← Eesti

2-16-19317/171

Obsah (11)§ 445§ 663§ 667§ 654§ 659§ 175§ 477§ 174§ 218§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-16-19317 Kohtuasi X hagi OÜ Scan

§ 445

lg 1 alusel määras kohus tasaarvestada hageja ja kostja I vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 6562,75 eurot (7003,75 eurot – 441 eurot). Määruskaebus

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude avaldused rahuldamata, rahuldas kostja I menetluskulude avaldused ja tasaarvestas hageja ja kostja I väljamõistetud menetluskulud, ja teha uue määruse, millega rahuldada hageja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult ja jätta kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata. Alternatiivselt mõista hagejalt kostja I kasuks välja ainult kostja I vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maksimaalselt 4000 euro ulatuses.
  2. Maakohus rikkus asjaolude hindamise ja määruse põhjendamise kohustust hagejale osutatud õigusabi tunnihinna osas. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot on põhjendamatu. Maakohtu võrdlused juristi ja advokaadi osas on kohatud. Hagejale on osutatud kvaliteetset õigusabi, mida tõendab muuhulgas ka eduka apellatsioonkaebuse esitamine ning asjaolu, et kohtutel ei ole olnud mistahes etteheiteid hageja lepingulisele esindajale. Hageja lepingulise esindaja haridustase ja kvalifikatsioon on oluliselt kõrgemad kui tavapärasel õigusteenuse osutajal, kuna paljudel juristidel ja ka advokaatidel on üksnes bakalaureuse kraad. Käesolev tsiviilasi oli keskmisest keerukam, mida tõendab maakohtu otsuse muutmine.
  3. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust osas, milles leidis, et lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb vähendada hageja menetluskulusid poole võrra.
  4. Hageja ei nõustu ühegi kostja I väidetava menetluskuluga ning vaidlustab kõik kostja I menetluskulud täies ulatuses, kuna need ei ole esitatud kujul suures osas vajalikud ega ka põhjendatud. Senise Riigikohtu praktika kohaselt kulub 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Selle aja sisse peavad mahtuma nii kliendi kohtumised, dokumentidega tutvumised, analüüsid kui ka seisukohtade koostamised. Nimetatud põhimõtet arvestades on ilmselgelt kostja I menetluskulud ebamõistlikud ja ebavajalikud. Seda enam, et menetluskulud koosnevad suures osas kontrollimatutest tegevustest.
  5. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kulude nimekirjast nähtub, et kostja I esindajal on kulunud erinevateks kliendikohtumisteks 4,55 tundi. Kuna väidetavaid kliendikohtumisi ega nende seost käesoleva tsiviilasjaga ei ole võimalik hinnata, siis tuleks tähelepanuta jätta kõik järgnevad tegevused: 10.04.2017 kohtumine AL-ga büroos, telefonikõned kohtu ja kliendiga; 04.05.2017 telefonikõne AL-ga; 08.05.2017 telefonikõne AL-ga, tutvumine Osaühingu Aabla Koda hagivastusega; 08.09.2017 kohtumine kliendiga büroos (tõendamiskoormuse küsimuse 5 2-16-19317 arutelu); 14.12.2017 kohtumine kliendiga büroos; 07.02.2018 teabe otsimine potentsiaalsete tutvuste osas vastaspoole ja ekspertide vahel, kirjavahetus kliendiga; 12.02.2018 kirjavahetus kostjaga II, kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga; 30.10.2018 nõupidamine kliendiga büroos; 30.10.2018 nõupidamine IK-ga; 22.11.2018 kliendi konsulteerimine büroos ja ekspertiisiaktide tulemuste selgitamine; 30.04.2019 nõupidamine kliendiga ja valmistumine istungiks.
  6. Tsiviilasja sisu ja senist kohtupraktikat arvestades on põhjendamatud järgmised tegevused: 30.10.2018 kohtutoimiku dokumentide analüüs; 31.10.2018 ekspertiisi läbiviimise juures viibimine.
  7. Olukorras, kus 09.05.2019 kohtuistung kestis umbes 4 tundi, siis on põhjendamatu 09.05.2019 istungiks valmistumise ajakulu umbes 6 tundi. Põhjendatud istungiks valmistumise kulu ei saaks olla üle 1,5 tunni.
  8. Põhjendamatu on 16.05.2019 ajakulu 09.05.2019 kohtuistungi salvestise kuulamiseks ja kohtuistungi protokolli täienduste tegemiseks, kuna selle paikapidavust ei ole võimalik kontrollida.
  9. Kostja I on kasutanud kahte esindajat, mis ei ole ega põhjendatud. Täiendavalt toob hageja esile, et eeltoodud põhjusel tuleb igal juhul vähendada 50% võrra järgnevaid kulusid: 02.11.2020 ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2020 istungil.
  10. Arvestades määruskaebuses esitatud hageja väiteid ja etteheiteid kostja I menetluskuludele ja nende suurusele, siis on ilmselgelt ebaõige ja põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kõik ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Menetluse edasine käik
  11. Kostjad vaidlesid määruskaebustele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.
  12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel osaliselt tühistada hagejalt kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hagejalt kostja I kasuks väljamõistetavaid põhjendatud menetluskulusid 1233,75 euro võrra. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise. Määruskaebuse rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

