1-16-5749/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5749 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.T´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.T, isikukood XXX, xxx Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2017 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.06.2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 2 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 21.11.2016 ja lõpp 18.02.
2. Kinnipidamisasutuses S.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
3. Vangistuses on läbinud vestluse "xxx ja selle xxx", alustas xx, millest loobus ja ei ole huvitatud selle läbimisest. Isik ei soovi ka enne tähtaegselt vanglast vabaneda. Eelmise karistuse jooksul läbis programmi ning arvab, et programmi läbimine ei oma tähtsust ning ei mõjuta midagi. Vabanedes asub elama pere juurde aadressile xxx. Elukoht kuulub kinnipeetava abikaasale, kus elavad ka tema 2 alaealist last. Isikul on põhiharidus. Erialaseid tööoskusi (xxx) on õppinud töötamise käigus. Enne vangistust töötas ametlikult xxx xxx Kindlat tööd vabanemisel S.T vabaduses teada ei ole, peaks ennast koheselt arvele võtma 1 Eesti Töötukassas ja asuma tööd otsima. Vanglas on kinnipeetav töötanud xxxxxx ning teise kinnipeetava xxx Vangistuse jooksul toetab isikut rahaliselt elukaaslane. 29.11.2017 seisuga on isikul vabanemisfondis xxx€. Tasumata nõudeid pole. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, tema lapsed, vanemad. Kasuisaga on koos toime pannud kuriteo. Isik on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kõikide käitumiskontrolli all viibitud aegadel on kinnipeetaval olnud selle täitmisega probleeme. Eelnimetatu iseloomustab S.T riskivat ja hoolimatut elustiili. Riskivale ja hoolimatule eluviisile viitab väärteokorras karistatus 29 korral, millest enamus LS, AS ja KarS rikkumised. Kannab praegu karistust alkoholijoobes juhtimise eest ning selle eest on ka varasemalt karistatud. Väidetavalt tarvitab alkoholi vähe, 1-2 korda kuus. Probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega isik ei näe. On joobes olekus pannud toime vägivallakuritegusid ja vargusi. MO andmetel ei ole isikul sõltuvust diagnoositud. Eelmise vangistuse ajal on läbinud xxx kus teda on iseloomustatud kui aktiivset osalejat. Samas aga ei ole S.T programmis saadud oskusi ja teadmisi kasutanud. Mõned korrad on tarvitanud narkootikume ning 2008 karistatud NPALS järgi. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. Suurel hulgal väär- ja kuritegusid ilmestab ka tema suhtumist ühiskonda. Isik ei ole oma eelnevatest eksimustest teinud järeldusi. Ütleb küll, et ei taha enam vangasse sattuda, kuid ei ole selleks pingutusi teinud, et vanglasse sattumist vältida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Enamus kuritegudest on vägivaldsed, on peksnud nii oma kaasõpilasi kui ka tuttavaid. Isik ei mõtle sageli enda käitumise tagajärgedele ja kahetseb hiljem tehtut. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%. Isik on avalikkusele ohtlik, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Viru Vangla ei toeta S.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt S.T soovib asuda elama abikaasa juurde xxx. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S.T ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud S.T arvamuse, leiab, et S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.T kannab vanglakaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust varguste, joobes juhtimiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Lisks on tal 13 kehtivat väärteokaristust. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja abikaasa toetus, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. Samuti keeldus isik osalemast Eluviisitreeningus, kuigi asja materjalidest nähtub, et alkoholi tarvitamine on tema puhul uute kuritegude soodusteguriks. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2 Vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus peab positiivseks seda, et isik on tööga hõivatud ning osales vestluses "alkoholi kuritarvitamine ja selle mõju käitumisele". Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades S.T kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.02.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 kuu. Isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine, distsiplinaarkaristused vanglas. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda veendumust toetab ka garanteeritud töökoha puudumine. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Samuti arvestab kohus asjaolu, et isik ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, mis on suureks riskiks, et isik ei hakka täitma käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.T temale Viru Maakohtu 29.06.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4