1-18-5483 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11. jaanuar 2023, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-5483 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Ha

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras: Jätta Andrei Martsinkevitš elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Andrei Martsinkevitšile, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 14.08.2018 otsusega tunnistati A. Martsinkevitš süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 04.01.2012 1 1-18-5483 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 aasta, 3 kuu ja 19 päevase vangistusega. A. Martsinkevitšile mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 aastat, 8 kuud ja 19 päeva. A. Martsinkevitši karistusaja alguseks loeti 22.01.

1. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 30.08.
3. Viru Vangla esitas 06.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Martsinkevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul, kui kohus leiab, et A. Martsinkevitš tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, ettepaneku määrata katseaeg kuni 11.10.2026 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosust käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Lisaks määrata katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 nimetatud kohustused.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A. Martsinkevitši ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla omapoolseid argumente esitamata.
2. Kohtuistungi toimumise eelselt 22.12.2022 esitas A. Martsinkevitš kohtule motivatsioonikirja, kus toob kokkuvõtlikult välja tema ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil
3. Süüdimõistetu A. Martsinkevitš taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on nõus alluma elektroonilisele valvele pikkusega 9 kuud ning ka kõikide nende kohustustega, mis kriminaalhooldaja pakub talle määrata. Vabaduses plaanib tööle asuda, aidata abikaasat rahaliselt ja laste kasvatamises. Süüdimõistetu märkis, et kavatseb täita kõiki kriminaalhoolduse ettekirjutusi, on valmis omandama eriala. Vabaduses on olemas töökoht, kuid kui teda sinna ei võeta, siis on võimalik tööle asuda teisele tööle ja seda uue eriala omandamisega. Kinnipeetava sõnul on ta täielikult muutnud oma elu, kolinud abikaasaga Narvast Tallinna, muutnud suhtlusringkonda ning ei taha endise elu juurde naasta. A. Martsinkevitš leiab, et talle on see viimane võimalus rehabiliteerimaks ennast oma pere eest. Leiab, et kui sattub taas vanglasse, siis jääb ilma nii abikaasast kui lastest, sest nad ei hakka teda enam ootama. Distsiplinaarkaristust vaidlustab kohtus, kuna valvur ei ole kinnipeetava sõnul talle märkust teinud ja kolmandal päeval sai teada, et tema kohta on kirjutatud ettekanne. Kui valvur oleks talle öelnud, et ta käitub ebakorrektselt, ebaviisakalt või teeb midagi valesti, siis oleks võtnud seda arvesse. Süüdimõistetu märkis, et täidab kõiki vangla ettekirjutusi, käitub viisakalt kaaskinnipeetavate ja vangla töötajatega, mistõttu jäi talle arusaamatuks, mille tõttu ta on saanud karistuse. Vanglas olles on loobunud kriminaalmaailmast ja kui valvurid ütlevad talle midagi täitmiseks, siis alati seda teeb. Suhtlusringkond hakkab koosnema vabaduses abikaasast, õest, abikaasa vennast ja vastavalt tuleb Tallinnas uusi tuttavaid. A. Martsinkevitši sõnul kõik sõbrad jäid minevikku, selgitades, et ta ei suuda muuta minevikku, kuid suudab muuta tulevikku. A. Martsinkevitš märkis, et kuigi ta on kinni istunud, siis praegune vanglakaristus on teistsugune. Praegu on vangla sektoris, kus on rangem kord. Uuesti vanglasse sattudes jääb kõigest ilma, abita nii abikaasa kui ka lähedaste poolt. A. Martsinkevitši sõnul tahaks ta ennast rehabiliteerida ja on teinud selleks kõik, muutunud on elukoht ja suhtlusringkond. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega, A. Martsinkevitš esitatud motivatsioonikirjaga ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu, leiab, et A. Martsinkevitš ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. 2 1-18-5483
5. Kohus märgib esmalt, et A. Martsinkevitšile on mõistetud karistus esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76lg-s 2 sätestatust.

