Obsah (13)

§ 113§ 184§ 195§ 207§ 1243§ 144§ 139§ 142§ 143§ 1151§ 115§ 101§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5962 Kohtulahend Viljandi Maakohtu 23.09.1997 otsus nr 1-73/1997 Margus Ro

§ 113

,

§ 184

lg 1,

§ 195

lg 3,

§ 207

lg1,

§ 1243

lg 1,

§ 144

,

§ 139

lg 2 p 2,

§ 142

lg 3 p-d 1 ja 2,

§ 143

lg 2, p-d 1, 11, 2,

§ 1151

lg-d 1 ja 2,

§ 115

lg-d 2 ja 3 p 1,

§ 101

p-de 3, 4, 5, 6, 7, 8 järgi ja

§ 40

lg 1 alusel karistamises surmanuhtlusega, karistus muutmata Tartu Ringkonnakohtu 28.11.1997 otsusega, karistus asendatud Tallinna Linnakohtu 02.06.1998 määrusega eluaegse vangistusega. Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu Margus Rosenberg (isikukood: vangistuses xxxxxxxx xxxxxxxx ) tingimisi enne tähtaega 36106170353; viibib RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76, § 77 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras:

1. Jätta Margus Rosenberg eluaegse vangistuse kandmisest tingimisi vabastamata.
2. Määrus saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud 1.
4. Margus Rosenberg on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 23.09.1997 otsusega nr 173/1997 kriminaalkoodeksi (

) § 113,

§ 184

lg 1,

§ 195

lg 3,

§ 207

lg1,

§ 1243

lg 1,

§ 144

,

§ 139

lg 2 p 2,

§ 142

lg 3 p-d 1 ja 2,

§ 143

lg 2, p-d 1, 11, 2,

§ 1151

lg-d 1 ja 2,

§ 115

lg-d 2 ja 3 p 1,

§ 101

p-de 3, 4, 5, 6, 7, 8 järgi ja teda karistati

§ 40lg 1 alusel surmanuhtlusega.

Tartu Ringkonnakohtu 28.11.1997 tühistati M. Rosenbergi süüditunnistamine

§ 101

p 5 järgi ning täpsustati

§ 115

lg-te 2 ja 3 kvalifikatsioone (

§ 115

lg 2 p 1,

§ 115lg 3 p 2), maakohtu otsusega mõistetud liitkaristus jäi muutmata.

Surmanuhtlus asendati Tallinna Linnakohtu 02.06.1998 määrusega eluaegse vangistusega. Margus Rosenberg viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas, karistuse kandmise algusaeg 25.08.

