lg.2 p.1,2; § 185 lg.3; § 214 lg.2 p.1,4; § 263 p.1 järgi; H.S-i süüdistuses
lg.2 p.1, 2; § 214 lg.2 p.1,4; F.D süüdistsues
lg.2 p.1,2; § 214 lg.2 p.1,4 järgi, L.L süüdistuses
lg.2 p.1,2, § 214 lg.2 p.1,4 järgi; Pjotr Boltunovi süüdistuses
Prokurör Mihhail Hütt, Innokenti Menšikov, Larissa Prokopenko Süüdistatavad I.T Elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, kesk-eri haridusega, emakeel vene keel, töötas XXX, varem kohtulikult karistatud: 1) 23.09.1996.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 142 lg.3 p.1 järgi 5 aastat vangistust 2) 07.04.1999.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 177-3 järgi 7 kuud vangistust Vabanes pärast karistuse ärakandmist 05.04.2002 aastal. Tõkend vahistamine alates 18.01.2007 H.S Elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, kesk-eri haridusega, emakeel vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1) 01.03.2006.a. Viru Maakohtu poolt
Tõkend – vahistamine alates 18.01.2007.a. F.D Elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistatud: 1) 21.01.1999.a. Ida-Viru Maakohtu poolt
Ida-Viru Maakohtu poolt
lg.2 p.1,3 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust Tõkend – vahistamine alates 19.06.2007.a. L.L Elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel vene keel, ei tööta, varem 9 korda kohtulikult karistatud, viimane kord: - 11.09.2006.a. Narva Kohtumaja poolt
p.1; § 263 p.1 järgi 2 aastat 8 kuud vangistust, sellest 1 aasta täitmisele koheselt, 1 aasta ja 8 kuud tingimisi, katseajaga 2 aastat; Tõkend – vahistamine alates 19.06.2007.a. Peter Boltunov Elukoht XXX, sissekirjutus aadressil Sillamäe, Gagarini tn. 15-2, isikukood 38610232218, Eesti kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene ja eesti keel, töötab firmas WMC, varem 4 korda kohtulikult karistatud, viimane kord: - 24.05.2000.a. Narva kohtumaja poolt
lg.2 p.4,8 järgi 2 aastat 2 kuud vangistust Tõkend – vahistamine alates 20.10.2010.a. Kriminaalasja läbivaatamise aeg ja koht 05.11-08.11.2007.a.; 03.03.2008; 17.09.2008.a. – 18.09.2008.a.; 25.02.2009.; 02.03.2009; 29.05.2009; 10.06.2009; 30.09.2009, 02.11.2009; 06.11.2009; 08.01.2010.a.; 17.05.2010; 21.10.2010; 28.10.2010.a.; 20.01.2011.a. kinnisel kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumajas Kaitsjad vandeadvokaadid Vladimir Rogulski, Tatjana Massalina, Antonina Belõševa, Oleg Nišajev, Anatoli Jaroslavski, Sven Sillar ja kaitsjad Tatjana Golovanova, Emma Kakosjan ja Vassili Kosteitšuk. RESOLUTSIOON: I.T
lg.2 p.1,4 järgi süüdi tunnistada ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat 2 kuud. I.T
I.T
I.T
Vastavalt
lg.1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista I.T-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada I.T;alates 18.01.2007.a. I.T suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. H.S
lg.2 p.1,4 järgi süüdi tunnistada ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat 2 kuud. H.S
Karistuse kandmise tähtaega arvestada H.S-ile alates 18.01.2007.a. H.S-i suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. F.D
F.D
Karistuse kandmise tähtaega arvestada F.D-le alates 19.06.2007.a. F.D suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. L.L
lg.2 p.1,4 järgi süüdi tunnistada ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat.
lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 8 kuud) võrra ja mõista L.L-ile karistuseks 5 (viis) aastat 8 kuud vangistust. L.L
Karistuse kandmise tähtaega arvestada L.L-ile alates 19.06.2007.a. L.L suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. Peter Boltunov
Boltunovi suhtes valitud tõkend – vahi all pidamine – tühistada, vabastada ta vahi alt kohtusaalis. XXX tsiviilhagi summas 300 krooni rahuldada ja mõista I.T-lt, H.S-ilt ja F.D-lt XXX (sündinud 04.06.1985.a., elukoht XXX) kasuks 300 (kolmsada) krooni. Mõista I.T-lt riigituludesse menetluskulud: 233 (kakssada kolmkümmend kolm) eurot 79 senti kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 127 (sada kakskümmend seitse) eurot 62 senti kaitsja Arvo Suubani poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 1485 (tuhat nelisada kaheksakümmend viis) eurot 88 senti ekspertiisitasu, 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 81 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Mõista H.S-ilt riigituludesse menetluskulud: 279 (kakssada seitsekümmend üheksa) eurot 94 senti kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 27 (kakskümmend seitse) eurot 08 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Mõista L.L-ilt riigituludesse menetluskulud: 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot 70 senti kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 27 (kakskümmend seitse) eurot 08 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Mõista F.D-lt riigituludesse menetluskulud: 27 (kakskümmend seitse) eurot 08 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti. Mõista I.T-lt, H.S-ilt ja F.D-lt, solidaarselt, ekspertiisitasu 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot 75 senti. KrMK § 181 alusel jätta riigi kanda Peter Boltunovi menetluskulud: 63 (kuuskümmend kolm) eurot 35 senti kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 27 (kakskümmend seitse) eurot 08 senti kriminaalasja koopiate tegemise eest, 131 (sada kolmkümmend üks) eurot 98 senti kaitsja Antonina Belõševa poolt kohtus osutatud õigusabi eest, 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot 95 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtus osutatud õigusabi eest. Vabastada aresti alt vara: I.T korter aadressil XXX(Viru Maakohtu reg. nr.XXX), F.D korter aadressil XXX(Viru Maakohtu reg. nr.XXX), H.S-i korter aadressil XXX(Viru Maakohtu reg. nr.XXX). Asitõendid: Tallinna ekspertiisikeskuses hoiul olevad narkootikumid, kolm pesapallikurikat, tupes nuga, mundstükk, karp, videokassett – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, märkides maksekorraldusele, et tegemist on kohtukulude ja sundraha tasumisega, samuti märkida kriminaalasja number ning isiku nimi kes kohtukulud või sundraha tasub või selle isiku nimi kelle eest need tasutakse. Kui rahalisi nõudeid ei ole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täies ulatuses tasunud, suunatakse nõuded 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile täitmiseks vastavalt Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korrale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades Narva kohtumajale kaebuse esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas I.T süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 2004 maist kuni 18.01.2007, Sillamäe linnas, tegeles grupis koos F.D , H.S-i, L.L , Peter Boltunovi, XXX, XXX, XXX, XXX ja teiste isikutega narkootiliste ainete amfetamiini ja hašiši ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, ja samuti narkootilise aine marihuaana käitlemisega väikeses koguses, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg 1 sätestatut; seejuures I.T, H.S, L.L ja F.D korduvalt, omastasid turustamise eesmärgil tuvastamata isikute käest narkootilisi aineid amfetamiini (alates 3 g kuni 10 g korraga), hašišit (alates 2 g kuni 20 g korraga), s.t. suures koguses, ja samuti I.T omastas marihuaanat väikeses koguses, hoidsid neid aineid enda juures ja nende poolt kasutatavates korterites ja autodes; andsid amfetamiini ja hašišit suures koguses edasimüümiseks diileritele – XXX, XXX, XXX ja teistele isikutele, nii isiklikult, kui ka XXX ja Boltunovi kaudu; kontrollisid XXX, XXX, XXX ja teiste diilerite tegevust ja võtsid neilt raha narkootikumide eest ja nende turvalisuse tagamise eest; seejuures ajavahemikul 12-21.05.2004 kaks korda, Sillamäe linnas, sai I.T-lt XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille ta andis edasimüümiseks XXX ning sai XXX pärast amfetamiini mahamüümist selle eest raha; ajavahemikul 12-21.05.2004 Sillamäe linnas, sai I.T-lt kaks korda Peter Boltunovi kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille XXX turustas Sillamäe linnas väikestes kogustes erinevatele isikutele; müügist saadud raha andis üle Boltunovile, I.T-le edasiandmiseks; ajavahemikul mais-juunis 2005, Sillamäe linnas, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille ta andis edasimüümiseks XXX ning sai XXX pärast amfetamiini mahamüümist selle eest raha; ajavahemikul mais-juunis 2005, Sillamäe linnas, L.L ettepanekul, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille XXX turustas Sillamäe linnas erinevatele isikutele; müügist saadud raha andis XXX üle L.L-ile ja XXX ning 2005 mais andis I.T-le turvalisuse tagamise eest üle 500 EEK; , ajavahemikul 2005 suvest kuni 2006 jaanuarini, Sillamäe linnas, eelneva kokkuleppe alusel, korduvalt (vähemalt kaks korda kuus), sai I.T-lt ja H.S-ilt edasimüümiseks suures koguses hašišit (20 g korraga), mille ta turustas erinevatele isikutele Sillamäe linnas, jättes osa saadud rahast endale, osa rahast andis üle I.T-le, samuti andis I.T;igas kuus turvalisuse tagamise eest üle 500 EEK; Samuti tema, I.T , ajavahemikul 2006 septembrist kuni 18.01.2007, Sillamäe linnas, korduvalt (vähemalt 7 korda), andis XXX üle narkootilist ainet marihuaanat väikestes kogustes; 18.01.2007.a. I.T kinnipidamisel avastati tema autost ja võeti ära sigaretid, mis sisaldavad tubaka ja marihuaana segu, üldkaaluga 0,59 g; Seega pani I.T toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud
, 184, 185 ettenähtud kuriteo, s.t.
Samuti tema, olles täisealine isik, kes on varem toime pannud
, 184 ettenähtud kuriteo, ajavahemikul alates 18.11.2006 kuni 2007 jaanuari alguseni, teades, et XXX, sündinud 22.02.1989 on alaealine, eesmärgiga kihutada XXX narkootiliste ainete ebaseaduslikule edasiandmisele ja sellele kaasaaitamisele, korduvalt (kord nädalas, vähemalt 7 korral) ja ebaseaduslikult, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg 1 sätestatut, andis XXX edasimüümiseks narkootilist ainet hašišit suures koguses (2 g korraga), millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, mida XXX müüs pärast seda erinevatele isikutele Sillamäe linnas; kontrollis XXX tegevust ja võttis temalt hašiši eest raha ja igas kuus XXX turvalisuse tagamise eest 300 EEK Seejuures, kui XXX tahtis narkootilise aine müümist lõpetada, ähvardas I.T XXX ja sundis hašiši müümist jätkama; müügist järelejäänud hašiš kogukaaluga 0.10 g oli avastatud 24.01.2007 ja politseitöötajate poolt XXX ära võetud. Seega pani I.T toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, isiku poolt, kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, eesmärgiga kihutada alaealine narkootilise aine edasiandmisele ja aidata sellele kaasa, s.t.
Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, tegutsedes grupis koos H.S-i ja F.D-ga , 03.06.2004 kella 13.00-14.00 paiku, Sillamäe linnas, postkontori lähedal, raha väljapressimise eesmärgil, sundisid XXX istuma autosse „Audi 100” reg. nr. xxx ASY, mida juhtis I.T, kus nõudsid kannatanult tema poolt narkootiliste ainete müügist saadud raha üleandmist summas 500 EEK, ähvardasid XXX peksmisega ning H.S lõi kannatanut mitu korda rusikaga vastu rindu; pärast seda sõitsid Ranna tänavale, kus baari „Ranna“ lähedal tulid kõik autost välja ning I.T, H.S ja F.D, nõudes raha üleandmist ühe päeva jooksul summas 500 EEK, peksid XXX läbi, seejuures F.D lõi XXX noa käepidemega mitu korda vastu pead ja võttis ülalnimetatud summa arvel ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni „Motorola E-190” maksumusega 300 krooni. Samal ajal lõi H.S kannatanut mitu korda pesapalli kurikaga vastu jalgu, keha ja pead, tekitades XXX füüsilist valu ja kehavigastusi. XXX oli sunnitud järgmisel päeval H.S-ile üle andma raha summas 100 EEK ning nädala jooksul andis väljapressijatele L.L kaudu üle veel 400 EEK; Samuti tema, ajavahemikul 17-18.12.2006 Sillamäel, kasiino „Monte Carlo” (Viru pst 35) lähedal, tegutsedes grupis koos H.S-iga , nõudsid XXX raha üleandmist summas 3000 EEK kuni 24.12.2006.a., ning samuti raha üleandmist summas 500 EEK igakuiselt tema turvalisuse tagamise eest (kuna XXX tegeles narkootiliste ainete käitlemisega Sillamäe linnas), seejuures raha üleandmisest keeldumise juhul ähvardasid XXX füüsilise vägivalla kasutamisega; 25.12.2006 kella 12.00 paiku kasiino „Monte Carlo” (Viru pst 35) esikus nõudsid I.T ja H.S taas XXX ülalnimetatud raha üleandmist ühe päeva jooksul, seejuures I.T lõi kannatanut rusikaga vastu pead ja jalgadega vastu keha; seoses sellega oli XXX sunnitud andma H.S-ile järgmisel päeval üle raha, summas 3000 EEK. Seega pani I.T toime väljapressimise - varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, isikute grupis, s.t.
Samuti tema, 24.04.2005 kella 06.00 paiku, viibides avalikus kohas – baari „Karaoke“ juures tänaval (Jõhvi, Kaare 23), huligaansetel ajenditel, rikkudes avalikku korda, peksis XXX lüües seejuures kannatanut rusikatega näkku ja mitu korda vastu pead, samuti lõi talle jalaga vastu paremat säärt, mille tõttu XXX kukkus ja murdis vasaku käe. Seega pani I.T toime avaliku korra raske rikkumise, vägivallaga, s.t.
H.S süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 2004 maist kuni 18.01.2007, Sillamäe linnas, tegutses grupis koos F.D , I.T , L.L , Peter Boltunovi, XXX, XXX, XXX, XXX ja teiste isikutega, tegeles narkootiliste ainete amfetamiini ja hašiši ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg. 1 sätestatut; seejuures I.T, H.S, L.L ja F.D korduvalt, omastasid turustamise eesmärgil tuvastamata isikute käest narkootilisi aineid amfetamiini (alates 3 g kuni 10 g korraga), hašišit (alates 2 g kuni 20 g korraga), s.t. suures koguses, hoidsid neid aineid enda juures ja nende poolt kasutatavates korterites ja autodes; andsid amfetamiini ja hašišit suures koguses edasimüümiseks diileritele – XXX, XXX, XXX ja teistele isikutele, nii isiklikult, kui ka XXX ja Boltunovi kaudu; kontrollisid XXX, XXX, XXX ja teiste diilerite tegevust ja võtsid neilt raha narkootikumide eest ja nende turvalisuse tagamise eest; seejuures: ajavahemikul 12-21.05.2004, Sillamäe linnas, sai I.T-lt kahel korral XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille ta andis XXX edasimüümiseks ning sai XXX selle eest pärast amfetamiini mahamüümist raha; ajavahemikul 12-21.05.2004, Sillamäe linnas, sai I.T-lt Peter Boltunovi kaudu kahel korral edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille XXX turustas Sillamäe linnas erinevatele isikutele väikestes kogustes; müügist saadud raha andis üle Boltunovile, edasiandmiseks I.T; ajavahemikul mais-juunis 2005.a., Sillamäe linnas, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille ta andis edasimüümiseks XXX ning sai XXX selle eest pärast amfetamiini mahamüümist raha; ajavahemikul mais-juunis 2005.a., Sillamäe linnas, L.L ettepanekul, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille XXX turustas erinevatele isikutele Sillamäe linnas; müügist saadud raha andis XXX üle L.L-ile ja XXX ning 2005 mais andis I.T;turvalisuse tagamise eest üle 500 EEK; , ajavahemikul 2005 suvest kuni 2006 jaanuarini, Sillamäe linnas, eelneva kokkuleppe alusel, korduvalt (vähemalt kaks korda kuus), sai I.T-lt ja H.S-ilt edasimüümiseks suures koguses hašišit (20 g korraga), mille ta turustas erinevatele isikutele Sillamäe linnas, jättes osa saadud rahast endale, osa rahast andis üle I.T-le, samuti andis I.T;turvalisuse tagamise eest iga kuu üle 500 EEK; Seega pani H.S toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, s.o.
Samuti tema, tegutsedes grupis koos I.T ja F.D-ga, 03.06.2004 kella 13.00-14.00 paiku, Sillamäe linnas, postkontori lähedal, raha väljapressimise eesmärgil, sundisid XXX istuma autosse „Audi 100” reg. nr. xxx ASY, mida juhtis I.T, kus nõudsid kannatanult tema poolt narkootiliste ainete müügist saadud üleandmist raha summas 500 EEK, ähvardasid XXX peksmisega ning H.S lõi kannatanut rusikaga mitu korda vastu rindu; pärast seda sõitsid nad Ranna tänavale, kus „Ranna“ baari lähedal tulid kõik autost välja ning I.T, H.S ja F.D, nõudes raha üleandmist ühe päeva jooksul summas 500 EEK, peksid XXX läbi, seejuures F.D lõi XXX noa käepidemega mitu korda vastu pead ja võttis ülalnimetatud summa arvel ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni „Motorola E-190” maksumusega 300 krooni, samal ajal lõi H.S kannatanut mitu korda pesapalli kurikaga vastu jalgu, keha ja pead, tekitades XXX füüsilist valu ja kehavigastusi. XXX oli sunnitud järgmisel päeval andma H.S-ile üle raha summas 100 EEK ning nädala jooksul andis väljapressijatele L.L kaudu üle veel 400 EEK; Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, ajavahemikul 1718.12.2006 Sillamäel, kasiino „Monte Carlo” (Viru pst 35) lähedal, tegutsedes grupis koos I.T-ga, nõudsid XXX raha üleandmist summas 3000 EEK kuni 24.12.2006, ning samuti raha üleandmist igakuiselt tema turvalisuse tagamise eest summas 500 EEK (seoses sellega, et XXX tegeles narkootiliste ainete käitlemisega Sillamäe linnas), seejuures, raha üleandmisest keeldumise juhul ähvardasid XXX füüsilise vägivalla kasutamisega. 25.12.2006 kella 12.00 paiku kasiino „Monte Carlo” (Viru pst 35) esikus, nõudsid I.T ja H.S XXX taas ülalnimetatud raha üleandmist ühe päeva jooksul, seejuures lõi I.T kannatanut rusikaga vastu pead ja jalgadega vastu keha; seoses sellega oli XXX järgmisel päeval sunnitud H.S-ile üle andma raha summas 3000 EEK. Seega pani H.S toime väljapressimise - varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, isikute grupis, s.t.
F.D süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 2004 maist kuni 18.01.2007, Sillamäe linnas tegeles grupis koos H.S-i , I.T , L.L , Peter Boltunovi, XXX, XXX, XXX, XXX ja teiste isikutega, narkootiliste ainete amfetamiini ja hašiši ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg. 1 sätestatut; seejuures I.T, H.S, L.L ja F.D korduvalt, turustamise eesmärgil, tuvastamata isikute käest, omastasid narkootilisi aineid amfetamiini (alates 3 g kuni 10 g korraga), hašišit (alates 2 g kuni 20 g korraga), s.t. suures koguses, hoidsid neid aineid enda juures ja nende poolt kasutatavates korterites ja autodes; andsid amfetamiini ja hašišit suures koguses edasimüümiseks diileritele – XXX, XXX, XXX ja teistele isikutele, nii isiklikult, kui ka XXX ja Boltunovi kaudu; kontrollisid XXX, XXX, XXX ja teiste diilerite tegevust ja võtsid neilt raha narkootikumide eest ja nende turvalisuse tagamise eest; seejuures: ajavahemikul 12-21.05.2004, Sillamäe linnas, sai I.T-lt kahel korral XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille ta andis XXX edasimüümiseks ning sai XXX selle eest pärast amfetamiini mahamüümist raha; ajavahemikul 12-21.05.2004, Sillamäe linnas, sai I.T-lt kahel korral Peter Boltunovi kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille XXX turustas Sillamäe linnas erinevatele isikutele väikestes kogustes; müügist saadud raha andis üle Boltunovile, I.T-le edasiandmiseks; ajavahemikul mais-juunis 2005, Sillamäe linnas, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille ta andis edasimüümiseks XXX ning sai XXX pärast amfetamiini mahamüümist selle eest raha; ajavahemikul mais-juunis 2005, Sillamäe linnas, L.L ettepanekul, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille XXX turustas erinevatele isikutele Sillamäe linnas; müügist saadud raha andis XXX üle L.L-ile ja XXX, ning 2005 mais andis I.T;turvalisuse tagamise eest üle 500 EEK; , ajavahemikul 2005 suvest kuni 2006 jaanuarini, Sillamäe linnas, eelneva kokkuleppe alusel, korduvalt (vähemalt kaks korda kuus), sai I.T-lt ja H.S-ilt edasimüümiseks suures koguses hašišit (20 g korraga), mille ta turustas erinevatele isikutele Sillamäe linnas, jättes osa saadud rahast endale, osa rahast andis üle I.T-le, samuti andis I.T;igas kuus turvalisuse tagamise eest üle 500 EEK; Seega pani F.D toime narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise suures koguses, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, s.k.
Samuti tema, tegutsedes grupis koos I.T ja H.S-iga, 03.06.2004 kella 13.00-14.00 paiku, Sillamäe linnas, postkontori lähedal, raha väljapressimise eesmärgil sundisid XXX istuma autosse „Audi 100” reg. nr. xxx ASY, mida juhtis I.T, kus nõudsid kannatanult tema poolt narkootiliste ainete müügist saadud raha üleandmist summas 500 EEK, ähvardasid XXX peksmisega ning H.S lõi kannatanut rusikaga mitu korda vastu rindu; pärast seda sõitsid Ranna tänavale, kus „Ranna“ baari lähedal tulid kõik autost välja ning I.T, H.S ja F.D, nõudes raha üleandmist summas 500 EEK ühe päeva jooksul, peksid XXX läbi, seejuures F.D lõi XXX noa käepidemega mitu korda vastu pead ja võttis ülalnimetatud summa arvel ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni „Motorola E-190” maksumusega 300 krooni, samal ajal lõi H.S kannatanut mitu korda pesapalli kurikaga vastu jalgu, keha ja pead, tekitades XXX füüsilist valu ja kehavigastusi; XXX oli sunnitud järgmisel päeval andma H.S-ile üle raha summas 100 EEK ning nädala jooksul andis väljapressijatele L.L kaudu üle veel 400 EEK; Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, tegutsedes grupis koos L.L-iga , pressisid XXX välja raha summas 50000 EEK, seejuures 2007 mai lõpus, Sillamäe linnas, nõudis F.D XXX raha üleandmist summas 50000 EEK, pärast seda kahe nädala jooksul, raha nõudmise eesmärgil, püüdis F.D tungida kannatanu korterisse (aadressil: XXX); 16.06.2007 Sillamäe linnas, F.D tuli koos L.L-iga XXX juurde, seejuures L.L, ähvardades noaga tekitada kannatanule ja tema alaealisele tütrele kehavigastusi, nõudis XXX, et ta nõustuks F.D nõudmisega. Seega pani F.D toime väljapressimise - varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, isikute grupis, s.t.
