Obsah (6)

§ 266§ 121§ 64§ 74§ 75§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 25. jaanuar 2012 nr 1-12-770 (kohtueelses menetluses nr

§ 266

lg 2 p 3; § 121 - 22 lg 3 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja omab D.V (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx , ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 1, 3; § 121 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada H.N süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada H.N süüdi

§ 121

- 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.N-ile liitkaristusena 4 (neli) kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.N-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 4 (nelja) kuud ei pöörata täitmisele, kui H.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata H.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx 1 xxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada H.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada D.V süüdi

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; ning tunnistada D.V süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 (kümme) kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.V-le liitkaristusena 10 (kümme) kuud vangistust; arvestades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 10 (kümmet) kuud vangistust ja Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega mõistetud karistust vangistust 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva, lugeda

§ 65

lg 1 alusel kergem karistus raskemaga kaetuks ja mõista D.V-le lõplikuks liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva ning selle kandmise alguseks arvestada

1. september
2. Muud otsustused
3. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 H.N-ilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 511 (viissada üksteist) € ja 80 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 42 (nelikümmend kaks) € ja 65 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 D.V-lt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 473 (nelisada seitsekümmend kolm) € ja 40 s enti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) € ja 45 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti ning Vello Sikutile 19 (üheksateist) € ja 20 senti. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-770“); 2 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
5. Süüdistused 4.
6. Süüdistusest nähtuvalt on H.N toime pannud kuritegudena: 1) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupi poolt

§ 266

lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 öösel kella 02:00 paiku tungis koos D.V-ga valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, s.o. V.N majja aadressil xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xx , lukustamata kuid suletud ukse lahti tegemise teel; 2) Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisele st kehalisele väärkohtlemisele kaasaaitamise

§ 121

- 22 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 öösel osutas kaasabi D.V-le, kellel oli eesmärgiks rakendada kehalist vägivalda A.Ri suhtes, juhtides D.V juhatusel sõiduautot Wolksvagen Golf’i xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xx maja juurde. 4.2 Süüdistusest nähtuvalt on D.V toime pannud kuritegudena: 1) Grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 08.07.2011 öösel kella 02:00 paiku tungis koos H.N-iga valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, s.o. V.N majja aadressil xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xx, lukustamata kuid suletud ukse lahti tegemise teel; 2) Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 öösel kella 02:00 paiku, xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xx maja ees, lõi korduvalt jalgadega A.R.i keha- ja peapiirkonda. Löömisega põhjustati A.R.ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Veel süüdistatakse D.V selles, et tema 27.08.2011 kella 23.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxmaja juures, lõi ühe korra jalaga G.K.t näopiirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 5. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) H.N

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud;

§ 121

- 22 lg 3 järgi ja karistamises vangistusega 4 kuud;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel 3 mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.N 18 (kaheksateist) kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx x. 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2) D.V

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamises vangistusega 5 kuud;

§ 121

järgi ja karistamises vangistusega 10 kuud;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõistes liitkaristust ja arvestades, et D.V on Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega karistatud vangistusega 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista D.V-le liitkaristuseks vangistus 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva. Lugeda karistuse alguseks

1. september
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 6.
4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt K rMS § 248 lg 1 p-le
5. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 6.
6. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 4 KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks s üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava H.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatava H.N kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Süüdistatava D.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19.20 €. Süüdistatava D.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) H.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti (38.40 + 38.40 €) riigi kasuks; 2) D.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti (19.20 + 19.20 €) riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused H.N-ilt tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 5 Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega on D.V-le mõistetud vangistusest 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva maha arvestatud eelvangistuse aeg loetud kandmata vangistuseks 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva. D.V on kinni peetaud
6. septembril 2011 ja vahistatud 09, septembril
7. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6