  1. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse kirjeldava osa p-s 2 märgitut, millele ringkonnakohus viitas ka käesoleva määruse p-s
  2. Maakohus on ekslikult 6 2-16-19317 märkinud, et hageja menetluskulude nimekirjadest tulenevalt on hagejale osutatud õigusabi kokku 90,7 tundi. Hageja 29.03.2017, 09.05.2019 ja 11.06.2019 esitatud menetluskulude nimekirjades on õigusabiteenuse kirjed osaliselt korduvad. Nii sisalduvad 11.06.2019 menetluskulude nimekirjas (III kd, tl 74 pöördel–75) juba ka 29.03.2017 ja 09.05.2019 menetluskulude nimekirjades (I kd, tl 114 ja III kd, tl 28–29) märgitud teenused ajaperioodi 26.12.2016–21.04.2019 kohta. Seega arvestades 11.06.2019 ja 03.11.2020 menetluskulude nimekirjades märgitud õigusabikulu, millele lisandub ringkonnakohtu 03.11.2020 kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise kulu (III kd, tl 144 pöördel), on hageja tegelikult taotlenud õigusabiteenuse osutamisest tekkinud menetluskulude hüvitise väljamõistmist maa- ja ringkonnakohtus kokku 54,4 tunni (39,95 + 14,45) eest ja mitte 90,7 tunni eest, nagu märkis maakohus. 32.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis välja hageja kasuks kostjalt I menetluskulude hüvitise 441 eurot ja kostjalt II menetluskulude hüvitise 5936 eurot ning kostja I kasuks hagejalt menetluskulude hüvitise 7003,75 eurot. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles hageja menetluskulud jäeti välja mõistmata ja milles kostja I menetluskulud hagejalt välja mõisteti. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. See tähendab, et kuigi maakohus on menetluskulude hüvitamise taotluste lahendamisel ekslikult lähtunud hageja puhul umbes poole suuremast ajakulust, kui hageja taotles, siis ringkonnakohus ei saa teha lahendit, millega hageja kasuks mõistetakse välja maakohtu poolt väljamõistetust väiksem hüvitis, kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. 33.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

  1. Ringkonnakohus vastab esmalt määruskaebuse väidetele, mis puudutavad hageja menetluskulusid.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja põhjendatud ja vältimatult vajalikud menetluskulud on riigilõiv ja ekspertiisikulu ning kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus veendus toimikuga tutvudes, et hageja kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja hageja lepinguline esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult. 7 2-16-19317
  3. Hageja heidab määruskaebuses ette lepingulise esindaja tunnitasu vähendamist. Menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja õigusabiteenust maakohtumenetluses tunnitasumääraga 90 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonimenetluses 110 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis, et käesolevas vaidluses on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 90 eurot (käibemaksuta). Seega puudutab hageja etteheide üksnes apellatsiooniastmes osutatud õigusabiteenust (10,65h). 37.