L.L süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 2004 maist kuni 18.01.2007, Sillamäe linnas, tegutsedes grupis koos H.S-i, I.T, F.D , Peter Boltunovi, XXX, XXX, XXX, XXX ja teiste isikutega, tegeles narkootiliste ainete amfetamiini ja hašiši ebaseadusliku käitlemisega suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg. 1 sätestatut; seejuures I.T, H.S, L.L ja F.D korduvalt, turustamise eesmärgil, omastasid tuvastamata isikute käest narkootilisi aineid amfetamiini (alates 3 g kuni 10 g korraga), hašišit (alates 2 g kuni 20 g korraga), s.t. suures koguses, hoidsid neid aineid enda juures ja nende poolt kasutatavates korterites ja autodes; andsid amfetamiini ja hašišit suures koguses edasimüümiseks diileritele – XXX, XXX, XXX ja teistele isikutele, nii isiklikult, kui ka XXX ja Boltunovi kaudu; kontrollisid XXX, XXX, XXX ja teiste diilerite tegevust ja võtsid neilt raha narkootikumide eest ja nende turvalisuse tagamise eest; seejuures: ajavahemikul 12-21.05.2004, Sillamäe linnas, sai I.T-lt kahel korral XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille ta andis XXX edasimüümiseks ning sai XXX selle eest pärast amfetamiini mahamüümist raha; ajavahemikul 12-21.05.2004, Sillamäe linnas, sai I.T-lt kahel korral Peter Boltunovi kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille XXX turustas Sillamäe linnas erinevatele isikutele väikestes kogustes; müügist saadud raha andis üle Boltunovile, edasiandmiseks I.T; ajavahemikul mais-juunis 2005, Sillamäe linnas, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille ta andis XXX edasimüümiseks ning sai XXX selle eest pärast amfetamiini mahamüümist raha; ajavahemikul mais-juunis 2005, Sillamäe linnas, L.L ettepanekul, korduvalt (vähemalt neli korda), sai I.T-lt XXX kaudu edasimüümiseks suures koguses amfetamiini (alates 5 kuni 10 g korraga), mille XXX turustas Sillamäe linnas erinevatele isikutele; müügist saadud raha andis XXX üle L.L-ile ja XXX ning 2005 mais andis I.T-le turvalisuse tagamise eest üle 500 EEK; , ajavahemikul 2005 suvest kuni 2006 jaanuarini, Sillamäe linnas, eelneva kokkuleppe alusel, korduvalt (vähemalt kaks korda kuus), sai I.T-lt ja H.S-ilt edasimüümiseks suures koguses hašišit (20 g korraga), mille ta turustas Sillamäe linnas erinevatele isikutele, jättes osa saadud rahast endale, osa rahast andis üle I.T-le, samuti andis I.T-le turvalisuse tagamise eest iga kuu 500 EEK; Seega pani L.Loime narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise suures koguses, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, s.t.
Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, tegutsedes grupis koos F.D-ga, pressisid XXX välja raha summas 50000 EEK, seejuures 2007 mai lõpus, Sillamäe linnas, nõudis F.D XXX raha üleandmist summas 50000 EEK. Pärast seda, kahe nädala jooksul, raha nõudmise eesmärgil, püüdis F.D tungida kannatanu korterisse (aadressil: XXX); 16.06.2007, Sillamäe linnas, F.D tuli koos L.L-iga XXX juurde, seejuures L.L, ähvardades noaga tekitada kannatanule ja tema alaealisele tütrele kehavigastusi, nõudis XXX, et ta nõustuks F.D nõudmisega. Seega pani L.L toime väljapressimise - varalise kasu üleandmise nõudmise, vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, isikute grupis, s.t.
Peter Boltunovi süüdistatakse selles, et tema, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg. 1 sätestatut, ajavahemikul 12-21.05.2004, kaks korda, Sillamäe linnas, sai I.T-lt XXX edasiandmiseks suures koguses amfetamiini (3 g korraga), mille ta andis XXX edasimüümiseks ning sai XXX selle eest pärast amfetamiini mahamüümist raha; Seega pani Peter Boltunov toime narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise suures koguses, isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud
ettenähtud kuriteo, s.t.
Kohtuistungil I.T oma süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja andis ütlusi, et XXX suhtes kuritegelikke tegusid toime ei pannud. XXX tegi avalduse väljapressimise kohta alles 2005 aastal, kui ta vahistati narkootikumide eest, kuigi oleks pidanud sellest teatama kohe pärast peksmist ja väljapressimist, s.o. 2004 aastal. XXX andis vassivaid ütlusi summa kohta, mida välja pressiti ja jäsemevigastuste kohta. XXX episoodis: tunneb teda alates 2002 aastast, endise abikaasa kaudu, kelle juures XXX vahest elas ja kes oli võlgu 10 000 krooni. Nägi teda baaris purjus olevana, baari administraator viis ta välja. Tegi XXX nalja, öeldes, et auto, mille käepidemeid naine tiris, kuulub temale (I.T;. Kõigil oli lõbus, aga XXX hakkas ebatsensuursete sõnadega karjuma. Järgmisel päeval helistas XXX, määras XXX kohtumise. XXX süüdistas kõikides oma probleemides, mis tal õhtul baari juures tekkisid. Otsustas teda sõbralike suhete tõttu aidata, andis 3000 krooni. XXX ei ole kunagi kohtunud ega teda näinud. XXX tundis ainult visuaalselt, H.S andis talle raha võlgu. Kohtuistungil H.S oma süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja andis ütlusi, et XXX ja teisi kannatanuid ei tunne, aga XXX andis võlgu 3000 krooni, mille ta ositi tagastas: 1700 krooni Maxima kaupluse lähedal ja ülejäänud osa 1300 krooni 5-10 minutit hiljem. Kohtuistungil F.D oma süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja andis ütlusi, et 2005 aastal oli XXX konfliktne situatsioon: XXX oli purjus, riivas teda õlaga, püüdis lüüa, ähvardas. XXX nägi 2007 mai keskel pingil istumas, otsustas teada saada, kuidas tal asjad lähevad ja ühtlasi aidata XXX peret temalt võlg välja nõuda. Kuna oli näinud võlgade väljanõudmise lehte. Abielupaar XXX ei palunud võlga välja nõuda, otsustas seda teha omal initsiatiivil. Lootis, et XXX pere tänab teda selle eest. L.L oma süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tema kannatanute suhtes kuritegusid toime pannud ei ole. Peter Boltunov oma süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja andis ütlusi, et I.T narkootikume talle ei edastanud, nägi teda esimest korda kohtus. Kohtuistungil olid üle kuulatud: - kannatanu XXX andis ütlusi, et kohtupingis istuvatest süüdistatavatest tunneb kõiki, teab nende hüüdnimesid: B , P , K , B . Nime järgi teab O i ja I . 2004 mais käis Peter Boltunov, pärast tuli P. Boltunov kuu aega hiljem ja tõi amfetamiini. Boltunov edastas 12 pakikest amfetamiini, müüs ühe doosi 75 krooni eest. Amfetamiini edastas mitmel korral tingimusel, et osa rahast võib endale jätta. Pidi Boltunovile andma 625 krooni. Boltunov ütles, et helistab ise. Sellest rahast pidi 500 krooni minema „katuse“ pakkumise eest. Raha „katuse“ pakkumise eest pidi andma Peter Boltunovile. Kellele katuseraha konkreetselt edasi antakse, seda Boltunov ei öelnud. Sai aru selliselt, et see raha kuulus F.D-le, I.T; ja H.S-ile – neile inimestele, kes teda 03.06.2004.a. peksid. Hiljem side Boltunoviga katkes. F.D ja I.T isiklikult narkootikume ei pakkunud ja ei müünud. 03.06.2004.a. käis postkontoris. Kui postkontori juurest eemaldus, sõitis juurde auto. Autos istusid I.T, F.D ja H.S, viisid ta valget värvi AUDI-100-ga linnast välja. Kuupäev jäi hästi meelde, sest järgmisel päeval oli tal sünnipäev. Kõigepealt küsisid Boltunovi kohta, pärast hakkasid jõudu kasutama. Peksid kõik: I.T, F.D ja H.S. I.T peksis rusikatega ja hoidis teda kinni, F.D peksis noa käepidemega vastu pead. H.S lõi pea lõhki, peksis pesapalli kurikaga vastu jalgu, kätt, kukalt, selga. Raputasid ja peksid, kuni ta lubas ande neile kas õhtul või järgmisel hommikul 1000 krooni. Jõudis vaevu koju ja kaotas teadvuse. Käsi oli paistes, peas kuklal olid põrutused, näole jäid löökidest punased laigud. Arsti poole pöördus kolm päeva pärast peksmist, vend viis autoga. Sellel hetkel valutas kõvasti jalg, nii et muud valu ei tundnudki. Peahaava pesin ära, sellepärast ei olnud meditsiiniabi vaja. Peavaluga arsti juures ei käinud. Jalg valutas kaua, lonkasin kaks kuud. Hagi summas 300 krooni on telefoni eest. - 06 novembri 2009 aasta kohtuistungil andis XXX kohtule ütlusi, et ei oska täpselt öelda, kes talle narkootikume edastas. Boltunovi nägi alles kohtus, P. Boltunovi eriti hästi ei tunne, jutuajamised temaga leidsid aset. Eeluurimise ajal andis teistsuguseid ütlusi uurijate surve all. Südameunistus piinas Boltunovi rõõnamise pärast. - kannatanu XXX andis ütlusi, et jõid baaris koos sõbranna XXX lahjat veini. Kui baarist väljusid, hakkasid kaks meesterahvast neid solvama. Üks nendest lõi vastu pead, pärast vastu nägu ja jalaga vastu jalga. Kukkus selle tagajärjel maha ja murdis käe. Järgmisel päeval selgitas välja, et lööjaks oli I.T. I.T palus juhtunust politseisse mitte teatada, kuna lubas kahju kompenseerida ja maksta 20 000 krooni. Aga tegelikult tõi peksmise kompensatsioonina kõigest 3000 krooni. Peksmine põhjustas invaliidsuse seitsmeks aastaks. - kannatanu XXX andis kohtus ütlusi, et tema juurde korterisse tuli F.D , kes tõi allkirjasedeli, mille kannatanu oli kirjutanud siis, kui korteri müük ära jäi. Küsis, kas kannatanu ei ole äkki inimestele raha võlgu. Tuli veel ühel korral, aga ta ei teinud F.D-le ust lahti. Linna päeval kohtas F.D teda, küsis, miks teda kodus ei ole ja ütles, et tuleb inimesega firmast, hakkab rääkima võlast. Mõne aja pärast tuli juurde L.L. Lähenedes ütles: „mul on nuga taskus: keda, kas sind või tütart?“ XXX vastas: „Mitte kedagi!“ Siis ütles L.L: „Tee nii, nagu Sergei ütles!“ Sain aru, et L.L pidas silmas, et võtaksin vastu Sergei tingimused ja pean F.D-le andma 50 000 krooni. Fraase öeldes hoidis L.L kätt taskus, sellepärast hakkas kartma, et ta võib noaga pussitada ja võttis ähvardust reaalsena. Teadis, et L.L oli ükskord baaris tulistanud, ei tahtnud veel üheks ohvriks saada. - tunnistaja XXX andis kohtus ütlusi, et I.T sigarette ja marihuaanat talle ei andnud. Uurimise ajal andis teistsuguseid ütlusi uurijate surve all. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et tahtis XXX korterit osta. Tunnistajate juuresolekul kirjutasid käsikirjas lepingud ja allkirjad. Mees kandis XXX tütre arvele 50 000 krooni. Korterit ei saanud ja raha ei tagastatud. Allkirjasedelile oli kirjutatud XXX endine perenimi – XXX. Allkirjasedel oli kodus. Ta ei mäleta, kas sellest oli tehtud koopia. Teiste inimeste poole abi saamiseks ei pöördunud. Süüdistatavaid ei tunne. Arvab, et allkirjasedel ei saanud kolmandate isikute kätte sattuda. