Obsah (9)

§ 320§ 344§ 345§ 212§ 63§ 64§ 73§ 75§ 213

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-652 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuots

§ 320

lg 1, § 212 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Süüdistatav D.B Kaitsja isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, elukoht: XXX; varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 03.11.2015 Karine Nersesjan Prokurör Natalia Miilvee Resolutsioon Jätta D.B apellatsioon läbi vaatamata. Määruse vaidlustamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. D.B-le esitati süüdistus järgmistes kuritegudes. 1.1

§ 344

lg 1 järgi süüdistati D.B selles, et ta võltsis Tallinnas 2015 suvel, enne 10.07.2015 AG ära kasutades, kindlustushüvitise saamise õiguse tõendamise eesmärgil arve nr

1. Selle arve kohaselt müüs R OÜ 20.01.2015 D.B-le tahvelarvuti Sony SGP521 Xperia Tablet Z2 tunnustuskoodiga
2. Tegelikult kuulus see tahvelarvuti L OÜ-le E AS ja L OÜ (D.B isikus) vahel 30.10.2014 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel. 1.2

§ 345lg 1 järgi süüdistati D.B eelmises punktis nimetatud võltsitud arve kasutamises.

Nimelt esitas ta arve kindlustushüvitise saamise õiguse tõendamise eesmärgil esitas kindlustusseltsile I AS. 1.3 Esitades kindlustusseltsile kindlustusjuhtumi kohta valeandmeid, pani D.B toime ka

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ta esitas kindlustusseltsile hüvitustaotluse, milles väitis, et 10.07.2015 varastati talt õlakott väärtusega 35 eurot, milles oli temale kuuluv tahvelarvuti Sony SGP521 Xperia Tablet Z2 väärtusega 576 eurot, rahakott väärtusega 52 eurot sularahaga 200 eurot ja mobiiltelefon Samsung, mille väärtus jäi taotluses nimetamata. Tegelikult sellist vargust ei toimunud, tahvelarvuti Sony SGP521 Xperia Tablet Z2 tunnustuskoodiga 352945061650818 hävis D.B enda tegevuse tõttu, kuulus L OÜ-le ja oli soetatud E AS ja L OÜ vahel 30.10.2014 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel. Oma teoga lõi D.B ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, mille tulemusena registreeriti kindlustusjuhtum nr E42152740Q ning I AS maksis D.B-le kindlustushüvitist summas 337 eurot (tahvelarvuti 350 eurot + rahakott 52 eurot + õlakott 35 eurot – 100 eurot omavastutus). 1.4 Lisaks eelnevale süüdistati D.B selles, et ta andis 11.07.2015 Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonnas andis kriminaalmenetluses nr 15231601208 teadvalt valeütlusi talt toime pandud varguse kohta. 28.10.2015 Tallinna linnas toimunud telefonivestluse käigus kallutas D.B tahtlikult AG andma tunnistajana teadvalt kriminaalasjas valeütlusi, paludes, et AG kinnitaks tahvelarvuti ja teiste asjade varguse toimumist. Nende tegudega pani D.B süüdistuse kohaselt toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, samuti valeütluse andmisele kihutamise, mis on

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

2. Harju Maakohtu 27.04.2016 otsusega mõisteti D.B õigeks

§ 344

lg 1 järgi ning

§ 320lg 1 - § 22 lg 2 järgi 28.10.2015 episoodis esitatud süüdistuses.

Kohus tunnistas D.B süüdi

§ 212

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid, mõistis talle

§ 212lg 1 järgi karistuseks vangistuse 1 aasta.

Samuti tunnistas kohus D.B süüdi

§ 320

lg 1 järgi 11.07.2015 episoodis ning karistada teda vangistusega 4 kuud.

§ 64lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistis liitkaristuseks üheaastase vangistuse. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus D.B-le mõistetud vangistst ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuuni.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus D.B-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuste võrra. Liitkaristuseks on seega 2 aastat 8 kuud vangistust.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D.B, kes leiab, et politseiuurimine ei olnud piisavalt põhjalik. Prokurör jättis tähelepanuta tunnistaja ütlused ja tema puhtsüdamliku ülestunnistuse. AG tunnistas, et tema koostas tahvelarvuti müügi arve. Ühtlasi palub süüdistatav asendada vangistus tervislikel põhjustel elektroonilise valvega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
3. Kuna apellatsioon on kaebus maakohtu otsuse peale, on väited politsei tegematajätmistele, ilma et põhjendataks, kuidas need on viinud vale kohtuotsuseni, asjassepuutumatud. Lisaks sellele on Apellatsiooni väide, et politsei on teinud kriminaalasja uurimisel vigu, paljasõnaline.
4. Asjakohatud on ka väited selle kohta, et prokurör pole pööranud vajalikku tähelepanu AG ütlustele. Ringkonnakohus kordab, et apellatsioon on kaebus maakohtu otsuse peale. Seega ei ole oluline see, millise hinnangu andis tõenditele prokurör, vaid see, kuidas hindas tõendeid kohus. Maakohus mõistis D.B

§ 344lg 1 järgi tahvelarvuti müügiarve võltsimiseks õigeks.

Seega ei saa D.B apellatsioonis märgitu, et AG tunnistas, et tema koostas müügiarve, kuidagi anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 7. D.B taotleb vangistuse asendamist elektroonilise valvega. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatav pani uued tahtlikud kuriteod toime ajal, kui ta oli

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi karistusest vabastatud.

§ 73

lg 4 näeb ette, et kui süüdistatav paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, on kohtul tõepoolest õigus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud korras.

Seoses sellega märgib ringkonnakohus esiteks, et vastavalt

§ 75

lg 2 p 9 eeldab elektroonilise valve kohaldamine süüdistatava eelnevat nõusolekut. Sellist nõusolekut ei ole D.B maakohtus andnud, mistõttu ei olnud maakohtul isegi võimalust D.B uut karistusest vabastamist kaaluda. Seoses sellega tuleb arvestada, et KrMS § 338 alusel võib ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistada ainult juhul, kui maakohus on teinud mõne viidatud sättes nimetatud vea. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kuigi D.B põhjendab vangistuse täitmisele pööramata jätmise taotlust oma halva tervisliku seisundiga, ei ole kohtule esitatud sellekohaseid tõendeid (kuna süüdistatava taotlusel arutati kriminaalasja lühimenetluses, ei ole võimalik ka uusi tõendeid enam esitada). Kolmandaks nendib ringkonnakohus, et D.B toimepandud kuriteod ja tema varasem karistatus on sellised, et kohtukolleegiumi hinnangul on välistatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ka elektroonilise valve kohaldamisega. D.B pani katseajal toime mitu kuritegu. Tema toimepandud kuriteod näitavad, et ta võib panna varalise kasu saamiseks toime kelmusi (lisaks sellele, et vaidlustatud maakohtu otsusega mõisteti ta süüdi

§ 212

lg 1 järgi, on teda varem karistatud

§ 213lg 1 järgi).

Tegemist on kuritegudega, mida on võimalik panna toime ka kodust lahkumata, s.o elektroonilise valve all viibides. 8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava Pavel Gontšarov