1. 1.
2. Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Margus Rosenberg kriminaalkorras karistatud kolm korda, millest kaks karistust kustunud, teine reaalne vangistus. Kuritegude dünaamika on järk-järgult muutunud raskemaks, alates varavastastest kuritegudest ja huligaansel ajendil toime pandud kuritegudest, päädides raskeimate isikuvastaste kuritegudega nagu vägistamised ja julmal ning piinaval viisil tapmised ning tulirelvaga politseitöötajatele vastuhakkamine tema kinnipidamisel. Käesoleva kuriteo raames on toime pannud kelmuseid (kuuel korral), varguse, huligaansuse relvaga, huligaansuse noaga, tahtliku tapmise raskendavail asjaoludel (2 inimese suhtes), vägistamise lapseealise suhtes, sugulise kire rahuldamise ebaloomulikul teel lapseealise suhtes, tahtliku tapmise raskendavail asjaoludel (8-aastane laps), vara tahtliku hävitamise, väljapressimise, vägistamise, sugulise kire rahuldamise ebaloomulikul teel, vägivallateod, ebaseadusliku vabaduse võtmise, ähvarduse või vägivalla ametiisiku suhtes, tulirelva või laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Varasemate kuritegude ajendiks oli materiaalse kasu saamine. Käesoleva kuriteo toimepanemise ajenditeks olid seksuaalne motiiv ja materiaalse kasu saamine. Soodusteguriteks sõltuvusprobleemid, grupi mõju, äkkviha hoos tegutsemine, huligaanne ajend, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Varavastased kuriteod on toime pandud peamiselt etteplaneeritult. Isikuvastased kuriteod on toime pandud hetke emotsiooni ajel ette planeerimata. Kinnipeetava iseloomustuses on Margus Rosenbergi individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: kinnipeetavale on planeeritud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Uus Suund, kuid ta on korduvalt keeldunud nendes osalemast. Viimastel kuudel on olnud nõus vestlema inspektor-kontaktisikuga. Viimasel riskihindamise vestlusel osales. Ajavahemikel 24.09.-24.12.2010, 21.08.-15.11.2012, 24.10.2013-31.12.2017 ja 22.02.2018 kuni käesoleva ajani, hetkel töötab toidujagajana. Kinnipeetav ei täida vanglas talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Margus Rosenberg kõrgohtlik: lapsed (risk ühiskonnas), ametnikud (risk ühiskonnas), konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud (risk ühiskonnas), avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjel võib saabuda isikute surm. Oht seisneb huligaansuses relva ja noaga, tahtlikus tapmises raskendavail asjaoludel (2 täiskasvanut ja 1 laps), vägistamises lapseealise suhtes, sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul teel lapseealise suhtes, väljapressimises, vägistamises, sugulise kire 2 rahuldamises ebaloomulikul teel, vägivallategudes, ebaseaduslikus vabaduse võtmises, ähvarduses või vägivallas ametiisiku suhtes ja tulirelva või laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Oht on tõenäoline, kui kinnipeetav elab ja lävib koos kriminaalset eluviisi pooldavate isikutega (grupi mõju). Ohtu suurendab isiku halb majanduslik olukord, mille tagajärjel võib teistelt inimestelt vägivaldselt raha välja pressida (varalise kasu saamise eesmärk). Samuti suurendab ohtlikkust alkoholi kuritarvitamine (sõltuvusprobleemid), mille tulemusena kaotab kinnipeetav enesevalitsuse ning käitub impulsiivselt. Lisaks äkkviha hoos tegutsemine, huligaanne ajend, puudulik probleemide lahendamise oskus ja seksuaalne motiiv. Oht ei kao, kui isik ei tunnista oma probleemkäitumist ega ole motiveeritud probleemide lahendamisega tegelema ega muutma oma hoiakuid kuritegude suhtes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 7 - 22%. Tulenevalt Margus Rosenberg uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ja varasemast käitumisest ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 19.10.2022) märgitakse, et juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav Margus Rosenberg tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb ametnik ettepaneku katseaja pikkuseks määrata 10 aastat ja käitumiskontrolli pikkuseks 7 aastat, arvestades tema toimepandud kuriteo olemust. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Margus Rosenbergile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis. Osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske alkoholi tarvitamise või agressiivsuse valdkonnas. 1.
3. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kuigi positiivsete asjaoludena saab süüdimõistetu Margus Rosenbergi puhul välja tuua vangistuses töötamise ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Samuti puuduvad isikul vabaduses nii kindel töö- kui ka kindel elukoht. Kindla elukoha olemasolu on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral üheks vältimatuks eelduseks, et sellist meedet karistust kandva isiku suhtes saaks üldse kohaldada. Margus Rosenbergile mõistis 23.09.1997 Viljandi Maakohus 14 erineva kuriteokooseisu toimepanemise eest liitkaristuseks surmanuhtluse, mis asendati 02.06.1998 eluaegse vangistusega. Margus Rosenberg kannab Tartu Vanglas eluaegset vangistust toimepandud eriti jõhkrate isikuvastaste, seksuaalse enesemääramise vastaste, omakasuliste varavastaste ja muude kuritegude eest. Antud juhul oleks ennetähtaegne vabastamine ennatlik tulenevalt juba toimepandud kuritegude konkreetsetest asjaoludest, mis loovad pildi toimepanija väljakujunenud enesekesksest, manipuleerivast, omakasulisest, vägivaldsest ja jõhkrast kuritegelikust isiksusest. Margus Rosenberg pani toime eriti jõhkrad vägivallakuriteod, sealhulgas ka enda lähedaste suhtes ning oma 8-aastase poja juuresolekul. Üheks nii mõrva kui eelnevalt jõhkrate vägistamiste ja muude seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude ohvriks olid nii tema elukaaslane kui elukaaslase 8-aastane tütar. Süüdimõistetu ei tunnista toimepandud kuritegusid ja on keeldunud osalemast vanglas pakutavates sotsiaalprogrammides. Oma vastutuse eitamine viitab sellele, et süüdimõistetule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning ta ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi toime panna. Samuti näitab toimepandud kuritegude eitamine ilmekalt, et Margus Rosenberg ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Sellest tulenevalt säilib kõrgendatud oht, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, kuna puudub sisemine motivatsioon oma väljakujunenud kuritegelikku käitumist muuta. Vangla 3 iseloomustuse kohaselt on tegemist isikuga, kellel on kõrge enesehinnang ja kes ei pea vajalikuks teadvustada endale asjaolu, et tema käitumises ja suhtumises ühiskonda on probleeme. Samas osava manipulaatorina oskab ta neid negatiivseid asjaolusid vajadusel välja tuua teiste isikute käitumises, kui sellise asjaolu esiletoomine on talle mingil põhjusel isiklikult kasulik. Oma eesmärkide saavutamiseks on ta korduvalt kasutanud tahtlikult jõhkrat vägivalda seades esikohale vaid isiklikud vajadused ja enda heaolu, seda nt. sugulise kire rahuldamise ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt peab Margus Rosenberg vanglat enda koduks, hinnates väga korda ja rutiini. Vabaduses puuduvad Margus Rosenbergil lähedased isikud, kes oleks võimelised ja tahaksid teda toetada. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast kuritegelikust käitumismustrist ja negatiivsest suhtumisest ühiskonda. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Margus Rosenbergi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, sest ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise üks eeldus – kindla elukoha olemasolu vabaduses, ning samuti on säilinud kõrge oht uute raskete kuritegude toimepanemisele vabaduses. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Margus Rosenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1.
4. Kohtuistung 30.01.
5. Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtus, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elukohta tal hetkel ei ole. Plaan on minna esialgu võõrastemajja ja siis üürida korter ning tuleb leida töökoht, ning käia märkimas. Kui ei täida tingimusi, siis Tartu Vanglasse tagasi. Ametid on kõik tehnikaga seotud. Juhiload on aegunud. Ta võib kasvõi koristajaks tööle minna. Kehtivat isikut tõendavat dokumenti ei ole. Vanglas on teist korda. Kuritegusid, mille eest teda süüdi mõisteti, ei tunnista, sest ta ei ole neid toime pannud. Sotsiaalprogrammides ei osale, kuna tal ei ole midagi õppida seal. Kui inimene ei taha muuta ennast, siis ei muuda teda ükski sotsiaalprogramm. Distsiplinaarkaristusi vanglas ei ole. Lähedasi tal ei ole vaja, kes teda toetaks ega tugiisikut ei ole vaja. Saab ise väga hästi hakkama. Kui ei saa, siis istub edasi. Narkootikume ei ole tarvitanud. Enne vangistust pidevalt ei tarvitanud alkoholi. Igal õhtul tarvitas 100 g viina, sest oli väsinud, see oli talle nagu unerohi. Pärast vaatas, et läheb liiga tihedaks ja jättis maha. Viimased 28 aastat ei ole tilkagi võtnud. Kriminaalhooldaja ettepandud kohustusi kohustub vabanemise korral täitma, ainult sotsiaalprogrammis ei soovi osaleda.
6. Kohtu põhjendused 2.
7. KarS § 77 lg 1 järgi võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. KarS § 77 lg 2 sätestab, et eluaegse vangi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse ka KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2.
8. Margus Rosenberg kannab liitkaristusena eluaegset vangistust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest m.h väga raskete isikuvastaste esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Margus Rosenbergi karistusaeg algas 25.08.1995, millisest ajast on möödunud 25 aastat, seega on olemas formaalne alus tema tingimisi vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes seaduses sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (vt. RKKKm nr 3-1-1-18-11, p 9.1). 4 2.
9. Riigikohus on eluaegse vangistusega karistatud isiku ennetähtaegse vabastamise menetluses sedastanud, et isiku ennetähtaegseks vabanemiseks peaks kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm 09.11.2020, nr 1-15-400, p 9). Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Margus Rosenberg kannab vangistust