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et tahtsid naisega XXX korterit osta. Kandis müüja arvele üle 50 000 krooni, aga ei korterit ega ka raha XXX käest ei saanud. Üks allkirjasedel asus kodus, teine XXX käes. Kolmandatele isikutele koopiat ei andnud ja Inkassosse ei pöördunud. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et jõid koos XXX lahjat veini. Pärast seda sõitis taksoga koju. Järgmisel päeval sai teada, et XXX tungisid kallale meesterahvad, üks nendest peksis ta läbi. Nägi XXX seljal sinikat, käsi oli kipsis ja jalal oli sinikas. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et XXX kehavigastuste tekitamisele eelnes vastastikune tüli kannatanu ja süüdistatava vahel. Mehed kord läksid baarist ära ja tulid siis jälle sinna tagasi. Karjusid naise aadressil. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et 24.04.2005.a. nägi „Karaoke“ baaris I.T ja XXX. Selles baaris viibis ka naisterahvas nimega Veera, ta oli tugevas alkoholijoobes. Kui baaris välja läks, nägi XXX trepil istumas. Oma asju laiali loopides sõimas ta I.T ebatsensuursete sõnadega, karjudes I.T nime ja perenime. I.T seisis koos F.D trepist umbes 10 meetri kaugusel. Nad hakkasid juba ära minema. Läks neile järele. I.T tegi Veeraga nalja, öeldes talle: „istu autosse, ma viin sind ära!“ Läinud baarist mingile kaugusele, kuulis äkki hüüdeid. Ümber pöördudes nägi XXX, kes lamas trepi all asfaldil, jalad tolknesid. Hiljem kompenseeris I.T kannatanule kukkumise ja ebaõnnestunud nalja rahaga. I.T tundis mingit süüd. - tunnistaja XXX andis kohtus ütlusi, et I.T käis autoga XXX juures tööl ja palus, et viimane ei esitaks tema peale politseisse avaldust. Peksmise fakti ta ei eitanud. Pärast peksmist nägi XXX muuhulgas näo vasakul pool sinikat. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et 24.04.2005.a. sõitis koos I.T-ga „Karaoke“ baari juurde 2-3 tundi enne baari sulgemist. Baaris istusid kolmekesi, oli veel XXX(XXX). XXX istus suitsuruumis, pärast tuli saali. Tikkus kõikidele ligi, sõimas ebatsensuurselt. Kui baari hakati sulgema, viidi XXX välja trepile. Ta hakkas lärmama ja karjuma. Baari juures seisis auto. I.T tegi nalja, öeldes XXX, et tema on autojuht ja võib ta ära viia. XXX hakkas Marki aadressil ebatsensuurseid sõnu karjuma. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et kannatanu XXX on tema õde. Õe sõnadest teab, et tema juures käisid F.D ja L.L, kelle hüüdnimi on „Buhhara“. Nõudsid 50 000 krooni. Õde oli hirmunud, nuttis. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et XXX tuli peolt hirmununa ja ära nutetuna, rääkides et teda ähvardati. - tunnistaja XXX andis ütlusi, et süüdistatavatest tunneb I.T. 18 novembril 2006 aastal puhkas Sillamäel, läks hašišit suitsetama. Hašišiga kostitas teda I.T, jäi talle 100 krooni võlgu. Pärast helistas I.T taksofonist, nad said kokku, ta andis veel hašišit, raha tasumiseks ei olnud. Pärast tagastas kogu raha I.T-le, aga too ütles, et pean talle iga kuu palgast 300 krooni andma. Politsei võttis ära väikese tükikese hašisit. Selle andis I.T müügiks, ütles, et pean välja teenima. Raha pidi I.T-le andma. Nõustus hašišit müüma, kuna kartis I.T. Tal on kriminaalne minevik. Teadis, et ta peksab. Hašišit müüs hinnaga 75 krooni pool grammi. Tähendab, et esimesel korral andis I.T 1 grammi hašisit. I.T-ga kohtusid 3-5 korda „Larissa“ kaupluse juures. I.T helistas taksofonist. Edastas kahe grammi kaupa hašišit, esimesel korral andis ühe grammi. Ise hašišit ei kaalunud, sellise kaalu nimetas I.T ise. Ühel korral maksis katuse pakkumise eest. I.T oli valget värvi AUDI, ACY, viimased numbrid
- kohtuotsus XXX suhtes (köide 1 t.lk. 108-111), süüdistuses
K tehtud rahaülekande kohta summas 48 000 krooni (köide 2 t.lk. 158. Kohtu seisukoht: Vaadanud läbi käesoleva kriminaalasja, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud materjale kogumis, jõuab kohus arvamusele, et esitatud süüdistus on leidnud tõendamist osaliselt. Kuulanud üle süüdistatavad, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja toimiku materjalidesse kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavate süü
lg.2 p.1,2 järgi ettenähtud kuriteos ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Süüdistatavad I.T, F.D, H.S, L.L ja P. Boltunov ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kannatanu XXX, tunnistajate XXX ja XXX ütlustest ja kriminaalasja toimiku materjalidest, nimelt nende isikute suhtes tehtud kohtuotsustest teeb kohus järelduse, et need isikud /XXX, XXX, XXX/ tegelesid osutatud ajaperioodil tõepoolest narkootikumide müümisega. Kohtueelse ja kohtuliku menetluse käigus andsid XXX ja XXX ütlusi, et ei saanud süüdistatavatelt I.T-lt, S. Kovaljvilt ja L.L-ilt kunagi isiklikult narkootilisi aineid. Narkootikumide müügist saadud raha süüdistatavatele ei edastanud. XXX andis ütlusi, et sai amfetamiini süüdistatav P. Boltunovi käest ja teadis ainult tema sõnade põhjal, et saab narkootilisi aineid I.T-lt. Kohtuliku uurimise käigus tundis XXX P. Boltunovi ära ja selgitas, et just tema tegi talle ettepaneku tegeleda narkootiliste ainete müügiga. XXX andis kohtus ütlusi, et 2004 aastal andis Peter Boltunov talle müügiks narkootikume. Pärast side Boltunoviga katkes. F.D ja I.Tsiklikult narkootikume ei pakkunud ja ei müünud. 06 novembril 2009 aastal toimunud kohtuistungil ütles XXX lahti oma Boltunovi vastu antud ütlustest, avaldades, et ei oska täpselt öelda, kes talle narkootikume andis. Boltunovi nägi alles kohtus, P. Boltunovi eriti hästi ei tunne, jutuajamised temaga leidsid aset. Eeluurimise ajal andis Boltunovi kohta teistsuguseid ütlusi uurijatepoolse surve tõttu. Ütlusi raha väljapressimise kohta I.T, F.D ja H.S-i poolt kinnitas täies ulatuses. Süüdistatav P. Boltunov ei kinnitanud XXX ütlusi ei kohtueelse ega ka kohtuliku uurimise käigus ja ei tunnistanud ennast süüdi selles, et ajavahemikus alates 12-21.05.2004.a. sai I.T-lt , H.S-ilt, L.L-ilt ja F.D-lt narkootikume ja edastas neid XXX edasimüümiseks erinevatele isikutele Sillamäe linnas. Süüdistatav P. Boltunov andis kohtus ütlusi, et ostis paaril korral XXX narkootikume. Tõepoolest, küsis XXX, miks ta tema peale rõõnab. XXX rääkis, et talle avaldati survet, räägiti, et kui ta nii ei ütle, siis pannakse ta vangi. Hinnates kohtus uuritud tõendeid jõuab kohus järeldusele, et I.T süü narkootikumide edasiandmises XXX P. Boltunovi kaudu, oli rajatud ainult XXX ütlustele, millest ta kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus lahti ütles. Teisi tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust
esimese raskuastme paragrahvi järgi ainult XXX ütlustele, mis ei ole teiste objektiivsete ja vaieldamatute tõenditega kinnitatud. Süüdistatavad I.T ja L.L ei tunnistanud ennast süüdi selles, et ajavahemikus mais-juunis 2005 aastal, korduvalt, mitte vähem kui 4 korral, edastasid nad XXX kaudu XXX Sillamäe linnas erinevatele isikutele edasimüümiseks narkootilisi aineid suures koguses amfetamiini, 5-10 grammi korraga ja said XXX kaudu XXX narkootikumide müügi eest raha. Tunnistaja XXX andis kohtus ütlusi, et ta oli L.L-ile võlgu ja viimane tegi talle ettepaneku teenida võlg tasa narkootikumide müümisega, mida hakkab talle edastamaXXX. XXX andis ütlusi, et narkootikume tõi talle XXX, kellele ta andis üle narkootikumide eest saadud raha. Kui võlasumma oli tasa teenitud, lõpetas narkootikumide müümise. XXX andis ütlusi, et süüdistatav L.L talle kordagi narkootikume ei andnud, narkootikumide müügist saadud raha ja „katuse“ raha ta L.L-ile ei edastanud. Samuti selgitas XXX, et oli kuulnud I.T-st ja teistest süüdistatavatest, kuid isiklikult ta neid ei tunne. XXX ei kinnitanud kohtus ütlusi andes tunnistaja XXX ütlusi ja selgitas, et süüdistatavaid isiklikult ei tunne. I.T on varem näinud, L.L nimi ei ütle talle midagi. Küsimusele kas ta tunneb XXX, selgitas XXX, et ei tunne teda ja ei ole temaga kunagi suhelnud. I.T on varem näinud. L.L-ilt mingeid korraldusi saanud ei ole, narkootilisi aineid XXX müügiks ei toonud. XXX laimab teda avaliku solvamise pärast. Hinnates XXX ütlusi pöörab kohus tähelepanu sellele, et mitte kelleltki süüdistatavatest ta narkootikume müügiks ei saanud. Narkootikume edastas talle XXX ja ainult tema sõnadest teab, et narkootikumid on Igori (L.L) käest. Kuid XXX neid XXX ütlusi ei kinnitanud. Muid tõendeid süüdistatavate poolt XXX narkootikumide üleandmise kohta ei ole. Süüdistatavad I.T ja H.S ei tunnistanud ennast süüdi selles, et tegutsedes ajavahemikul alates 2005 suvest kuni 2006 jaanuarini, Sillamäe linnas, eelneva kokkuleppe alusel, korduvalt, mitte vähem kui kaks korda kuus, edastasid XXX Sillamäe linnas erinevatele isikutele edasimüümiseks suures koguses hašišit, 20 g korraga, said tema käest osa narkootikumide realiseerimise eest saadud rahast, samuti tema turvalisuse tagamise eest iga kuu 500 EEK. I.T-le ja H.S-ile esitatud süüdistus rajanes ainult XXX kohtueelse menetluse käigus antud ütlustele. Kohtus ütles tunnistaja XXX oma kohtueelse uurimise käigus antud ütlustest lahti ja selgitas, et süüdistatavaid on varem näinud, aga nendega tuttav ta ei ole. Ei tea nende nimesid, nägi neid Sillamäel ammu, mingeid suhteid nendega ei olnud ja narkootikume ta nende käest ei saanud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus XXX kohtueelse uurimise käigus antud ütlused ja prokuröri küsimusele, miks XXX uurimise ajal teistsuguseid ütlusi andis, selgitas XXX, et politsei hirmutati teda. Advokaati ei olnud, süüdistatavatelt narkootikume ei omandanud. Peale XXX kohtueelse uurimise ajal antud ütluste ei ole kohtu poolt tuvastatud muid tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdistatavad edastasid XXX narkootikume. Kuna riiklik süüdistaja loobus osaliselt süüdistusest, ja nimelt narkootiliste ainete edasiandmise osas XXX, XXX ja XXX, tuleb need episoodid I.T ja L.L süüdistusest täielikult välja jätta. Seega arvab kohus, et süüdistatav I.T kuulub
järgi õigeksmõistmisele, kuna I.T süü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ja isikute grupis ei ole tõendamist leidnud. Süüdistusaktis äranäidatud ja I.T-le
