1-13-9810 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-9810 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu U.G (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 23.01.2018.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
- Vabastada U.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- KarS § 76 lg 5 alusel allutada U.G katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid: sätestatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
- Kohaldada U.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
- U.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- U.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja U.G-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.01.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava U.G kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 23.09.2014.a kohtuotsusega tunnistati U.G süüdi KarS § 347 lg 1, § 348 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust (KarS § 68 lg 1 alusel arvati 2 päeva karistusaja hulka), mis KarS § 74 lg 1,3 alusel mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga. Pärnu Maakohtu 13.06.2017.a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Pöörati täitmisele U.G-le Pärnu Maakohtu 23.09.2014.a otusega nr 1-13-9810 mõistetud kandmata karistus
(11)üksteist kuud ja
(28)kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.07.2017.a ja lõpp on 17.07.2018.a. U.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kahel korral kohtulikult karistatud, vanglas viibib teist korda. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. U.G kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et U.G ema ja vend elavad aadressil xxxx. Korter kuulub emale. Ema ja venna sõnul on nende suhted Randoga head. Ema ja vend on nõus Rando elama asumisega antud aadressile, kui edaspidi avaneb võimalus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta. Enne vangistust elas Rando samuti antud aadressil. Vabanemisjärgne töökoht Randol puudub. U.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. 3 Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud U.G arvamuse leiab, et U.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline kehtivatest reeglitest kinni pidama, neid austama. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 5 kuud vangistust, kuid KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist jääb U.G veel 6-kuulisele katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kindlad lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid, mis on seotud isiku elukorraldusega, saab aru, et kriminaalhooldus on tema jaoks kasulikum kui vangistus, katseaja jooksul saab ta elada väljaspool vanglat lähedastega ja käia tööl., on olemas motivatsioon vabaduses viibimiseks ja selle nimel on valmis pingutama. Pärast vabanemist on U.G olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/