andis isikule eelmise erakorralise ettekande menetlemisel võimaluse jätkata üldkasuliku töö tundide tegemist ja R.A viibis isegi 8 päeva vanglas vahi all, kuna ta ei ilmunud kohtuistungil ja kuulutati tagaotsitavaks. Kuid sellest hoolimata R.A sellest järeldusi ei teinud.

1. a veebruaris – märtsis ei sooritanud ta mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Lisaks isik lubas korduvalt nii kriminaalhooldusamentikule kui ka kohtule, et edaspidi täidab ta kriminaalhoolduse kohustusi korralikult, mis aga ei osutunud tõeks. Kaitsja taotles võimaldada R.A teha üldkasuliku töö tunde edasi, kuna teda toetab tema vanaema. Kuid R.A vanaema on juba kogu kriminaalhoolduse aja R.A toetanud üldkasuliku töö tundide tegemisel. Vanaema on korduvalt viinud isikut üldkasulikule tööle, kuid sellest ei piisanud, et R.A oleks tähtaegselt ära teinud talle kohtu poolt määratud tunnid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul enam põhjendatud pikendada veelkord talle määratud üldkasuliku tegemise tähtaega. R.A poolt kriminaalhoolduse kohustuste mittetäitmine näitab tema äärmiselt hooletut ja ükskõikset suhtumist kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse. Kohus otsust tehes andis R.A-le võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Kohus leiab, et R.A-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on R.A suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Kirill 6 R.A-le Harju Maakohtu 02.05.
2. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 4 kuud ja 7 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et R.A suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Kohus jätab kaitsjatasu osaliselt riigi kanda, kuna isik on töötu ega oma sissetulekut. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/