3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse T.R-i keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada T.R käitumiskontrollile kestusega kuni 06.12.2018, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata T.R-ile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda alkoholivastasele ravile; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja kaassüüdimõistetutega, va pereliikmed osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 3 järgi ja karistatud 3 kuu vangistusega.
a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11280 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti T.R-ile liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 16päeva vangistust. 14.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud T.R-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kannab reaalset teist vangistust. Väärteo korras karistatud 33 korda. Varasemalt karistatud nii isiku-, kui varavastaste kuritegude eest. Kuritegude vägivaldsusaste on jäänud samaks, kuid tagajärjed on muutnud raskemaks. Varasemate kuritegude soodusteguriteks oli alkoholi tarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest ning soodusteguriks on oskamatus konfliktsituatsioonides toime tulla ja reageering sellele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust: 01.09.2017 seoses keelatud esemetega ja 02.08.2017 seoses ametniku korralduse eiramisega. Kinnipeetav on vanglas alates 08.09.2011, selle vangistuse jooksul on kinnipeetaval jõustunud mitu erinevat süüdimõistvat kohtuotsust. Ajavahemikul 06.09.2012- 17.12.2012 läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk. Kinnipeetav oli motiveeritud, osales aktiivselt, kodused tööd olid põhjalikult tehtud. Kinnipeetava sõnul on ta kasutusele võtnud uusi käitumisviise (nt. pereliikmetega suhtlemisel), loobus suitsetamisest, on varasemast tasakaalukam. Ajavahemikul 17.10.2012- 17.01.2013 osales majandusabitöödel. Ajavahemikul 14.01.2013-25.11.2014 osales majandusabitöödel. Kinnipeetav vabastati majandustöölt seoses õppetöös osalemisega. Ajavahemikul 07.06.2013-09.05.2014 alustas keevitaja õpinguid, kuid ei lõpetanud, sest ei läinud lõpueksamitele kohale. Ajavahemikul 05.03.2014-05.09.2014 läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Motivatsioon oma käitumise muutmiseks oli olemas, uue materjali omandamise võime hea. Sessioonides osalus aktiivne, samas kodutööde tegemisel vajas aegajalt lisa motiveerimist. Omandas teoreetilise materjali. Ajavahemikul 17.09.2014-05.11.2014 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on väidetavalt olemas motivatsioon ja treeningplaan, kuidas peale vabanemist käituda ja tegutseda nii, et alkoholi tarvitamine ei oleks süütegude toimepanemise riskifaktoriks. Ajavahemikul 23.03.201630.06.2016 osales majandusabitöödel. Ajavahemikul 13.11.2015- 13.03.2016 vestlused teemadel tööturg ja sotsiaalsed oskused. Kinnipeetav suhtus esialgu koolitusse väga entusiastlikult. Tundis huvi ettevõtluse vastu. Loobus koolitusest koolitajatele teadmata põhjusel. Osales ühel individuaalnõustamisel. Ajavahemikul 20.03.2017-30.06.2017 osales majandusabitöödel. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja vangidele (risk vanglas). Oht seisneb selles, et olles alkoholijoobes, võib kasutada füüsilist vägivalda või vägivalla abil omastada teistele kuuluvaid esemeid ehk paneb toime röövimise või kasutab teiste suhtes vägivalda. Vangistuses võib õhutada teisi toime panema õigusrikkumisi kaaskinnipeetavate suhtes või vajadusel on võimeline ise kasutama nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes ja oht võib olla vahetu. Veedab aega kriminaalse taustaga isikutega. Vangistuses oma tahte peale surumisel ja "enda võimu" näitamisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus T.R-i lähedasteks vabaduses on tema ema E. L.ja kasuisa L. J. ning Soomes elav õde E. L. oma perega. Isiku ema sõnul on suhted peres omavahel head ja üksteist toetavad. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega on T.R võimalik elama asuda aadressile XXX. Tegu on 3toalise ahiküttega ridaelamuboksiga, mille omanikuks on FIE U. E. S.-P. talust. Antud pinnal elavad igapäevaselt isiku vanemad. U . E. kinnitas, et T.R saab võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral antud pinnale elama asuda koos elektroonilise valve kohustusega. Samuti on oma kirjalikud nõusolekud andnud isiku vanemad elektroonilise valve kohaldamise suhtes antud elupinnale. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. (Elukoha õige aadress: XXX – U. E. selgituse kohaselt). Isiku ema Eha T.R töötab S.