4-21-4723/5

(65)trahviühikut kuue

(6)päeva arestiga. KarS § 69 alusel asendada U.R arest kuue

(6)tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe

(2)kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral võib pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressile tartukrho.info@just.ee. Määrus edastada U.R-ile, kohtutäitur Sirje Taelale, Tartu Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

1. veebruari
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,19,000216 määrati U.R-ile KarS § 63 lg 3 järgi KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahv 45 trahviühikut ning KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühikut, s.o kokku 65 trahviühikut ehk 260 eurot (180+80). Kohtuvälise menetleja lahend jõustus
3. veebruaril
4. a. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli
5. veebruar
6. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus.
7. novembril
8. a teavitas kohtutäitur 1 kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäituri teate kohaselt puudub U.R vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
9. detsembril
10. a esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse, milles palus, juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201, otsustada rahatrahvi summas 260 eurot asendamine arestiga. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §
11. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus U.R-ile määratud karistuse asendamiseks on põhjendatud. Süüdlane oli teadlik talle määratud rahatrahvist ja kohustusest seda tasuda. Sellegipoolest ei tasunud ta rahatrahvi vabatahtlikult ning trahvinõue suunati kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Käesolevaks ajaks on U.R olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul, kuid ta ei ole seda ka mitte osaliselt teinud ja rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt ei ole U.R vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. U.R kinnitas, et oli teadlik määratud rahatrahvist, kuidtal ei ole olnud seda võimalik tasuda. Trahvi määramise ajal tal sissetulek üldse puudus, käesoleval ajal on tema ainsaks sissetulekuks xxxx, millest tasub juba nii kohtutäiturile kui ka xxxx. Ka hetkel ei ole võimalik tal koheselt seda trahvi tasuda. Samas andis U.R nõusoleku teha arestipäevade asemel üldkasulikku tööd. Arvestades tema nõusolekut ja väärteo toimepanemisest möödunud aega, peab kohus aresti asendamist üldkasuliku tööga otstarbekaks. Kandes karistust läbi üldkasuliku töö, annab süüdlane riigile suurema panuse kui aresti kandes. Rahatrahv tuleb KarS § 72 lg 2 kohaselt asendada 6 päeva arestiga, millele KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab 6 tundi üldkasulikku tööd. Seega tuleb U.R arestiga asendatud rahatrahv asendada 6 tunni üldkasuliku tööga. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS §
12. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 2