← Eesti

1-18-9488/4

Obsah (5)§424§68§69§75§50

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2018 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9488 (18233001506) Kohtunik Anne PALMISTE Tõlk Valentina MICHELSON

Süüdistatav §424 järgi vangistusega 2 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 kuud Oli kahtlustatavana kinni peetud 19.11.2018 – 20.11.2018, s.o. 2 päeva Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada A.J Karistusseadustiku §424 lg.2 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata A.J karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2018 – 20.11.2018, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub A.J kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusseadustiku §69 lg.1 alusel asendada A.J-ile mõistetud vangistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) tundi. Karistusseadustiku §69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Karistusseadustiku §69 lg.4 alusel on A.J kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6: elama alalises elukohas aadressil xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel määrata, et A.J on üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 alusel määrata, et A.J on üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Määrata A.J üldkasuliku töö kriminaalhooldusosakonna juhataja järelevalve alla. tegemise ajaks Viru Vangla poolt määratud kriminaalhooldusametniku Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada A.J-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 5 (viis) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on A.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista A.J-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §180 lg.3 alusel osaliselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse. 2 Sundraha ja menetluskulud tuleb A.J tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700062195 ning selgitus 1-18-9488 kriminaalmenetluse kulud“. „A.J Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 22.11.2018. Süüdistus A.J on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.11.2015 otsusega karistatud

§424

järgi, juhtis korduvalt 19.11.2018 kell 17.40 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva mnt. xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 206 (registreerimismärk XXXXXXX), olles alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 tähenduses. Viktor Smolovil tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr.ARDM-0073 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l kohta. Seega pani A.J toime mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja korduvalt, s.o. Karistusseadustiku §424 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Abiprokurör Margit Luga, süüdistatav A.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 22.11.2018 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§424

lg.2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§68

lg.1 alusel lugeda karistuse kantud osaks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.11.2018 - 20.11.2018, s.o. 2 päeva ja kandmisele kuuluv karistus on 5 kuud 28 päeva vangistust.

§69

lg.1, 2, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 178 tundi.

§69

lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud.

§69

lg.4 alusel on A.J kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§75sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas Ida-Virumaa Kohtla

Järve Katse 7 – 6; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti 3 territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§75

lg.2 p.2 alusel kohustub süüdistatav mitte tarvitama alkoholi.

§75

lg.2 p.8 alusel kohustub süüdistatav osalema sotsiaalprogrammis.

§50

lg.1 p.1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks kuuks. Süüdistatavalt kuuluvad osaliselt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Abiprokurör Margit Luga jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus A.J Karistusseadustiku §424 lg.2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav A.J jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Üldkasuliku töö tegemise tingimused on talle selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. A.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.11.2015 otsusega karistatud

§424

järgi, juhtis korduvalt 19.11.2018 kell 17.40 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva mnt. xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr.ARDM-0073 oli süüdistataval alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,98 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et A.J tuleb Karistusseadustiku §424 lg.2 järgi süüdi tunnistada. Karistusseadustiku §424 lg.2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. 4 Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva. Samuti nõustub maakohus sellega, et mõistetud vangistus – 5 kuud 28 päeva vangistust – asendatakse üldkasuliku tööga ulatuses 178 tundi, tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. alusel Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Karistusseadustiku võib kohus §424 määrata, et lg.2 järgi Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Maakohus nõustub A.J-iga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et sundraha kuulub süüdistatavalt osaliselt väljamõistmisele, sest sissetulekuks on 500 € kuus ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Eeltoodu alusel kuulub A.J-ilt väljamõistmisele sundraha summas 375 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. Eeltoodu alusel kuulub A.J-ilt väljamõistmisele kaitsjatasu summas 90 €. Maakohus nõustub A.J-iga sõlmitud kokkuleppe osas ka sellega, et sundraha ka menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav A.J kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe ning ta palub kokkuleppe 5 kinnitada. Kokkuleppes toodud kõiki asjaolusid on talle selgitatud ja need on arusaadavad. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 22.11.2018 abiprokurör Margit Luga, süüdistatav A.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.