§ 175

lg 1 järgi tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul võttis maakohus õigesti arvesse asjaolu, et hagejat esindas kohtumenetluses jurist, mitte advokaat, samuti seda, et käesolev vaidlus on keskmise keerukusega. Ringkonnakohus märgib, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot ilma käibemaksuta. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-110078, p 19). Asjakohane on ka maakohtu võrdlus advokaadi ja mitteadvokaadist esindaja kohta. Vaatamata sellele, et mitteadvokaatidest esindajad ennast eelduslikult samuti pidevalt erialaselt täiendavad, on maakohus põhjendatult võtnud arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Hageja lepingulise esindaja haridustase ja kvalifikatsioon vastab

§ 218

lg 1 p 2 nõuetele ja seda ei saa pidada oluliselt kõrgemaks kui tavapärasel õigusteenuse osutajal, mis põhjendaks tavapärasest kõrgemat tunnihinda, nagu hageja määruskaebuses leiab. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja I vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on käesolevas tsiviilasjas 125 eurot (käibemaksuta), mistõttu 90-eurone (käibemaksuta) õigusbüroo juristi tunnitasu on praegusel juhul mõistlik ja põhjendatud.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust, kui leidis, et lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb vähendada hageja menetluskulusid poole võrra (välja arvatud tsiviilasjas nr 2-17-2386 esitatud nõuded). Hageja esitas hagi kostja I ja kostja II vastu, hagi rahuldati üksnes kostja II suhtes, mistõttu jäid kostja II vastu esitatud nõude osas hageja menetluskulud kostja II kanda ja kostja I vastu esitatud nõude osas jäid hageja menetluskulud tema enda kanda. Arvestades, et hageja menetlustoimingud on tehtud ja menetlusdokumendid on esitatud mõlema kostja osas ühiselt (v.a 15.05.2017 ja 05.06.2017 vastused kostjate seisukohtadele ning apellatsiooniastmes tutvumine kostjate vastustega, mis on oma sisult ja mahult peaaegu võrdsed), ei ole võimalik menetluskulude jaotuse alusel hageja menetluskulusid kindlaks määrata teisiti kui pooleks jagades. Hageja ei ole määruskaebuses esile toonud, millises proportsioonis peaksid kostjad hüvitama hageja menetluskulud. Hagejal tuleb mõista, et olukorras, kus hageja hagi kostja I vastu jäi rahuldamata, ei saa eeldada, et tema kulud 100% ulatuses hüvitatakse kostja II poolt, kelle vastu hagi rahuldati.
  2. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt rakendatud põhimõttega jagada hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-19317 pooleks, tuleb märkida, et maakohus arvestas õigusabiteenuse ajakulu kokku ebaõigesti, millisele eksimusele juhtis ringkonnakohus tähelepanu eelnevalt käesoleva määruse punktis
  3. Õige arvestuse korral kuuluks menetluskulud kostja II poolt hagejale hüvitamisele järgmiselt: riigilõiv 375 eurot (750/2), ekspertiisitasu 1700 eurot (3400/2) ja esindajakulu 2227,50 eurot (49,5h / 2 = 24,75h x 90), s.o kokku 4302,50 eurot. Määruskaebuse ulatust arvestades ei saa aga maakohtu määrust selles 8 2-16-19317 osas tühistada, mistõttu maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles kostjalt II mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 5936 eurot.
  4. Järgmisena vastab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. väidetele seoses kostja I 41.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Seega on väär hageja seisukoht, et põhjendatud oleks lähtuda reeglist, et 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund, mis hõlmab ühtlasi ka ettevalmistust ja suhtlust kliendiga. Ringkonnakohus ei välista, et nimetatud põhimõtte võib teatud juhtudel võtta orientiiriks, kuid igal juhul tuleb arvesse võtta konkreetse vaidluse olemust. See tähendab, et lisaks menetlusdokumendi pikkusele tuleb selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust hinnata vaidluse keerukuse ja menetlusdokumendi enda sisu järgi. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta ning menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega ei ole põhjendatud arvestada üksnes lehekülgede arvu järgi. Maakohus leidis, et praegune tsiviilasi oli keskmise keerukusega ja maakohus andis sisulise hinnangu kostja I lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Maakohtu järeldust ei muuda ebaõigeks see, et hageja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta. 42. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja I menetluskulude nimekiri koosneb kontrollimatutest tegevustest. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud piisavalt detailselt kirjeldatud ja need (v.a suhtlus kliendiga) on toimikust kontrollitavad. Eelduslikult ei saa esindaja klienti esindada omavahelise suhtluseta. Menetluskulud on võimalik esitada kobarkirjetena selliselt, et kliendiga suhtluse ajakulu on hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu sees, nagu eelduslikult on teinud hageja, või tuues välja iga toimingu minutilise täpsusega, nagu on teinud kostja I. Kohtul tuleb mõlemal juhul

§ 175

lg 1 järgi hinnata menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on

§ 175

lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud ja ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda.

