Kriminaalasi nr 1-14-6318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6318 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 118lg 1 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. D.H-le mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 08.04.

1. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.
2. a ja lõppeb 17.02.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid D.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab D.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD 1 Prokuröri hinnangul on D.H puhul täidetud

§ 87lg-s 2 sätestatud eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Prokurör osundab, et käesolevalt puuduvad D.H kehtivad distsiplinaarkaristused. D.H on osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel. Samuti on süüdimõistetu vangistuse jooksul suhelnud psühholoogiga. Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening on D.H-ga käsitletud paljusid teemasid ning programmi läbiviija hinnangul on D.H hoolimata madalast haridusetasemest suure lugemusega ja seega omab suurt erudeeritust. D.H sai sotsiaalprogrammi läbimisega kindlust ning selgust edasiste eesmärkide täitmiseks. D.H on kindel soov alkoholisõltuvusest vabaneda. Lisaks on D.H olemas tugiisik, kelle abile süüdimõistetu ka loodab. Prokurör peab oluliseks arvestada, et kuriteo toimepanemise ajal oli D.H väga noor. Samuti asjaolu, et D.H on psühhiaatriline probleem. Prokuröri hinnangul ei ole kinnipeetava iseloomustuses arvestatud D.H käitumist karistuse kandmise ajal (arvestatud on üksnes minevikku) ning seega leiab, et D.H suhtumine tulevikku saab olema positiivne. Prokurör leiab, et D.H suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. D.H soovib minna Soome Vabariiki, kuna seal on tal olemas nii töö- kui ka elukoht ja seega võimalus alustada oma eluga puhtalt lehelt. D.H soovib hakata tasuma hagisid. Eestis käiks D.H paar korda kuus koolitusi läbi viimas, mistõttu ei oleks Eestis kriminaalhoolduse läbimine võimalik. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga kuulanud ning ära D.H ja prokuröri, leiab, et D.H suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. 2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused D.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p- s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 13.11.2014. a otsusega tunnistati D.H süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

Sellest tulenevalt kannab D.H käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 2), s.o raske tervisekahjustuse tekitamise toimepanemise eest.

D.H-le mõisteti raske tervisekahjustuse tekitamise toimepanemise eest karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu 2 hinnangul D.H suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 D.H on kriminaalkorras karistatud neljal korral (2 karistust kustunud). Reaalset vangistust kannab D.H samuti neljandat korda. D.H on varasemalt karistatud tervisevastaste süütegude, s.o kehaliste väärkohtlemiste ja piinamise toimepanemise eest, mis on käesolevaks ajaks aegunud. Lisaks on D.H varasemalt karistatud ka raske terviskahjustuse tekitamise eest, mille toimepanemise eest D.H kannab ka käesolevat karistust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja kinnipeetavale pandud psühhiaatriline diagnoos. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et D.H on käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on D.H läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on D.H vangistuse jooksul saanud individuaalset ühholoogilist ps nõustamist ja ka ravi. D.H on osalenud vangla tööhõives ning temaga on korduvalt läbi viidud vabanemiseelsed nõustamised. D.H on vanglas tekkinud usulised põhimõtted ning ta on loobunud alkoholi tarvitamisest ja suitsetamisest. D.H puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 D.H puudub vabanemise korral kindel elukoht Eesti Vabariigis. D.H selgituste kohaselt soovib ta karistuse kandmiselt vabanemise korral minna Soome Vabariiki, kus tal on olemas kindel töökoht ning tööandja poolt võimaldatakse ka elukoht. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt D.H omab sissekirjutust aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning nimetatud aadressil elas D.H ka enne käesolevat vangistust. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub D.H vanematele, kellele lisaks elab nimetatud aadressil ka D.H vanaema. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt D.H vanemad ei soovi, et poeg karistuse kandmiselt vabanemise korral nende juurde elama asuks. Ka D.H vanemad on kohtule 03.10.2018. a edastatud kirjas kinnitanud, et nad ei ole nõus D.H elama asumisega aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn, kuna peres on hooldada kõrges eas puudega isik ning D.H nimetatud aadressile elama asumine tekitaks ainult lisapingeid. Kohus peab positiivseks, et D.H on väljendanud motivatsiooni hakata elama õiguskuulekat elu ning asuda tööle Soome Vabariigis. Lisaks soovib D.H karistuse kandmiselt vabanemise korral liituda Eestis koolitajana STEP programmiga, mis on suunatud 1526 aastastele õigusrikkumistaustaga noorte tööturule kaasamisega. D.H on motiveeritud vabanemise korral tasuma rahalisi nõudeid. Kohus peab positiivseks sedagi, et D.H on tugiisik. 4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.H puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli ohaldamine k põhjendatud. Kohtu h innangul ei ole D.H näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral uute raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Lisaks peab kohus oluliseks, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p- le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

D.H puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht Eesti Vabariigis. Kuna D.H elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli 3 kohaldada. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada D.H otsima. / Raina Pärn Kohtunik 4 vabanemisjärgselt elukohta