Boltunov, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ei kinnitanud kohtus I.T poolt narkootikumide edasiandmise fakte. Kohus arvab, et on lubamatu esitada kõikidele süüdistatavatele
järgi ühesuguseid süüdistuse faabulaid, ilma igaühe funktsioone, rolle ja konkreetseid tegusid määratlemata. Kohus arvab, et süüdistatav L.L tuleb
järgi õigeks mõista, kuna L.L süü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja XXX ei kinnitanud XXX ütlusi L.L kohta ja muid tõendeid riiklik süüdistaja ei esitanud. Mitte kelleltki süüdistatavatest, sealhulgas L.L-ilt, suures koguses narkootikume ära ei võetud. Kohus arvab, et süüdistatav F.D kuulub
järgi õigeksmõistmisele, kuna F.D süü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ei ole tõendamist leidnud. Kuigi on tuvastatud, et F.D, tegutsedes grupis koos I.T ja H.S-iga, pani kannatanu XXX suhtes toime väljapressimise ja väljapressimise motiiviks oli narkootiliste ainete käitlemise eest saadud raha osaline mitte maksmine XXX poolt, ei ole siiski usaldusväärselt kindlaks tehtud, et F.D ise teadis sellest asjaolust, s.t. sellest, kas selline väljapressimise motiiv oli olemas ja järelikult, riikliku süüdistaja vastav järeldus ei ole kinnitamist leidnud. Mitte ükski kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest või süüdistatavatest ei räägi, et F.D oleks neid kunagi narkootikumide turustamisele kallutanud, neile narkootikume edastanud või pannud toime sarnaseid narkootiliste ainetega seotud toiminguid. Samuti ei ole see tõendatud mingite muude tõenditega. Samuti arvab kohus, et süüdistatav H.S kuulub
järgi õigeksmõistmisele, kuna H.S-i süü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ei ole tõendamist leidnud. Kuigi on tuvastatud, et H.S, tegutsedes grupis koos I.T ja F.D-ga, pani kannatanute XXX ja XXX suhtes toime väljapressimise ja väljapressimise motiiviks oli narkootiliste ainete käitlemise eest saadud raha osaline mitte maksmine XXX poolt, samuti XXX poolt tema kui narkootikumidega kaupleja turvamise eest mittetasumine, kuid siiski ei ole usaldusväärselt kindlaks tehtud, et H.S ise teadis vastavatest asjaoludest. H.S-i süüdistus oli rajatud XXX kohtueelse menetluse käigus antud ütlustele. Kuid kuna XXX ise ei kinnitanud neid ütlusi kohtuistungi käigus, loobus riiklik süüdistaja süüdistusest selles osas. Mitte ükski kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest või süüdistatavatest ei räägi, et H.S oleks neid kunagi narkootikumide turustamisele kallutanud, neile narkootikume edastanud või pannud toime sarnaseid narkootiliste ainetega seotud toiminguid. Samuti ei ole see tõendatud mingite muude tõenditega. Samuti arvab kohus, et süüdistatav Boltunovi kuulub
järgi õigeksmõistmisele, kuna Boltunovi süü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ei ole kohtus tõendamist leidnud. Süüdistus oli rajatud ainult XXX ütlustele, mida ta andis Boltunovi vastu kuni tema viimase ülekuulamiseni kohtus. Kannatanu XXX avaldas oma viimasel ülekuulamisel kohtus, et ta rõõnas Boltunovi peale uurijate surve all. Survet avaldati ainult Boltunovi suhtes. Boltunov kirjeldas, kuidas survet avaldati: uurijad ütlesid, et ta istuks, mõtleks ja nimetaks inimese nime, kes narkootikume edastas, siis lastakse tal minna. Nimetades Boltunovi nime, hakkas südametunnistus piinama. Seega ei saa öelda, et XXX muutis oma ütlusi Boltunovi suhtes seda motiveerimata. Kohus arvab, et esimese raskusastme kuriteos ei ole võimalik teha süüdimõistvat kohtuotsust, rajades selle ainsale ja mitte vaieldamatule tõendile, mis ei ole narkootikumide avastamise ja äravõtmise protokollidega kinnitatud. I.T süüdistus
Süüdistatav I.T ei tunnistanud ennast süüdi narkootilise aine – hašiši korduvas müügiks edasiandmises alaealisele XXX. Tunnistaja XXX andis kohtule ütlusi, et 18 novembril 2006 aastal puhkas ta Sillamäel, läks hašišit suitsetama. Hašišiga kostitas teda I.T, sellepärast jäi talle 100 krooni võlgu. Pärast helistas I.T taksofonist, nad said kokku, andis talle veel hašišit. Raha I.T-le tasumiseks tal ei olnud. Hiljem tagastas I.T; kogu raha, aga too ütles, et pean oma palgast talle igas kuus andma 300 krooni. Politsei võttis kodunt ära väikese tüki hašišit. I.T oli selle müügiks andnud, käskis võla tasa teenida. Raha pidi I.T; andma. Nõustus hašišit müüma, sest kartis I.T, kuna tal on kriminaalne minevik, kartis, et saab peksa. Hašišit müüs hinnaga 75 krooni pool grammi. Esimesel korral andis I.T 1 grammi hašišit. I.T-ga kohtusid 3-5 korral „Larissa“ kaupluse juures. Ta helistas taksofonist. Edastas hašišit kahe grammi kaupa. Ise ta hašišit ei kaalunud, sellise kaalu nimetas I.T. Ühel korral maksis „katuse“ pakkumise eest. I.T auto oli valget värvi AUDI ASY, riikliku numbri viimased numbrid olid 100. Tema vanusest I.T-ga juttu ei olnud. Analoogilisi ütlusi andis XXX ka eeluurimise ajal (ütlused olid kohtuistungil avaldatud poolte taotluse alusel). XXX ütlusi kinnitavad ka teised kohtuistungi käigus uuritud tõendid kogumis. Kohtueelse uurimise ajal tundis XXX ära I.T kui Mark’i, kelle hüüdnimi on Baza ja kes andis talle edasimüümiseks hašišit (äratundmise protokoll – köide 2 t.lk. 78-80). XXX äravõetud aine jääk, mille ta vastavalt tema ütlustele sai I.T käest edasimüümiseks, on narkootiline aine hašiš, kogusega 0.10 grammi (ekspertiisi akt nr, AN191-07/703 – köide 2 t.lk. 83). Hinnates XXX ütlusi arvab kohus, et need on järjepidevad, üksikasjalikud, loogilised ja on kooskõlas kohtueelse uurimise käigus antud ütluste ja teiste allpool loetletud toimiku materjalidega. Kohus usaldab XXX ütlusi. Tunnistaja XXX kirjeldas autot, millega I.T kohale sõitis ja see langeb kokku kriminaalasja toimikus olevate andmetega (köide 1 t.lk. 166 – kirjeldatud auto kuulub I.T;, näitas ära koha, kus I.T talle hašišit edastas. XXX sõnade järgi helistas I.T talle taksofonist. Ka see vastab kinnipeetu I.T läbiotsimise protokollile, kui temalt oli ära võetud Elioni 50 krooni maksev telefonikaart ( köide 1 t.lk. 213-214); I.T-lt ja XXX narkootikumide äravõtmise kuupäevadest nähtub, et I.T-lt toimus äravõtmine 18.01.2007.a., XXX 24.01.2007.a. Järelikult, XXX ütlused talle narkootiliste ainete üleandmisest I.T poolt, langevad kokku ka kuupäevade osas. Kohus usaldab tunnistaja XXX ütlusi ka seetõttu, et need on kooskõlas järgmiste kriminaalasja tõenditega: äratundmise protokoll, kus XXX tunneb ära I.T; I.T auto ja XXX korteri läbiotsimise protokollid; narkootiliste ainete ekspertiiside aktid. 24.01.2007.a. tundis XXX ära I.T. Äratundmise käigus selgitas, et tunneb ära Mark’i, hüüdnimega „Baza“, kes andis talle müümiseks hašišit. Läbiotsimise protokoll 24.01.2007.a., mille käigus oli XXX elukohast aadressiga XXX ära võetud tükk taimse päritoluga ainet. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr. AN-191-07/703, 08.02.2007.a., vastavalt arvamusele oli XXX ära võetud hašiš kaaluga 0.10 grammi. Hinnates kõiki tõendeid kogumis arvab kohus, et I.T süü korduvas narkootilise aine - hašiši edasiandmises XXX, selle edasiseks müümiseks, on tõendatud. Vaatamata sellele arvab kohus, et kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav I.T teadis, et XXX on 17 aastane ja et ta annab narkootikume alaealisele. Subjektiivsest küljest eeldab läbivaadatav
lg.3 järgi ettenähtud kuritegu tahtlikku süüd, see tähendab arusaamist, et paragrahvis kirjeldatud teod pannakse toime isiku suhtes, kes ei ole veel 18 aastat vana ja sarnase tulemuse soovimist või võimalikuks pidamist, s.t. isik peab teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et annab narkootikume edasi isikule, kes ei ole veel 18 aastat vana. XXX ise avaldas kohtuistungil üheselt, et jutuajamist I.T-ga tema vanuse kohta neil ei olnud. Kohtuistungil veendus kohus, et XXX näeb välja palju suurem, kui tema eakaaslased. Ta on pikka kasvu ja tugeva kehaehitusega. Järelikult, XXX välimusest lähtudes ei võinud I.T teadvustada ja eeldada, et ta on alaealine, s.t. pidada võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist. XXX suure kondiga välimuse tõttu on raske tema vanust määrata, aga jutuajamist vanuse kohta XXX ei olnud. Kogutud tõendeid hinnates arvab kohus, et konkreetne I.T poolt XXX edasi antud hašiši kogus on tõendatud ainult tunnistajate ütlustega, sellepärast tuleb I.T teod kvalifitseerida mitte
lg.3, vaid
lg.2 p.2 järgi kui narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses, korduvalt. Kohus loeb tõendatuks, et süüdistatav I.T tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega vähemalt väikeses koguses, kuna ei XXX ega ka I.T juurest ei leitud narkootilisi aineid suures koguses – köide 1 t.lk. 168, köide 2 t.lk. 13, 69-72. Vastavalt I.T auto AUDI, riiklik nr. xxx ASY läbiotsimise protokollile (köide 1 t.lk. 166-173), leiti muuhulgas Belomorkanal pabeross taimset päritolu ainega, lahtine Belomorkanali pakk kahe paberossiga, taimset päritolu ainega. 18.01.2007.a. autost äravõetud narkootilise aine ekspertiisi akt (köide 2 t.lk. 12-13) tunnistab, et Odinsovilt äravõetud Belomorkanal paberossides oli marihuaana, mille täpset kaalu ei olnud ekspertiisiga võimalik kindlaks teha. Samuti, vastavalt 24.01.2007.a. läbiotsimise protokollile, oli XXX XXX asuvast korterist avastatud tükk taimse päritoluga ainet. XXX korterist äravõetud narkootilise aine ekspertiisi aktiga oli tuvastatud, et aine massiga 0.10 grammi on hašiš. Seega oli XXX avastatud väikeses koguses narkootikumi. Antud kuriteo objektiivne külg väljendus narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises I.T poolt, eesmärgiga see edasi anda ja see on tõendatud I.T auto läbiotsimise protokolliga, narkootilise aine ekspertiisi aktiga, XXX ütlustega, temalt narkootikumi äravõtmise aktiga, selle narkootikumi ekspertiisi aktiga. Omandamise eesmärk ja käitlemise korduvus on tõendatud XXX ütlustega. Subjektiivsest küljest oli antud kuritegu toime pandud otsese tahtlusega. Nagu kohus tunnistaja XXX ütluste põhjal välja selgitas, oli kuriteo motiiviks ja eesmärgiks emakasu saamine, kuigi tuleb märkida, et motiiv ja eesmärk võivad olla erinevad ja kvalifikatsiooni need ei mõjuta. Seega on kohus tuvastanud, et I.T pani toime väikeses koguses narkootiliste ainete käitlemise, nimelt omandas ja valdas narkootikume nende edasiandmise eesmärgil, s.t.