- P. talus, kasuisa on pensionär. U. E. kinnitas telefonivestluses, et garanteerib T.R-ile töökoha S.-P. talus, kui ta seda soovib. Juhul, kui T.R võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral töökohta ei oma, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu T.R selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt teine vangistus ja § 118 ning § 121 eest. Vangistuse jooksul on ennast harinud, õppis keevitust, kuid kutsetunnistust ei saanud, kuna viibis eksamite ajal kinnises kambris. Pesumajas õppis õmblemise ära ning läbitud on 3 sotsiaalprogrammi, mis andsid väga palju. On oma elust järeldused teinud ja oskab olukordi lahendada, vangistus on olnud pikk. Distsiplinaarkaristused on keelatud eseme ja hommikul ärgates voodi tegemata jätmise eest. On unehäired ja kanged rohud peal. Õpib autojuhiks ja inglise keelt ka. Elama läheks ema ja kasuisa juurde, kellega suheldakse igapäevaselt. Ema käib pikaajalistel kokkusaamistel ka. Kasuõega on suhted väga head. Vabaduses on sõpradeks korralikud inimesed, on tutvusringkonna välja vahetanud. Tööle läheks traktoristiks. Alkoholi ei ole tarvitanud ja ei ole isu ka. On nõus ka kohtu määratava raviga allumisega. Narkootikume on korra proovinud, aga ei tõmba. Lõpetuseks märkis süüdimõistetu, et soovib, et kohus annaks võimaluse ennast tõestada, et saab hakkama väljas. Kaitsja märkis, et T.R on väga vähe jäänud karistust kanda ja leiab, et need kaks distsiplinaarkaristust ei peaks mõjutama kriminaalhoolduse läbiviimist. Märkus, et isik veedab aega kriminaalkorras karistatud isikutega, ei ole asjakohane, kuna vangis ei saagi kellegi teisega aega veeta. Kinnipeetav on väga pikalt vanglas olnud. Väärteokaristused on enamuses aegunud, sest on saadud alaealisena. Kuna isik läheb teise kohta elama, kus ta kedagi ei tunne, pole ohtu uuele kuritegelikule teele sattuda. Kaitsja märkis, et esimene vangistus ei õpetanud teda, kui ta istus 10 kuud. Vaatamata sellele, et kõik on vastu ja protsentidele, mida arvuti määrab, leiab kaitsja, et seekord on kinnipeetav üle 6 aasta istunud ja see on isikut distsiplineerinud. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega T.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja isik kannab teist reaalset vangistust. Viimasele karistusele on juurde liidetud 03.05.2013.a Pärnu Maakohtu
Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu isik, kes jätkab ka vanglas mõjutusvahendina füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamist. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elu- ja töökohta. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammides ja tööhõives ning omab vabaduses toetavaid lähedasi. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Negatiivne on ka fakt, et isiku käitumine vangistuses on mitterahuldav ja ta on ka vangistuses korduvalt rikkunud kehtivat korda ning seetõttu on teda eraldatud lukustatud kambrisse. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et T.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. T.R kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.R kandnud temale mõistetud karistusajast ära üle 1 aasta 1 kuu, so 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et T.R katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi kinnipeetav on tõepoolest varasemalt korduvalt karistatud, nähtub kohtule esitatud materjalidest ning isiku ütlustest, et pikaajaline vangistus on täitnud oma eesmärki ning vangistuse jooksul on isikus siiski toimunud arengud positiivsema ja õiguskuulekama eluviisi suunas. Asjaolu, et isikut on varasemalt karistatud, et ole võimalik teha olematuks ning antud juhul kaalubki selle negatiivse asjaolu üles kinnipeetava käitumine 6-aasta pikkuse vangistuse jooksul, mis aja jooksul on ilmutanud paranemise märke. Süüdlasel on pikast karistusest jäänud kanda veidi enam kui 10 kuud. Kohus on seisukohal, et arvestades järele jäänud vangistuse pikkust ning ära kantud vangistuse pikkust ja tema käitumist vangistuse jooksul, on otstarbekas T.R ennetähtaegselt vabastada ning allutada rangete tingimustega kriminaalhooldusele koos elektroonilise valvega. Elektroonilisele valvele allumine nõuab täpsust, tähelepanelikkust ning absoluutset kinnipidamist kehtestatud reeglitest. Kohus leiab, et elektrooniline valve ja nii kriminaalhooldaja kontroll kui ka toetus, samuti ka lähedaste toetus ja järelvalve võivad pigem toetada T.R resotsaliseerimist kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.