  1. Ringkonnakohus ei pea põhjendamatuks kuluks 09.05.2019 kohtuistungi helisalvestise kuulamist ja kohtuistungi protokollile täienduste tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid nii kostja I kui ka hageja kohtule protokolli parandamise taotlused ja maakohus rahuldas mõlemad taotlused. Seega puudub kahtlus, et kostja I lepinguline esindaja taotles protokolli parandamist ja vastavad tegevused taotluse esitamisega seonduvalt olid põhjendatud.
  2. Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et tsiviilasja sisu ja senist kohtupraktikat arvestades on põhjendamatu ajakulu kohtutoimiku dokumentide analüüsiks. Üldjuhul on menetluse kestel kohtuasja materjalidega tutvumine ja dokumentide analüüs põhjendatud. Kuivõrd kostja I poolt dokumentide analüüs ei ole praegusel juhul kontrollitav (lepinguline esindaja ei käinud kohtus 9 2-16-19317 toimikuga tutvumas), tuleb sellise ajakulu hüvitamisel arvestada menetluse käiku, s.t kas konkreetsel ajahetkel võis olla põhjendatud vajadus dokumentide analüüsimiseks. Menetluskulude nimekirja järgi 30.10.2018 analüüsiti 3 tunni jooksul kohtutoimiku dokumente. Toimikust nähtuvalt tegi sel perioodil maakohus 12.10.2018 ja 15.10.2018 ekspertiisi määrused, 31.10.2018 esitati kostja I poolt taotlus võimaldada vandeadvokaadile Andres Pastile juurdepääs toimikule ja järgmised dokumendid toimikus on 12.11.2018 ja 15.11.2018 ekspertiisiaktid. Kostja I ei ole menetluskulude nimekirjas täpsustanud, millisel eesmärgil ja milliste dokumentide analüüs sel ajaperioodil vajalik oli. Ringkonnakohtu hinnangul puudus sellel kuupäeval otseselt vajadus dokumentide analüüsiks. Isegi kui dokumentide analüüsi vajadus tekkis täiendava lepingulise esindaja lisandumisel, milline taotlus esitati kohtule päev pärast menetlustoimingut, ei saa seda kulu pidada hüvitatavaks, kuna vastaspool ei pea hüvitama esindaja lisandumisest või vahetumisest tingitud kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 30.10.2018 kohtutoimiku dokumentide analüüs ei ole põhjendatud ega vajalik menetluskulu. Seega tuleb kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist vähendada 375 euro võrra (3 x 125).
  3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et 31.10.2018 ekspertiisi läbiviimise juures viibimist ei saa praeguses asjas pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Harju Maakohtu 12.10.2018 ja 15.10.2018 määrustes on kohus kohustanud hagejat tagama ekspertidele ekspertiisi tegemiseks juurdepääs kinnistule ja märkinud, et pooltel ja nende esindajatel on õigus viibida vastavate toimingute juures. Kohtule esitatud ekspertiisiaktidest nähtuvalt tegi ekspert VL kinnistu ülevaatuse 24.10.2018 (II kd, tl 168), milline kuupäev ei ühti menetluskulude nimekirjas märgituga, ning ekspert PP viis kinnistul läbi paikvaatluse 31.10.
  4. Lisaks eksperdile osales paikvaatlusel üksnes EL (II kd, tl 194). Seega ei ole kostja I lepingulise esindaja viibimine ekspertiisi läbiviimise juures asja materjalide alusel tuvastatav. Seega tuleb kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist vähendada 125 euro võrra (1 x 125).
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, et kostjal I oli menetluses kaks lepingulist esindajat, kuna toimikust ja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt ei ole esindajad oma tegevusi dubleerinud (v.a 09.05.2019 ja 03.11.2020 kohtuistungitel osalemisega ja ettevalmistamisega seotud toimingud). Kohus hindab lepingulise esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust, võttes eelkõige arvesse konkreetse menetlustoimingu sisu ja mahtu ning asja keerukust. Olukorras, kus vaidluses on põimunud keerulised küsimused, mis nõuavad erinevatele teemadele spetsialiseerunud advokaate, võib mitme esindaja teenuse kasutamine tuua ka lõppkokkuvõttes aja ja seega ka menetluskulude kokkuhoiu, kuid üldjuhul annab see eelkõige võimaluse jagada tööülesandeid.