lg.2 p.2 järgi, olles isik, kes on toime pannud antud paragrahvi järgi ettenähtud kuriteo. I.T, F.D ja H.S-i süüdistus
Süüdistatavad I.T, F.D ja H.S ennast 03.06.2004.a. XXX 500 krooni raha väljapressimises süüdi ei tunnistanud. I.T ja H.S ennast 1718.12.2006.a. kannatanult XXX 3000 krooni väljapressimise süüdistuses süüdi ei tunnistanud. F.D ja L.L ennast 2007 aasta mais-juunis XXX 50 000 krooni väljapressimises süüdi ei tunnistanud. Kohus kuulas antud episoodides üle kannatanud XXX ja XXX, tunnistajad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja kohtu-meditsiini eksperdi XXX. XXX raha väljapressimise episood. Kuulanud ära kannatanud, tunnistajad ja süüdistatavad, uurinud teisi kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus järeludusele, et süüdistatavate I.T , F.D , H.S-i ja I. Skomorovski süü neile inkrimineeritavates tegudes on täielikult tõendatud ja
Raha väljapressimise toimepanemine XXX I.T, H.S-i ja F.D poolt on tõendatud kannatanu XXX ütlustega, XXX ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise protokolliga, peksjate äratundmise protokollidega, 18.10.2005.a. kurika äratundmise protokolliga, tunnistajate XXX ja XXX ütlustega, kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktiga nr. 150, 12.09.2005.a. Kannatanu XXX andis kohtus ütlusi, et tegeles tõepoolest süüdistuses näidatud ajal Sillamäe linnas narkootikumide müümisega. Teadis, et narkootikumide müümise turvalisuse, s.o. „katuse“ eest, tuleb maksta kuus 500 krooni. 03.06.2004.a. oli I.T, H.S-i ja F.D poolt läbi pekstud. H.S lõi pea lõhki, samuti peksis kurikaga vastu jalgu, kätt, kukalt ja selga; I.T peksis rusikatega ja hoidis teda kinni; F.D peksis noa käepidemega vastu pead. Raputasid ja peksid seni, kuni ta lubas neile 1000 krooni anda. Analoogilisi ütlusi andis XXX ka kohtueelse uurimise käigus (ütlused olid kohtuistungil poolte taotluse alusel avaldatud). Mõned lahknevused kohtueelse ja kohtuliku uurimise ajal antud ütlustes ei ole olulised, kuna lähevad lahku väikeste detailide osas, mida on võimalik seostada ajaga, mis möödus kohtueelse uurimise ajal teostatud ülekuulamiste ja kohtus ülekuulamise vahel. Üldiselt on need ütlused järjepidevad ja räägivad XXX peksmisest I.T, H.S-i ja F.D poolt, raha saamise eesmärgil. Samuti märgib kohus, et XXX- poolne subjektiivne hinnang tema poolt saadud kehavigastustesse, nimelt jalaluu murdu (vastavalt ekspertiisi aktile oli tal sedastatud ainult põlve põrutus) ei ole vastuolu, kuna jutt käib kannatanupoolsest subjektiivsest hinnangu andmisest oma seisundile. Kuna ta ei ole arst, võis kannatanu diagnoosis eksida. Nagu XXX ise selgitas, tegi ta sellise järelduse intensiivse jalavalu tõttu ja samuti seetõttu, et tema jalg pandi kipsi ja see ei liikunud. Kohus märgib, et selleks, et kvalifitseerida süüdistatavate tegusid vägivalla kasutamisega toimepandud tegudena, ei ole oluline, kas süüdistatavate tegudega oli põhjustatud murd või kõigest põrutus. Kehavigastuste olemasolu XXX on objektiivselt tõendatud kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktiga nr. 150 (köide 1 t.lk. 32-34), vastavalt sellele oli XXX sedastatud vasaku põlveliigese põrutus. Tunnistaja XXX ei kinnitanud oma kohtueelse uurimise käigus antud ütlusi ja rääkis kohtus, et kohtas XXX ühiselamu trepimademel. XXX lonkas. Teisi kehavigastusi ta temal ei näinud, midagi tema käest ei küsinud, kuna see ei huvitanud teda. Tunnistaja XXX ütlusi hindab kohus mitteusaldusväärseteks, kuna tunnistaja muutis oma eeluurimise käigus antud ütlusi seda motiveerimata ja kohtus, oma ülekuulamise käigus, keeldus üldse prokuröri küsimustele vastamast. I.T, F.D ja H.S-i süüdistus raha väljapressimises XXX on tõendatud peale kannatanu ütluste veel ka teiste tõenditega: - XXX ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise protokoll (köide 1 t.lk. 63-69) tunnistab, et XXX ütlused vastavad sündmuskoha asjaoludele, nendes ei ole vastuolusid ja ebatäpsusi; - äratundmiste protokollid: XXX tunneb ära I.T, F.D ja H.S-i, kes kinnitavad, et XXX tundis neis ära isikud, kes teda 03.06.2004.a. peksid; - kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et sõiduauto AUDI 100, riiklik nr. xxxACY kuulub süüdistatav I.T; - äratundmise protokoll 18.10.2005.a., mille käigus XXX tundis puidust pesapallikurikates seast ära kurika nr.2, mis tema sõnade põhjal oli rohkem sarnane sellele, millega H.S teda 03.06.2004.a. peksis. Nimetatud kurikas oli ära võetud just nimelt I.T sõiduautost AUDI, riiklik nr. xxx ACY; - I.T sõiduauto AUDI, riiklik nr. xxx ACY läbiotsimise protokoll (köide 1 t.lk. 166173), mille käigus oli autost leitud puidust nui-kurikas, puidust käepidemega nuga noatupes, lahtikäiv nuga; - tunnistaja XXX ütlused vastavalt KrMK § 291 p.1 (olid avaldatud seoses tema surmaga), kes andis kohtueelse menetluse käigus ütlusi, et 2004 aastal, kuud ja kuupäeva täpselt ei mäleta, aga õues oli juba soe, arvatavasti suvel, seisis ta oma ühiselamu juures. Ta ei olnud üksi, vaid koos mingite sõpradega. Nägid, kuidas ühiselamu juurde tuli XXX. Ta oli kõvasti läbi pekstud, pea oli lõhki löödud ja sealt jooksis verd, samuti lonkas ta kõvasti. Küsimusele mis juhtus, vastas XXX: „Sain oma „katusega“ tuttavaks“ (köide 2 t.lk. 46-49); - tunnistaja XXX ütlused, kes kinnitas kohtus, et tunneb XXX, kes rääkis talle peksmisest ja „katusest“. Rääkis konkreetselt, et peksid I.T, H.S ja F.D. Nägi läbipekstud XXX, peksmise jäljed olid näol. Seega, peale XXX otseste ütluste kinnitas tema ütlusi kaudselt ka tunnistaja XXX, kes nägi XXX läbipekstuna, vigastustega näol ja seda, et XXX sõnade põhjal peksid teda just I.T, H.S ja F.D; - kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt nr. 150, 12.09.2005.a. millest nähtub, et XXX sedastati põlveliigese põrutus, mis tekkis kõva, tömbi eseme toimel, võimalik, et löögist või kukkumisel, sellele järgnevast löögist. Hinnates ekspertiisiaktis toodud arvamust kehavigastuste olemasolu ja tekkimise mehhanismi kohta jõuab kohus järeldusele, et arvamus ei ole vastuolus XXX kohtus antud ütlustega, et jalapõrutus tekkis pesapallikurikaga löömisest. Kohus loeb tõesteks ja veenvateks XXX kohtus antud ütlused selle kohta, et ta arvas, et tal murti jalg, kuna jalg pandi kipsi ja see valutas kaua ja kõvasti. Kuigi XXX ja XXX olid ebaseadusliku narkootiliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud ja kaitsja arvates võisid nad 2005 aastal kahtlustatavate staatust omades anda igasuguseid ütlusi selleks, et mitte ainult reaalset karistuse määra saada. Kuid need isikud annavad kriminaalasjas analoogilisi ütlusi ka viis aastat pärast esimest ülekuulamist ja pärast karistuse ärakandmist. Sellepärast loeb kohus paljasõnaliseks kaitsja arvamuse XXX ja XXX ütluste valelikkuse kohta. Tõepoolest XXX, tundes ära kurika, ei olnud võimeline ära tundma nuga, mille käepidemega F.D teda vastu pead peksis. Kohtus selgitas XXX, et peksmise momendil oli nuga nahast noatupes, just sellel põhjusel oli tal raske nuga ära tunda. Kaitsja pööras kohtu tähelepanu haigla traumapunkti meditsiinilistele dokumentideletõenditele ja kliiniku tõenditele, kus kannatanu enda sõnade põhjal on öeldud, et ta kukkus puu otsast alla. XXX ise selgitas kohtule, et kartis mitte ainult süüdistatavaid (sandistavad või tapavad) vaid kartis ka meditsiinilise abi saamiseks pöörduda ja süüdistatavatele osutada – t.lk. 133 köide 4. Kohus loeb XXX selgitused tõepärasteks. Süüdistatavad püüdsid XXX segadusse ajada, süüdistada teda vastuoludes, kuid XXX andis konkreetseid ja täpseid selgitusi ja kohtul ei ole absoluutselt kõige vähemaidki kahtlusi XXX ütluste tõepärasuses. Hinnates kõiki tõendeid kogumis jõuab kohus järeldusele, et XXX ütlused temalt raha väljapressimise kohta on järjepidevad, üksikasjalikud, on kooskõlas paljude teiste kohtu poolt uuritud ja ülalleoletud tõenditega. Nendel põhjustel usaldab kohus XXXX ütlusi. Samuti puudub alus kahelda XXX ja XXX ütlustes. Need on loogilised, ei ole vastuolus olemasolevate materjalidega ja tõendavad kannatanu ütlusi. Süüdistatavad I.T, F.D ja H.S tegutsesid otsese tahtlusega, nende teod olid kooskõlastatud iseloomuga ja need olid suunatud ühtse kuritegeliku tulemuse saavutamiseks. XXX raha väljapressimise episood. I.T ja H.S ei tunnistanud ennast süüdi raha väljapressimises XXX. Seoses sellega, et XXX oli
p.4 alusel tagaotsitavaks kuulutatud, avaldas kohus kannatanu XXX ütlused (köide 1 t.lk. 130-136; 254-256), mille alusel oli tuvastatud, et 2006 aasta detsembri kuus tegeles ta narkootikumide müümisega Sillamäe linnas. Kas 17 või 18 detsembril 2006 aastal nägi ta kasiino „Monte Carlo“ juures I.T ja P. H.S. H.S püüdis lüüa talle jalaga vastu keha, aga lõi mööda. H.S ja I.T nõudsid 3000 krooni narkootikumide müümise turvalisuse tagamise eest. 25.12.2006.a. kella 12.00 paiku oli kasiinos. Tuli H.S, küsis raha kohta. Seejärel jooksis juurde I.T, lõi neli korda. Oli sunnitud võtma emalt rahasumma, samuti andis raha abikaasa XXX. Andis H.S-ile nõutava rahasumma. Oma ütlusi kinnitas XXX 19.01.2007.a. ütluste olustikuga seostamisel. Kohus ei näe vastuolusid XXX ütluste ja ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise vahel. Kannatanu ütlused on tõendatud ka kohtuistungil avaldatud tunnistaja XXX, kannatanu ema ütlustega (köide 1 t.lk. 125-129), millest nähtub, et ta andis tõepoolest pojale 2700 krooni raha, mille poeg tema sõnade põhjal pidi koheselt ära andma. Samuti, vastavalt tunnistaja XXX sõnadele, ema ettepanekule sellest politseile teatada vastas poeg, et neid mõlemaid võidakse selle eest tappa. Samuti on XXX ütlused tõendatud tema elukaaslase, tunnistaja XXX ütlustega (köide 1 t.lk. 145-149), millistega on tõendatud, et XXX pressiti välja raha ja et teda peksid „Baza“ ja tema kamp. XXX sõnadest sai aru, et mees kardab neid. Eriti nende tõenditega on tõendatud, et XXX ei andnud raha üle vabatahtlikult, vaid ta andis raha üle, kuna kartis oma turvalisuse pärast. Kohus arvab, et need teod on kvalifitseeritud õieti kui väljapressimine, kuna I.T või H.S ei olnud mingeid reaalseid või oletatavaid õigusi nõuda XXX raha üleandmist. Tunnistaja XXX ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed täies ulatuses, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 15.06.2007.a. tunnistajana üle kuulatud, andis XXX ütlusi (köide 2 t.lk. 57-59), et „umbes novembri lõpus, detsembri alguses oli XXX juba oma töölt ära läinud ja küsis minu käest 5000 krooni võlgu. Milleks ta raha küsis, ei tea. Andsin talle kohe eitava vastuse, sest XXX ei töötanud ja ei oleks saanud mulle võlga tagasi maksta“. Kohtuistungil andis tunnistaja XXX ütlusi, et paludes raha võlgu ütles XXX talle, et ta peab H.S-ile võla ära maksma. Samuti andis tunnistaja XXX kohtus ütlusi järgneva kohtumise kohta XXX, kes ütles talle, et politsei justkui sundis teda andma ütlusi I.T ja H.S-i suhtes. Kohtueelse uurimise käigus andis XXX täiesti teistsuguseid ütlusi ja nimelt, et pärast seda, kui XXX tema juurde tuli ja raha võlgu küsis, ta XXX rohkem ei näinud. Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Selliste oma ütlustes olevate oluliste vastuolude põhjusi tunnistaja XXX veenvalt selgitada ei suutnud. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et tunnistaja XXX andis kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohus ei pea usaldusväärseks versiooni, et XXX võis anda valeütlusi I.T ja H.S-i vastu politsei surve all selleks, et ise vahi alt vabaks saada. See versioon on muuhulgas ümber lükatud sellega, et tema ütlusi kinnitasid ka tunnistajad XXX ja XXX. Seejuures olid nad üle kuulatud ühel ja samal ajal, kui XXX ise viibis vahi all. Seega on välistatud kannatanute ja tunnistajate vahelise kokkurääkimise tõenäosus. Peale selle, nagu nähtub tunnistaja XXX ütlustest, poeg kartis politseid asjasse segada. Rääkis, et politseisse pöördumise korral võidakse nad selle eest tappa. Sellega on tõendatud ka fakt, et XXX võttis I.T ja H.S-i ähvardusi reaalsetena. Kohus usaldab kannatanu XXX ütlusi, kuna need on kooskõlas XXX ja XXX, aga ka XXX ütlustega raha väljapressimise kohta turvalisuse tagamise eest. XXX ja XXX ütlused pole mitte ainult omavahel kooskõlas, vaid nende vahel on ka loogiline seos, mis on objektiivselt tõendatud kriminaalasja toimiku materjalide ja tunnistajate ütlustega. XXX raha väljapressimise episood. Süüdistatavad F.D ja L.L ennast XXX 50 000 krooni väljapressimises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav F.D andis ütlusi, et kõndis läbi pargi ja leidis pingilt paberid. Need olid allkirjad ja taotlus politseisse kriminaalasja algatamiseks. Sai aru, et mingid inimesed tahtsid XXX käest korterit osta. Tundis XXX hästi. Teadis, et ta on linnas mitmeid inimesi petnud. Mai lõpus läks XXX juurde koju, näitas talle pabereid ja ütles, et temaga tahetakse juttu rääkida. Lubas veelkord tulla. Mõne päeva pärast tuli uuesti XXX juurde, aga naist ei olnud kodus. Prokuröri küsimusele, kas abielupaar XXX palusid tal aidata võlg tagasi saada, vastas süüdistatav F.D üheselt, et nad ei olnud seda temalt palunud. Kannatanu XXX kinnitas täielikult oma kohtueelse uurimise käigus antud ütlusi, et tema korterisse tuli F.D , tõi allkirja, mille kannatanu oli kirjutatud siis, kui korteri müük ebaõnnestus. Küsis, kas ta äkki ei ole inimestele raha võlgu. Ta käis veel, aga kannatanu ei teinud talle ust lahti. Linna päeva pidustustel kohtas F.D teda, küsis, miks kannatanut kodus ei ole. Ütles, et tuleb ühe inimesega firmast ja hakkavad võlast rääkima. Mõne aja pärast tuli tema juurde L.L ja ütles lähenedes: „mul on taskus nuga: keda, kas sind või tütart?“ Vastas: „Mitte kedagi.“ Siis nõudis mees, et ta teeks nii, nagu Sergei ütles. Sai aru, et L.L pidas silmas seda, et ta aktsepteeriks F.D tingimusi, s.t. peab F.D-le 50 000 krooni andma. L.L hoidis kätt taskus, sellepärast hakkas kartma, kuna ta võis pussitada. Võttis ähvardust reaalsena. Teadis, et L.L oli ükskord baaris tulistanud ja ei tahtnud veel üheks tema ohvriks saada. Kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et tunnistaja XXX tahtis XXX korterit osta. Tunnistajate juuresolekul olid kirjutatud leping ja allkirjad. Mees kandis XXX tütre arvele 50 000 krooni. Kuid korterit nad ei saanud ja raha XXX ei tagastanud. Allkirjas oli näidatud XXX endine perenimi –XXX. Allkiri asus kodus, teiste isikute poole abi saamiseks ei pöördunud. Tunnistaja XXX kinnitas kohtus oma naise ütlusi, et nad tahtsid XXX käest korterit osta. Kandis müüja arvele üle 50 000 krooni, kuid ei korterit ega ka raha tagasi ei saanud. Koopiat kolmandatele isikutele ei andnud ja Inkassosse ei pöördunud. Tunnistajate XXX ütlustest nähtub, et XXX oli tõepoolest neile raha võlgu, kuid nad ei pöördunud selle rahasumma tagasisaamiseks abi saamiseks ei F.D ega L.L või veel kellegi teise poole. Mingeid volitusi XXX raha nõudmiseks kolmandatele isikutele ei andnud. Kannatanu XXX ütlusi kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused, kes selgitas, et kannatanu XXX on tema õde. Õe sõnadest teab, et tema juures käisid F.D ja L.L, kelle hüüdnimi on „Buhhara“, nõudsid 50 000 krooni. Õde oli hirmunud, nuttis. XXX ütlusi kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused, kes nägi, et XXX tuli Linna päeva pidustustelt hirmununa ja nutetuna, rääkis et teda ähvardati. Kohus arvab, et tunnistaja XXX ütlused ei ole usaldusväärsed. Nagu nähtub tema ütlustest, teda peeti vahi all koos F.D ja L.L-iga. See tähendab, et F.D ja L.L oli võimalus XXX mõjutada, eesmärgiga, et ta annaks süüdistatavate jaoks sobivaid ütlusi. Peale selle, XXX ütluste sisu sunnib nende usaldusväärsuses kahtlema. XXX andis ütlusi, et 2007 aastal, Linna päeva pidustustel, viibis ta pidevalt koos L.L-iga, lahkumata tema juurest sammugi seni, kuni L.L koju läks (saatis L.L kuni trepikojani). Tunnistaja sõnade põhjal jõi L.L peol õlut, kuid seejuures justkui ei lahkunud ta XXX juurest kusagile, ei käinud isegi tualetis. XXX ütlused on otseselt ümber lükatud tunnistaja XXX ütlustega (kes andis kohtus ütlusi, et nägi Linna päeva pidustustel F.D ja L.L koos) ja kannatanu XXX ütlustega. Kohus arvab, et XXX andis kohtus teadavalt valeütlusi, mis on suunatud püüdele tõestada, et L.L pidustustel F.D-ga ei kohtunud, mitte kellegi juures ei käinud ja seega ei saanud XXX raha väljapressimist toime panna. Hinnates kannatanute, tunnistajate ja süüdistatavate ütlusi loeb kohus tõendatuks, et XXX sai abielupaar XXX käest 50 000 krooni ettemaksuks korteri müügi eest, kuid korterit ta neile ei müünud ja raha ei tagastanud. On tõendatud, et XXX ei pöördunud XXX 50 000 krooni väljanõudmiseks abi saamiseks ei kolmandate isikute ega ka Inkassofirma poole. Kohus tuvastas, et süüdistatav F.D tegutses oma initsiatiivil, grupis koos L.L-iga, eesmärgiga saada kannatanult XXX varalist kasu. Kohus uuris S. Kovalenko juures teostatud läbiotsimise protokolli 19.06.2007.a., mille käigus oli avastatud ja ära võetud XXX (XXX) avaldus politseisse, 28.11.2003.a. käsitsi kirjutatud korteri ostu-müügi lepingu tekst, Hansapanga maksekorraldus XXX poolt pangaülekande tegemise kohta kannatanu XXX tütre arveldusarvele. F.D juurest läbiotsimise käigus avastatud dokumendid kinnitavad otseselt kannatanu ütlusi, et süüdistatav käis tema juures, tema käes oli leping ja allkirjad ja ta nõudis kannatanu käest raha. Kohus arvab, et kannatanu XXX ütlused 50 000 krooni väljapressimise kohta süüdistatavate F.D ja L.L poolt on järjepidevad, loogilised, need ei ole paljasõnalised ja on kooskõlas ja tõendatud teiste kohtu poolt uuritud tõenditega. Kohus uuris äratundmise protokolli, kus XXX tundis ära L.L . Kannatanu tundis L.L ära ja selgitas, et tunneb L.L , hüüdnimega „BUHHARA“ ära inimese, kes koos F.D-ga pressis temalt välja 50 000 krooni raha ja ähvardas teda ja tema tütart noaga. Kohus uuris äratundmise protokolli, kus XXX tundis ära F.D. Äratundmise käigus selgitas kannatanu, et F.D, hüüdnimega „Koval“ pressis koos L.L-iga tema käest välja 50 000 krooni. Nagu kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, tuli F.D XXX korterisse, näitas dokumente, selgitas välja asjaolusid ja esitas küsimusi, millede põhjal tegi kannatanu järelduse: F.D nõuab tema käest 50 000 krooni. Juttu rahast ja konkreetsest summast tajus kui F.D poolset faktilist nõudmist. Pärast L.L ähvardusi ja käsku teha nii, nagu Sergei käskis, veendus XXX nõudmiste tõsisuses ja võttis L.L sõnu kui reaalset ähvardust omaenda ja tütre elule ja tervisele. Mis puutub süüdistuses olevat fraasi: „F.D püüdis kahe nädala jooksul raha nõudmise eesmärgil tungida kannatanu korterisse“, siis XXX selgitas kohtule, et esimese F.D visiidi ajal ähvardas mees tulla veelkord tema korterisse, et võla asjas selgusele jõuda. Pärastpoole tõepoolest tuli, koputades uksele kõvasti ja nõudvalt. Aga Linna päeva pidustustel tunnistas kaudselt, et käis kannatanu juures, küsides temalt, kus XXX viibib ja miks teda kodus ei ole. F.D ise ei eitanud kohtus XXX teistkordse külastamise fakti (keegi ei teinud talle ust lahti). Hinnates ja seostades kõiki kohtu poolt uuritud tõendeid jõuab kohus veendumusele, et süüdistatavad F.D ja L.L , eesmärgiga saada varalist kasu, mai lõpus ja 16.06.2007.a. Sillamäe linnas, ähvardades kasutada nuga, nõudsid kannatanult XXX 50 000 krooni raha üleandmist. Kohus arvab, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises on tõendatud ja õieti kvalifitseeritud. Süüdistatavate tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. F.D esitas nõudmise talle raha edastamiseks. F.D nõudmisi saatsid L.L ähvardused. Meetodiks, millega kannatanut sundida raha andma, oli valitud ähvardus kasutada vägivalda. Ähvarduse vormi ja sisu, kui L.L lausus fraasi: „mul on taskus nuga: keda – kas sind või tütart?“ ja seejuures hoidis tõepoolest kätt taskus, tajus kannatanu üheselt ja vastavalt selle faktilisele tähendusele. Väljapressijate tegude kvalifitseerimiseks ei ole oluline, kas nad kavatsesid oma ähvardust täide viia. Piisav on, et XXX tajus seda reaalsena. Antud kuritegu loetakse lõpule viiduks alates ebaseadusliku raha üleandmise nõudmise esitamisest. Antud kuriteo motiiviks on omakasu ja selle eesmärgiks oli ebaseaduslik võõra vara saamine. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad F.D ja L.L otsese tahtlusega, s.t. teadvustasid, et nad realiseerivad asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovisid seda. F.D ja L.L teod olid kooskõlastatud iseloomuga, need olid suunatud ühise kuritegeliku tulemuse –XXX raha väljapressimise saavutamisele. Nende tegude kooskõlastatusest tunnistab kasvõi see fakt, et L.L nõudis XXX, et ta teeks just nii, nagu F.D ütles, s.t. annaks F.D-le üle 50 000 krooni. Kaitsja väited XXX kriminaalkorras karistatuse ja kalduvuse kohta valet rääkida lükkab kohus ümber, kuna tema kohtus ja eeluurimise ajal antud ütlused ei ole paljasõnalised. Kohtul puudub alus mitte usaldada kannatanu XXX, XXX, XXX, XXX ja abielupaar XXX ütlusi, kuna need on loogilised, järjepidevad, neis ei ole vastuolusid, need on kooskõlas nii omavahel kui ka kriminaalasja toimiku materjalidega ja seda nimelt F.D juures teostatud läbiotsimise protokolliga, temalt äravõetud dokumentidega ja äratundmiste protokollidega. F.D ütlused on vastuolulised. Näiteks avaldas ta kohtus, et abielupaar XXX ei palunud tal XXX raha välja nõuda, samal ajal avalikult teatades, et ta ootas nendelt raha väljanõudmise eest tänulikkust. Nemad aga unustasid selle. Faktiliselt tunnistab F.D nende ütlustega oma süüd väljapressimises, XXX raha väljanõudmises. Varemtoodut arvesse võttes jõudis kohus lõplikule järeldusele, et I.T süüdistus
