Obsah (5)

§ 230§ 277§ 173§ 174§ 162

2-22-118735 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022 a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-118735 Tsiviilasi

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas 27.10.2022 kirjas kostjale

§ 230

lõike 1 sisu ja tegi kostjale ettepaneku esitada kõik tõendid, millele tema vastuväited tuginevad, mh et ta ei ole hagejalt raha saanud. Kostja tõendeid ei esitanud ja jätkas paljasõnaliste väidete esitamist. 11. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja allkirjastatud kirjaliku laenulepinguga tõendanud, et pooled on sõlminud 15.09.2020 laenulepingu. Kuna kostja ei ole põhistanud dokumendi võltsitust (

§ 277

lg 1) ega esitanud sellekohaseid tõendeid, ei arvesta kohus võltsituse vastuväitega ning tuvastab, et kostja ei ole ümber lükanud 15.09.2020 hagejaga laenulepingu sõlmimist. 12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Seega selleks, et laenuandjal tekiks laenu tagastamise nõue, peab laenuandja olema laenu eelnevalt andnud.

§-de 230 ja 5 koostoimes lasub laenu andmise tõendamise kohustus hagejal kui laenuandjal.

1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-08 selgitanud, et esmalt tuleb laenuandjal tõendada raha üleandmine ning seejärel tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 3-2-1-93-07 tuleneb, et kui kostja laenu saamist omaks ei võta, lasub laenu andmise tõendamise kohustus hagejal.
2. Hageja on laenu andmise tõendamiseks lisaks laenulepingule esitanud ekraanitõmmised pooltevahelisest vestlusest, millest nähtub, et 19.08.2021 on kostja hageja 2.08.2021 ettepanekule lahendus välja pakkuda vastanud, et tal on nii häbi ja kurb, et seisud nii ja lubab, et asjad hakkavad kiiresti liikuma kui ta Soome saab, et ta ei unusta hageja heategu kunagi; 12.11.2021 lubab kostja hagejale iga kuu 10.kuupäevaks 100 eurot. Kohus peab hageja väiteid laenu andmise kohta usutavaks, kuna need on kooskõlas sõlmitud laenulepinguga ja poolte vahelise vestluse sisuga.
3. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tõendanud, et ta on kostjale 15.09.2020 laenulepingu alusel andnud laenu summas 2500 eurot ning kostja on sularahas nimetatud summa kätte saanud. Järelikult on täidetud ka VÕS § 396 lg 1 põhiline eeldus laenu tagastamise kohustuse tekkimiseks – kui kostja on laenu saanud, on kostjal ka tekkinud kohustust laen tagastada.
4. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
5. Poolte vahel 15.09.2020 sõlmitud laenulepingu punktis 2.
6. on kokkulepitud laenu tagastamise maksegraafik. Hagiavalduse kohaselt ei ole laenu tagasi maksma hakatud ning vastupidist ei ole kostja vaatamata kohtu selgitusele tõendanud. Laenulepingu kohaselt pidi laen 3 2-22-118735 olema lõplikult tagasi makstud
7. veebruaril
8. Seega on käesolevaks hetkeks antud laenu tagasimaksete tähtpäev saabunud, need on sissenõutavaks muutunud ning kostjal tuleb need tasuda. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele.
9. VÕS § 113 lõike 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on pooled laenulepingu punktis 3.
10. kokku leppinud, et laenu tagastamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 16.10.2020–12.12.2022 kokku summas 908,25 eurot. Viivis on arvutatud vastavalt sissenõutavaks muutuvatele summadele järgmiselt: 500 eurolt perioodi 16.10.2020–15.11.2020 eest summas 7,75 eurot, 1000 eurolt perioodi 16.11.2020–15.12.2020 eest summas 15 eurot, 1500 eurolt perioodi 16.12.2020–15.01.2021 eest summas 23,25 eurot, 2000 eurolt perioodi 16.01.2021–15.02.2021 eest 31 eurot, 2500 eurolt perioodi 16.02.2021–31.12.2021 eest 397 eurot (www.viivisekalkulaator.ee andmetel on õige 398,25 eurot), 2500 eurolt perioodi 01.01.2022–27.05.2022 eest 183,75 eurot, 2500 eurolt perioodi 28.05.2022–30.08.2022 eest 118,75 eurot, 2500 eurolt perioodi 31.08.2022– 12.12.2022 eest 131,25 eurot (www.viivisekalkulaator.ee andmetel 130 eurot). Kuigi hageja arvutused ja viivisekalkulaatori viivisearvestus on kahe perioodi puhul erinevad, on lõppsumma mõlema arvutuse puhul sama ehk 908,25 eurot. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja viivisenõude täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 908,25 eurot. Menetluskulud 19.

§ 173

lõike 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt

§ 174

lõikele 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse.

§ 162lõike 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 420 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 94,75 + hagimenetluses 325,25) ja palub selle hüvitamist. Kohtu hinnangul on riigilõivu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4