  6. Nõustuda tuleb määruskaebusega osas, milles hageja heidab ette täies ulatuses ajakulu hüvitamist seoses kahe lepingulise esindaja osalemisega Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2020 istungil ja selleks ettevalmistusega, kuna viidatud menetlustoimingute osas on ajakulu märgitud topelt. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul kostja I taotlenud menetluskulude hüvitamist mõlema esindaja istungil osalemise ja ettevalmistamise eest ka maakohtu 09.05.2019 istungil. Istungil osalemise ajakulu on märgitud erinevatel kuluridadel ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt lahkus vandeadvokaat Vahur Kivistik kohtusaalist istungi ajal (III kd, tl 38 pöördel). Taotluses märgitud toimingu ajakulust saab järeldada, et vandeadvokaat Vahur Kivistik osales istungil 2,25 tundi ja vandeadvokaat Andres Past 4,08 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodud osas õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud, mistõttu esinevad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu 10 2-16-19317 kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus arvestab mõlemal juhul kohtuistungi kestust ja hindab, milline on antud juhul mõistlik aeg istungiks ja selleks ettevalmistamiseks.
  7. Kostja I menetluskulude nimekirja järgi kulus ajavahemikul 08.05.2019–09.05.2019 istungiks ettevalmistamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 9,92 tundi. Hageja leiab määruskaebuses, et olukorras, kus 09.05.2019 kohtuistung kestis umbes 4 tundi, siis on põhjendamatu istungiks valmistumise ajakulu umbes 6 tundi. Põhjendatud aeg istungiks valmistumiseks on hageja arvates 1,5 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt kestis maakohtu 09.05.2019 kohtuistung 4,08 tundi ja arvestades, et menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 0,67 tundi, jääb istungiks ettevalmistamiseks 5,17 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostjale I hüvitada istungil osalemise ajakulu 4,08 tundi ja istungiks ettevalmistamise ajakulu 3 tundi. Enne kohtuistungit oli menetluses umbes 6kuuline paus, mis õigustab pikemat ettevalmistusaega. Seega tuleb kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist vähendada 271,25 euro võrra [(9,92 – 4,08 – 3 – 0,67) x 125].
  8. Kostja I menetluskulude nimekirja järgi kulus kahel esindajal ringkonnakohtu 03.11.2020 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 4 tundi ja istungil osalemiseks 3,5 tundi. Hageja arvates tuleb eelnimetatud kulu vähendada poole võrra. Asja materjalidest nähtuvalt kestis ringkonnakohtu 03.11.2020 kohtuistung 1,8 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostjale I hüvitada istungil osalemise ajakulu 1,8 tundi ja istungiks ettevalmistamise ajakulu 2 tundi. Seega tuleb kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist vähendada 462,50 euro võrra [(7,5 – 1,8 – 2) x 125].
  9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse osaliselt ja vähendab hageja poolt kostjale I hüvitatavate menetluskulude suurust kokku 1233,75 euro võrra. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale I menetluskulud 5770 euro ulatuses. 51.

§ 445

lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Praegusel juhul kuulub rahuldamisele hageja nõue menetluskulude hüvitamiseks kostjalt I kokku 441 euro ulatuses ning kostja I nõue menetluskulude hüvitamiseks hagejalt kokku 5770 euro ulatuses. Ringkonnakohus tasaarvestab nimetatud vastastikused nõuded otsuse resolutsioonis, mõistes hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitisena 5329 eurot. 52. Maakohus rahuldas määruse resolutsioonis

§ 177

lg 4 järgi hageja taotluse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse põhjenduste kohaselt (p 27), kuulub viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt väljamõistmisele hagejalt kostja I kasuks, mis on vastuolus määruse resolutsiooniga. Kuna hageja kasuks kostjalt I väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb tasaarvestusega, siis hageja taotlus viivise väljamõistmiseks kostjalt I rahuldamisele ei kuulu ja selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Kostja I taotlusest nähtuvalt ei ole kostja I hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist soovinud. Kostjalt II hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt kuulub hageja taotlusel viivis väljamõistmisele. 11 2-16-19317 53.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 54. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.