§ 101

p 3, 4, 6, 7, 8; § 113; § 115 lg 2 p 1; § 115 lg 3 p 2; § 1151 lg 1, 2; § 1243 lg 1; § 139 lg 2 p 2; § 142 lg 3 p 1, 2; § 143 lg 2 p 1,1-1,2; § 144; § 184 lg 1; § 195 lg 3; § 207 lg 1 järgi. Kõnealuse kuriteo toimepanemise ajenditeks olid seksuaalne motiiv ja materiaalse kasu saamine. Soodusteguriteks sõltuvusprobleemid, grupi mõju, äkkviha hoos tegutsemine, huligaanne ajend, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Varavastased kuriteod on toime pandud peamiselt etteplaneeritult. Isikuvastased kuriteod on toime pandud hetke emotsiooni ajel ette planeerimata. 2.

1. Positiivsete asjaoludena saab süüdimõistetu Margus Rosenbergi puhul välja tuua vangistuse vältel töötamise ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise. 2.
2. Negatiivsete asjaoludena märgib kohus esmalt süüdimõistetu isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. Margus Rosenberg kannab Tartu Vanglas eluaegset vangistust eriti jõhkrate isikuvastaste, seksuaalse enesemääramise vastaste, omakasuliste varavastaste ja muude kuritegude eest. Margus Rosenberg pani toime võikad vägivallakuriteod, sealhulgas ka enda lähedaste suhtes ning oma 8-aastase poja juuresolekul. Nii mõrva kui sellele eelnenud jõhkrate vägistamiste ja muude seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude ohvriks olid nii tema elukaaslane kui elukaaslase 8-aastane tütar. Süüdimõistetu M. Rosenberg ei tunnista toimepandud kuritegusid. Lisaks eeltoodule väärib negatiivse asjaoluna märkimist süüdimõistetul vabaduses alalise elukoha puudumine. KarS § 77 lg 3 järgi tuleb eluaegsest vangistusest ennetähtaegselt vabanenule määrata 5-10 aastat katseaega, millest vähemalt kolmeks aastaks tuleb allutada isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas. Seejuures hõlmab kohustus elada kohtulahendis näidatud alalises elukohas seega süüdimõistetul elukoha olemasolu. Kohustus elada alalises elukohas vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1 ei ole täidetav isiku poolt elamisega hotellis v. võõrastemajas. Kohus rõhutab siinkohal, et alaline elukoht peab süüdimõistetul olema olemas juba sellel hetkel, kui kohus asub kaaluma tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti peab nimetatud elukoht olema kriminaalhooldusametnikul eelnevalt üle kontrollitud. Üksnes võimalus leida pärast vabanemist püsiv elukoht ei täida neid tingimusi. Eelnevale tuginedes kohus ei saa vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub püsiv elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga. Negatiivseks asjaoluks süüdimõistetu Margus Rosenbergi puhul on ka tema keeldumine osaleda individuaalse täitmiskavaga ettenähtud sotsiaalprogrammides. Seda, kas süüdlane suudab edasiselt käituda õiguskuulekalt, peab ühe kriteeriumina näitama tema karistuse kandmise aegne käitumine vanglas, mille õiguspärasus on vabastamise oluline kriteerium (RKKK nr 3-1-1-9106). Kui süüdlane pole suutnud oma käitumist korrigeerida isegi kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal, pole põhjust eeldada, et ta suudab jääda õiguskuulekaks vabanemisjärgselt. Õiguskuulekat käitumist vangistuse kandmise kestel ei tule siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisena. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmisaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide 5 saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK nr 3-1-1-12-17, p 19; nr 1-09-14104, p 21; nr 1-14-100087, p 33; 1-09-3703, p 9). 2.
3. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu M. Rosenberg on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Margus Rosenberg tuleb jätta tingimisi eluaegse vangistuse kandmiselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6