lg.2 p.1,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, XXX süüdistus
lg.2 p.1,4 järgi ja L.L süüdistus
Kõik kannatanutelt raha väljapressimise episoodid on omavahel loogiliselt seotud. I.T süüdistuse episood vägivalla toimepanemises XXX suhtes. Kohus arvab, et süüdistatava I.T teod kehavigastuste tekitamises kannatanule XXX tuleb kvalifitseerida
Kohus loeb tõendatuks, et just I.T tekitas XXX kehavigastusi. See on tõendatud nii kannatanu XXX enda ütlustega, kes kinnitas kohtus, et pärast „Karaoke“ baarist väljumist hakkasid kaks meesterahvast teda solvama ja üks nendest – nagu ta hiljem teada sai, oli see I.T – lõi talle vastu pead, seejärel vastu nägu ja jalaga vastu jalga. Järgmisel kohtumisel I.T-ga palus viimane, et ta ei kirjutaks avaldust ja lubas tekitatud kahju eest maksta 20 000 krooni, kuid maksis ainult 3000 krooni. Tunnistaja XXX ütlustega on tuvastatud, et ta teadis XXX sõnadest, et teda peksis meesterahvas. XXX kehavigastuste tekitamise fakt on tõendatud kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akti ja ekspert XXX ütlustega, kes selgitas, et XXX sedastati randme kodarliigese murd. Tekkemehhanism võib vastata kannatanu poolt kirjeldatule. Ka I.T enda käitumine kinnitab tema süüdiolekut. Kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et I.T edastas hiljem XXX temale kehavigastuste tekitamise eest 3000 krooni. Kui oletada, et I.T XXX kehavigastusi ei tekitanud, siis jääb arusaamatuks, miks ta naisele raha andis. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et I.T käis XXX juures tööl ja palus, et too ei kirjutaks politseisse tema peale avaldust, peksmise fakti ei eitanud. Pärast peksmist nägi Trofimoval muuhulgas ka vasakul pool näol verevalumit. Tunnistaja XXX ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need on ülalnimetatud tõenditega vastuolus. Kohus jõuab järeldusele, et XXX andis kohtueelse uurimise käigus ütlusi, millede eesmärgiks on kinnitada oma sõbra I.T süütust. Kohus ei usalda XXX ja XXX ütlusi, kuna kohtuistungil olid tuvastatud nende sõbrasuhted I.T-ga. 24.04.2005.a. istusid nad kolmekesi baaris ja läksid kolmekesi ka baarist ära. Peale selle, XXX ja XXX ütlused on vastuolulised ja kohus jätab need tõendite kogumist välja. Nii väitis XXX , et kui ta baarist väljus, istus XXX juba oma asju laiali loopides välistrepil. Aga XXX andis ütlusi, et kui nad kolmekesi baari juurest eemale läksid, hakkas XXX oma kotist asju välja loopima ja kukkus trepilt alla. Kallase ütlused ei ole juba iseenesest loogilised, kuna tema väidete põhjal väljus ta baarist sellel hetkel, kui XXX istus välistrepil, aga I.T oli juba baari juurest lahkumas (oli umbes 10 meetri kaugusel). Samal ajal kirjeldab XXX situatsiooni, kui I.T tegi XXX üle nalja, lubades ta autoga ära viia, XXX aga sikutas auto käepidet. Seega kirjeldab ta üksikasjalikult situatsiooni, mida ta ei näinud ja ei saanudki näha, kuna tema enda kirjelduste järgi väljus ta baarist hiljem, kui I.T koos XXX. Kuid objektiivse tunnistaja XXX ütlustega on tuvastatud, et XXX kehavigastuste tekitamisele eelnes kannatanu ja süüdistatava vaheline vastastikune tüli. Süüdistatav kord lahkus baari juurest, kord tuli jälle baari juurde tagasi. Seega on tuvastatud, et kehavigastused olid XXX tekitatud vastastikuse tüli käigus. I.T teod kuuluvad kvalifitseerimisele
Huligaansuse objektiivse koosseisu moodustavad rahu ja avaliku korra rikkumine. Uurimise käigus ei tõendatud, et rikuti avalikku korda. Sellepärast kvalifitseerib kohus I.T teod selles episoodis
p.1-lt
Kohus usaldab kannatanu XXX, tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlusi, kuna need on järjepidevad, loogilised, on kooskõlas nii omavahel kui ka kriminaalasja toimiku materjalidega, nimelt kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktiga nr. 192, 01.11.2005.a. vastavalt millele sedastati XXX järgmised kehavigastused: randme kodarliigese kinnine murd, vasakpoolse alumise lõualuu pehmete kudede põrutus, verevalum paremal põlvel, mis tekkisid tömbi eseme toimel kas löögist või kukkumisest ja sellele järgnevast löögist sellise eseme vastu. Ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust (köide 3 t.lk. 7-9); XXX poolt I.T äratundmise protokolliga, kes 24.04.2005.a. lõi baari juures vastu nägu ja jalga, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja murdis käe (köide 3 t.lk. 15-16); XXX kohtumeditsiinilise komisjoni aktiga (köide 3 t.lk. 206-214), kus XXX olid fikseeritud kehavigastused; ekspert XXX ütlustega, kes selgitas, et XXX oli sedastatud randme kodarliigese murd. Tekkemehhanism võib vastata kannatanu poolt kirjeldatule. Kohus ei usalda I.T ütlusi, kuna need ei ole loogilised: alguses oma süüd kategooriliselt tunnistamata annab ta kannatanule XXX 3000 krooni oma justkui ebaõnnestunud nalja eest. Teod iseenesest on absurdsed – tasu ebaõnnestunud nalja eest. Sellepärast jätab kohus I.T ütlused tõendite kogumist välja. Karistust mõistes juhindub kohus
, võtab arvesse süüdistatavate süüastet, kuriteo raskusastet, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikuid ja võimalust mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtualuste karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. I.T iseloomustavate kriminaalasja toimiku materjalidega on tuvastatud, et ta on varem kahel korral kohtulikult karistatud, haldusvastutusele võetud psühhonarkoloogiakabinetis arvele võetud ei ole. ei ole, H.S iseloomustavate kriminaalasja toimiku materjalidega on tuvastatud, et ta on varem kohtulikult karistatud, haldusvastutusele võetud ei ole, psühhonarkoloogiakabinetis arvele võetud ei ole. F.D iseloomustavate kriminaalasja toimiku materjalidega on tuvastatud, et ta on varem kohtulikult karistatud, haldusvastutusele võetud ei ole, psühhonarkoloogiakabinetis arvele võetud ei ole. L.L iseloomustavate kriminaalasja toimiku materjalidega on tuvastatud, et ta on varem üheksal korral kohtulikult karistatud, haldusvastutusele võetud ei ole, puuduvad andmed et ta oleks arvele võetud psühhonarkoloogiakabinetis. Põeb rasket haigust. L.L pani kuriteo toime katseaja jooksul, sellepärast kohaldas kohus
Kohtualustele karistust mõistes arvestas kohus nende poolt toimepandud kuritegude raskust (mitu esimese raskusastme episoodi) samuti võtab arvesse nende suhtumist toimepandud tegudesse, süüdistatavate isikuid, kriminaalasja tehiolusid ja jõuab järeldusele, et karistuseks tuleb mõista reaalne vangistus. Kuna I.T, H.S, L.L ja F.D on isikud, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, on igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine nende suhtes välistatud. Sellepärast jõuab kohus järeldusele, et nende suhtes on otstarbekas kohaldada just reaalset vangistust. Kuriteo toimepanemisest on möödunud mitu aastat, siis sellel põhjusel on kohus nõus kaitsja arvamusega mõista kas minimaalsed või minimaalsele lähedased karistuse määrad. Lükates ümber I.T väited kohtuliku arutamise kunstliku venitamise kohta peab kohus vajalikuks märkida, et esimene kohtuistung toimus 05 novembril 2005 aastal. Üle kuulati rida tunnistajaid ja kannatanuid. Kriminaalasja kohtulik arutamine oli edasi lükatud seoses tunnistaja XXX tagaotsitavaks kuulutamisega ja eesmärgiga teha järelepärimine firmadesse „Elion“ ja „Elisa“ vastavalt I.T taotlusele, tema süütuse kinnitamiseks. 03 märtsil 2008 aastal loobus I.T kohtus advokaat Massalinast, sõlmides uue kokkuleppe advokaat Nišajeviga, kes palus aega kriminaalasjaga tutvumiseks. 17 septembril 2008 aastal olid üle kuulatud tunnistajad, kriminaalasja arutamine oli edasi lükatud seoses XXX ja XXX tagaotsitavateks kuulutamisega. 25 veebruaril 2009 aastal oli üle kulatud kohtuse ilmunud tunnistaja, oli tehtud kohtumäärus tunnistaja XXX sundtoomiseks. 02 märtsil 2009 aastal olid üle kuulatud tunnistajad, kannatanu XXX oli kuulutatud tagaotsitavaks, kaitsjate taotluse alusel oli määratud, et kohtusse tuleb kutsuda tunnistaja XXX. 17mail 2009 aastal loobus Boltunov oma advokaadist, oli tehtud määrus temale kaitsja määramiseks; I.T vahetas kaitsjat kokkuleppe alusel. 29 mail 2009 aastal ei ilmunud kohtusse kaitsja Anatoli Jaroslavski. 10 juunil 2009.a. ei ilmunud kohtusse kaitsja Anatoli Jaroslavski, motiveerides oma mitteilmumist edasilükkamatu komandeeringuga välismaale. 18 septembril 2009 aastal sai kohus avalduse kaitsja Emma Kakosjanilt, et ta on haiguslehel. 30 septembril 2009 aastal ei ilmunud kohtusse kaitsja Anatoli Jaroslavski. 02 ja 06 novembril 2009 aastal avaldati kriminaalasja toimiku materjalid, kuulati üle süüdistatavad. 17 mail 2010 aastal ei ilmunud kohtuistungile Boltunovi kaitsja Vassili Kosteitšuk. 06 juulil 2010 aastal ei ilmunud kohtusse Boltunov ja ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. 20.10.2010.a. peeti Boltunov kinni Tallinna lennujaamas. 28.10.2010.a. toimusid kohtulikud vaidlused. Kohus võttis reaalse ja mõistliku aja motiveeritud kohtuotsuse kirjutamiseks, arvestades kriminaalasja mahukust ja keerukust ja esitatud süüdistuste raskust. Seega, kriminaalasja arutamist ei lükatud edasi mitte kohtu süül. Süüdistatavad vahetasid korduvalt kaitsjaid, kaitsjad jätsid erinevatel põhjusel kohtuprotsessidele ilmumata; üks süüdistatavatest, kannatanud ja tunnistajad olid kuulutatud tagaotsitavateks; kohaldati sundtoomist. Kohus tegi menetlusosalistele ettepanekuid, pakkudes kriminaalasja kiireimaks läbivaatamiseks konkreetseid ja kõige lähimaid kohtuistungi aegu, kuid kaitsjate hõivatuse tõttu ei osutunud võimalikuks neid kuupäevi valida. XXX hagi summas 3000 krooni on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna kahju oli XXX tekitatud I.T, H.S-i ja F.D süütegudega. Kuna ei leidnud tõendamist, et süüdistatavad tegelesid narkootiliste ainete käitlemisega suures koguses, vabastab kohus aresti alt I.T, F.D ja H.S-i korter. Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 309-315. Galina Jasnjuk Kohtu eesistuja Aime Semjonova Reet Popova Rahvakohtunikud Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest
ja
Allkirjastatud digitaalselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.