järgi lühimenetluses Süüdistatav M.A Kaitsja Isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud korduvalt, kriminaalkorras karistatud 5-l korral KrMS § 217 korras kinni peetud 22.09.2012.a. tõkend – elukohast lahkumise keeld advokaat Marina Leis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.A
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Kohaldades
s.o 1 (üks) päev, ning ärakandmisele kuulub vangistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust M.A-le Tartu Maakohtu 23.07.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise aja algust lugeda reaalsest karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava M.A suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista M.A-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot - tasu riigi õigusabi osutamise eest – 57.60 eurot - tasu kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot KrMA § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „M.A, 1 – 13 – 1867, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU M.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.09.2012.a kella 05.15 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 10 asuva maja juures mootorsõidukit SAAB 9-5, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholijoove 0,87 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l). Sellise käitumisega rikkus M.A liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ja LS § 69 lg 4 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi 2 alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega pani M.A toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtuistungil süüdistatav M.A avaldas, et on nõus lühimenetluse kohaldamisega. Ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja Marina Leis märkis kohtuistungil, et süüdistus on kirjalike tõenditega tõendatud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tõendusliku alkomeetri näit koos protokolliga /tlk 3-4/; tunnistaja Egon Bogdanovi ütlused /tlk 8/; M.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tlk 12-15/; kahtlustatava M.A ütlused /tlk 16-18/ ; väljatrükk juhiloa andmete kohta /tl 40/. MAAKOHTU SEISUKOHT M.A poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 22.09.2012.a kella 05.15 ajal juhtis M.A Tallinnas, Pärnu mnt 10 asuva maja juures mootorsõidukit SAAB 9-5 registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Antud fakt on tõendatud lisaks M.A poolt süü tunnistamisele kohtuistungil ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis kõnealust mootorsõidukit ja soovis sõita oma elukohast Viimsist Pärnu mnt-le. Mingit põhjust sõiduki rooli minekuks ei olnud. Auto rooli läks 22.09.2012.a umbes kella 04.30 paiku ning sõitis mööda Pärnu mnt, kui nägi, et tema juhtitud sõidukile sõidab järele politseipatrull, kes andis talle peatumismärguande, mille peale ta sõiduki peatas /tlk 17/. Asjaolu, et süüdistatav M.A oli 22.09.2012.a kella 05.15 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, millest nähtub, et 22.09.2012.a kell 05.45-05.49 mõõdeti M.A väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF0036 (taatlustunnistus TTRC-12-00030), mille lõplik lugem oli 0,87 mg/l, laiendmääramatus 0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,78 mg/l. M.A nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga ning kinnitas seda allkirjaga /tlk 3-4/. Alkoholi tarbimist kinnitab ka süüdistatav, kinnitades, et alkoholi jõi ta sama päeva öösel, s.o 22.09.2012.a umbes kella 01.00-02.00 paiku. M.A ütluste kohaselt oli ta joonud ära pudeli veini ja kaks väikest ginni /tlk 17/. Samuti on M.A süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud tunnistaja Egon Bogdanovi ütlustega, kelle sõnul oli ta 22.09.2012.a. koos Artur Gelveiga patrullteenistuses. Kella 05.15 ajal märkas mööda Pärnu mnt algust Vabaduse väljaku suunas liikumas sõiduautot SAAB 9-5, registreerimisnumbriga XXX. Nähes politseipatrulli reastus sõiduk bussirajale ja liikus seda mööda kuni Pärnu mnt 6 maja juurde ja tegi bussirajal olevast taksost ohtliku ümberpõike. Sõiduk liikus teel ebastabiilselt (kaldus 3 vasakule-paremale). Peale peatumismärguande andmist peatus sõiduk Pärnu mnt 10 maja juures. Sõidukit juhtis M.A, kes puhus indikaatorvahendisse, mis näitas väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. Seejärel toimetati M.A Kesklinna politseijaoskonda edasisteks toiminguteks /tlk 8/. LS § 69 lg 4 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, seega kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk M.A poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel. Lisaks määratletakse LS § 69 lg 1 kohaselt joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eeltoodu on tõendamist leidnud tunnistaja Egon Bogdanovi ütlustega, kelle sõnul liikus süüdistatava poolt juhitud sõiduk teel ebastabiilselt. Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et M.A juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit joobes ning tema käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et M.A tervislik seisund 22.09.2012.a. kella 05.15 ajal vastas LS § 69 lg 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
M.A-le
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on M.A käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis M.A , et selliselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt jõi ta kodus ühe pudeli veini ja kaks ginni /tlk 17/. Kuigi süüdistatav on väitnud, et enne seda, kui ta rooli läks oli enesetunne hea, tavaline ning ta ei tundnud, et on joobes, vaid arvas, et on kaine /tlk 18/, siis samas on ta andnud ütlusi, mille kohaselt autost välja tulles ütles ta sõiduki peatanud politseiametnikule, et ta on „napsune“ /tlk 17/. Vaatamata süüdistatava enesetundele, näitas tõendusliku alkomeetri näit tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks siiski 0,78 mg/l ning kuna ta ise ka tunnistas politseiametnikule, et on „napsune“, siis seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist - alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et M.A pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et lisaks joobe olemasolule puudus M.A üleüldse õigus mootorsõidukit juhtida
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 4 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav M.A teo keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud M.A poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning M.A tuleb süüdi mõista
KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Alkoholijoobes ja vastava kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, mille kasutamiseks tal luba puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et tal puudub üleüldse õigus igasuguseid mootorsõidukeid juhtida ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades M.A poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust, tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ametlikult ei tööta ning kes on jätnud tasumata temale varasemalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine M.A suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, sh samalaadsete süütegude toimepanemisest. Süüdistatav M.A avaldas kohtueelsel uurimisel kahetsust, kuid kohus leiab, et M.A kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on M.A jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 3-11-33-07), sunnib taoline kuritegude jätkuv toimepanemine M.A poolt tõsiselt kaaluma, 5 kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava kahetsus siiras, vaid see on öeldud eesmärgiga kergema karistuse saamiseks. M.A poolt viimases sõnas öeldud mõttes, et kui ta jääb vabadusse, siis on nõus paigaldama ampulli, vangla ei aita alkoholi vastu, vangla ei paranda teda absoluutselt /tlk 66 pöördel/ väljendub tema arusaam oma käitumisest ja probleemidest, millest kohus järeldab, et reaalse vangistuse hirmus on ta valmis kõigeks, kuid hinnangut oma taunimisväärse teo kohta ta kohtule ei andnud. Analüüsides süüdistatava kahetsuse siirust, märgib kohus, et süüdistatav näeb oma probleemide allikana alkoholi, mis tähendab, et M.A ütlustes on täheldatav tugev ennastõigustav tendents, kuid enda süüd ta asjas ei näe. Seega ei ole isiku poolt väljendatud kahetsust kohut veennud, et ta ka tegelikult on aru saanud oma teo tähendusest. M.A süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Süüdistatava M.A puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Karistuse mõistmisel M.A-le peab arvestama kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Nagu kohus juba eelpool märkis, ei ole kohtuliku uurimisega tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat ega kergendavat asjaolu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). M.A on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.
M.A näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Ka ei ole eelnevad karistused, mis on mõistetud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, mõjutanud M.A seaduskuulekalt käituma. Teda on varasemalt karistatud nii vangistusega, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata (Tartu MK 06.12.2006.a. otsus), vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga (Tartu MK 23.04.2007.a. otsus) kui ka reaalse vangistusega (Tartu MK 20.10.2008.a. otsus). Vaatamata kõigile mõistetud karistustele jätkas M.A kuritegude toimepanemist. Lisaks iseloomustab süüdistatavat ka asjaolu, et teda on ka väärteokorras korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud (viimati 2012.. aprillikuus). Seega on M.A näol tegemist liikluses ohtliku isikuga. Taolised andmed rikkumiste toimepanemise kohta ning regulaarsed karistused viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatavat on Tartu Maakohtu 23.07.2012.a. otsusega
kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud vangistusega 10 kuud, mis jäeti tingimuslikult
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul. M.A on varem karistatud, kuid isik jätkas kuriteo toimepanemist ajal, mil oli karistusest tingimisi vabastatud, seega on M.A antud kuriteo 22.09.2012.a. toime pannud katseajal. Isiku karistusest tingimisi vabastamisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. M.A sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et M.A ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Senine karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju 6 positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, M.A pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal ja vaid 2 kuud peale eelmise, Tartu Maakohtu 23.07.2012, kohtuotsuse kuulutamist /tlk 35/. Seega uue kuriteo toimepanemine niivõrd lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse mõistmist kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav M.A on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et M.A ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kohus peab vajalikuks märkida, et käeoleval juhul kuuluvad kohaldamisele
lg 5 sätted, kuivõrd
lg 5 märgib üheselt, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Käesoleval juhul ei ole M.A poolt toimepandud tegu pandud toime ettevaatamatusest, vaid tegemist on tahtliku teoga, seega tuleb täitmisele pöörata ka varasemalt mõistetud vangistus. Süüdistatav oma viimases sõnas taotles vangistuse asendamist ÜKT-ga Kaitsja on oma kaitsekõnes palunud M.A-le mõistetav karistus, vangistus, asendada üldkasuliku tööga, kuna M.A on asunud sõltuvusravile, et vabaneda oma alkoholiprobleemidest.
lg 5 sätestab, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. M.A ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna M.A suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks arvestades toimepandud kuritegu ja süüdlase isikut, st üldkasulik töö ei sobi kohtu hinnangul isikule, kellel on alkoholiprobleemid (Viru Maakohtu 08.11.2012.a. määrusega pikendati M.A katseaega ning
lg 2 p 5 alusel pandud kohustuse täitmise tähtaega kahe kuu võrra ning 12.12.2012.a. määrusega pikendati Tartu Maakohtu 23.07.2012.a. kohtuotsusega 1-12-7078 määratud ning Viru Maakohtu 08.11.2012.a. määrusega 2 kuu võrra pikendatud kahe aasta ja kuue kuulist katseaega 4 kuu võrra ja
määrusega 2 kuu võrra pikendatud kohustuse täitmise tähtaega veel kahe kuu võrra). Ka ei saa kohus jätta tähelepanuta, et M.A-le on 2007.a
§-de 329 ja 424 järgi karistuseks määratud vangistus asendatud ÜKT-ga, kuid vaatamata määratud karistusele, jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist. M.A suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes ning süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et M.A suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.A-le tuleb mõista reaalne vangistus. Arvestades karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, mõistab kohus karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistus 1 aasta ja 6 kuud, millest 1/3 maha arvatakse. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Sergei Ivanovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et M.A tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 110-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.