KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15173

§ 326

lg-st 1, mille kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Käesoleva seadustiku § 322 lõikes 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult, loeb kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks 02.12.2022 ning menetluskulude nimekirja hiljemalt 27.12.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates ning menetluskulude nimekirjale 7 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates. Seega oli hagivastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 16.12.2022 ja menetluskulude avaldusele arvamuse esitamise tähtajaks 03.01.
Kohus juhtis 12.10.2022 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro ja õigusabikulude 450 (ilma km-ta) euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 280 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi koosseisu kuulus hagimaterjalide ja kohtupraktika analüüs ning hagi koostamine, kokku tööajaga 3 tundi tunnitasuga 150 eurot. Avalduses on selgitatud, et õigusabi tasu ei sisalda käibemakse, hageja esindaja ei ole 3

(4)käibemaksukohuslane. Hageja on kinnitanud, et nimetatud õigusabi on antud ainult seoses tsiviilasjaga nr. 2-22-15173. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 eurot (ilma km-ta). Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2h (tunnihinnaga 150 eurot). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on lihtne (vaid 2 lehel, millest sisuline osa vaid 0,5 lehel) ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 300 eurot (ei lisandu käibemaks). Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 150 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 580 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-22-15173/5