1-13-1867/83

(4)Kinnipidamisasutusest M.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Varasemalt on öelnud, et

1. ja
2. klassi lõpetas xxx, kuid kooli jättis pooleli, kuna soovis minna tööle. Käesolevalt väitis vestlusel, et läks pärast põhikooli xxx kus õppis xxx. Eelistab töötamist õppimisele. Enda sõnul on töötanud 8 aastat välismaal. Töökogemused peamiselt ehitusalased. Töökohti vahetas tihti - nii objektide lõppemise kui palga pärast. Töötuse perioodidel on toetanud ema. On võtnud laene. Väidetavalt võttis xxxlaenu silmaoperatsiooni jaoks, kuid operatsioonile ei läinud, raha kulutati teistel otstarvetel. Isiku väitel on tal xxx oma firma (alltöövõtt ehitustel), firma nimi ei omavat tähtsust. Isik on xxx elanud ja firmat juhtinud ligi aasta ilma kehtiva isikudokumendita (eelmise dokumendi kehtivuse lõpp oli 2015.a). K -raha andmetel on isikul täitmata nõudeid summas 10829,13 eurot ja vabanemisfondis on hoiustatud 200,17 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, kuid kriminaalhooldusametnik seab kahtluse alla isiku võimekuse antud ettevõttes tööl käia. Seda põhjusel, et elukoht xxx) ja töökoht (xx) muudavad raskeks elektroonilise järelevalve kontrollimise. Vanglas xxx. Tema lähivõrgustiku moodustavad vanemad, vend, elukaaslane ja nende laps. Tutvusringkond on õiguskuulekas. On tunnistanud mõningast mõjutatavust, kuid väidab, et suudab enda vajadusel kehtestada. Viimased aastad on hoidunud kuritegelikust käitumisest, kuid hoidis kõrvale ka määratud kontrollnõuete täitmisest (viibis xxx). Kuni 2012.aastani on 6 korral kriminaalkorras ja kahel korral väärteo korras karistatud auto joobes juhtimise eest. Viimase kohtuotsusega kohustati alkoholi ravile pöörduma, kohustuse täitmisele asumiseks pikendati kahel korral tähtaega, sest isik leidis pidevalt ettekäändeid, miks ta Wismari haiglasse ei jõudnud või arstiga kokku ei saanud. Kriminaalhooldaja pealekäimisel käis konsultatsioonil, kuid alkoholi vastase preparaadi paigaldamiseks uuesti Wismari haiglasse ei pöördunud. Isiku sõnul sai alkoholismi ravi Soomes ja pole 4a tarvitanud. Süüdistab xxx riiki, kus alkohoolikuid ei ravita vaid pannakse vangi, kus midagi ei tehta (Läbis xxx programmi). Korduvalt kriminaalkorras karistatud, teist korda vangistuses. Rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu karistused pöörati täitmisele. Viimasel katseajal pikendatud kahel korral katseaega kohtuotsusest tuleneva kohustuse tähtajalise mittetäitmise tõttu, lõpuks sooritas uue kuriteo (2012.a), mistõttu karistused liideti ning isikule mõisteti reaalne vangistus. Oli kohustatud iseseisvalt vanglasse tulema, kuid kirjutas taotluse karistuse täitmise edasilükkamise kohta ja asja arutamiseks kohtusse ei ilmunud. Edasine kontakt katkes ja isik xxx riiki, et teda taga ei otsitud ja lõpuks alusetult xxxpolitseil vahistada lasti. Taotleb k/o täitmise aegunuks kuulutamist, muudel teemadel koostööst ei ole hetkel huvitatud. Eelmise vangistuse ajal on näidanud üles ebaviisakust ametnike suhtes, kahtleb pädevuses ja oskustes. Pretensioonikas ja enesekeskne. Motivatsioon muutuda on paljasõnaline kuni enda vigu ei näe ega tunnista. Kriminaalkorras karistatud 6 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Vangla toetab M.J ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Omanik ja elukaaslane on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud xxx. Isiku elukoha kaugus töökohast mõjutab negatiivselt elektroonilise valve nõuete täitmist ja kontrollimist Isik on olnud kriminaalhoolduse all korduvalt, samuti teinud ÜKT-d, katseajad kulgesid mitterahuldavalt, ta pani katseajal toime uusi kuritegusid ning ei täitnud kontrollnõudeid. 2

(4)M.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et M.J tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama aadressile Kohila vald, Vilivere, Metsakodu tee 12. Eramu omanik ja tema elukaaslane andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest, vennast, elukaaslasest ja lapsest. Tal võib ette tulla tagasilanguse perioode alkoholi tarvitamisel, mis on suureks kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal liikluskuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab kas asjaolu, et eelnevad kriminaalhooldused pole andud tulemust, isik ei järginud kontrollnõudeid ning pani toime uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 3

(4)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.07.2018, ärakandmiseks on veel 1 aasta 2 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu M.J temale Harju Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4