Nimelt

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenevalt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on A. Martsinkevitš talle mõistetud karistusest (8 aastat, 8 kuud ja 19 päeva vangistust) ära kandnud vähemalt poole ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et elukohakontrolli teostamisel aadressil XXX, leidis kriminaalhooldaja, et elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
3. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Positiivselt iseloomustab A. Martsinkevitši vabanemisel elukoha olemasolu. Positiivne on ka see, et vabaduses on tal toetavad perekondlikud sidemed ja töökoht. Vangistuses on A. Martsinkevitš täitnud töökohustust, õpib riigikeelt ja läbinud vestlused teemadel suhtumine õigusrikkumistesse ning ühiskonda ja nende seos kinnipeetava elustiili, käitumise ja hoiakutega. Samuti on positiivne see, et A. Martsinkevitš ei tarvita narkootikume ja vangla iseloomustusest ei nähtu, et tal oleks diagnoositud alkoholisõltuvus. Ka seda, et A. Martsinkevitšil ei ole tasumata rahalisi nõudeid, peab kohus kahtlemata positiivseks.
2. Küll aga vangistusest ennetähtaegse vabastamise vastu räägib kohtu hinnangul aga just A. Martsinkevitši mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuv risk ja ohtlikkus. Seejuures on tal viis kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas viibib kolmandat korda.
3. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise eelduse olemasolu hinnata mh selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Selle võimaluse vastu, et A. Martsinkevitš on oma senist mõtlemist ja hoiakuid muutnud ja valmis elama edaspidi vabaduses seadusekuulekalt, räägib ka tema käitumine vangistuses. A. Martsinkevitšil on hetkel kehtiv distsiplinaarkaristust, mis on määratud ebaviisaka käitumise eest. A. Martsinkevitši keskne argument kohtuistungil ja motivatsioonikirjas oli, et ta ei ole ebaviisakalt käitunud ja ta vaidlustab määratud distsiplinaarkaristust kohtumenetluses. Kõrgemaastme kohus on aga selgitanud, et käsitledes süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kinnipeetava distsipliinirikkumisi vanglas, tuleb kohtul nii rikkumiste olemasolu kui ka nende toimepanemise asjaolude puhul lähtuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest ja kui need on vaidlustatud, siis vaidemenetluses või halduskohtumenetluses tehtud lahenditest. Distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult (vt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.
4. a määrus nr 1-16-9898, p 3 1-18-5483 36). Tõepoolest, A. Martsinkevitš on Viru Vangla 04.04.2022 käskkirja nr 6-3/284-1 (distsiplinaarasi seoses ebaviisaka käitumisega) vaidlustamiseks esitanud kaebuse halduskohtusse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (nr 3-22-2084), kuid kuna vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses pole A. Martsinkevitši kehtivat distsiplinaarkaristust tühistatud, tuleb HMS § 60 lg-st 2 juhindudes eeldada, et see karistus on määratud ebaviisaka käitumise eest igati õiguspäraselt.
5. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal võimalik järeldada, et A. Martsinkevitši hoiakud, millele tuginedes ta on kuriteo toime pannud, on sisuliselt muutunud. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et A. Martsinkevitši on pigem planeerija, mitte impulsi ajel tegutseja, kuid samas kordab vigu ning ei mõtle asju läbi (korduvad kuriteod), mis omakorda näitab ka seda, et probleemilahendusoskused on kesised. Eelkõige arvestab enda vajadustega, mitte ühiskonnale või isikutele tekkida võivate tagajärgedega (kahjudega). Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetav on käitumiskontrolli ajal toime pannud uue kuriteo. Ametiisikute suhtes on salliv, kuid teda on ühel korral karistatud seoses ebaviisaka käitumisega, kui kasutas ametnikega suheldes kõrgendatud hääletooni. Kinnipeetava suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse näitab isiku korduvad toimepandud kuriteod. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ei piira enda käitumist teiste heaolu nimel (kahel korral toime pannud narkokuriteod, millega tekitatud kahju ühiskonnale tervikuna). Narkokuritegude toime panemisel pidas silmas enda vajadusi (hõlptulu), mitte ei väärtustanud ühiskonda ning ei mõistnud tekitatavat kahju. Kehtiv distsiplinaarkaristus ja süüdimõistetu ennastõigustavad avaldused seonduvalt sellega kinnitavad kohtule veenvalt, et sisulisi ja tegelikke järeldusi A. Martsinkevitš oma käitumisest vanglas olles teinud ei ole.
6. Kohus märgib, et tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud peavad olema sedavõrd märkimisväärsed, et kaaluksid üles A. Martsinkevitši poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud, kuid praegusel juhul need seda ei tee. Nimelt A. Martsinkevitš isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki

1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o omandas, valdas ja vedas suures koguses narkootilist ainet. Viru Maakohtu 14.08.
2. a kohtuotsusest nähtuvalt omandas ta edasimüümise eesmärgil vähemalt 2105 narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavat tabletti kogumassiga 684,4 grammi (puhtal kujul kokku 196 grammi narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini, ehk MDMA-d), s.o 980-2613 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses narkootilist ainet. Omandatud narkootilist ainet vedas A. Martsinkevitš enda kasutuses oleva sõiduautoga Ida-Virumaal, kuni ta selle auto juhtimiselt kinni peeti ning 2105 narkootilist ainet MDMA-d sisaldavat tabletti koheselt peale kinnipidamist selles autos teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus.
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on narkokuriteod toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Sellest tulenevalt on kohtul kõhklus A. Martsinkevitši võimekuses ametlikku töökohta hoida ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Töötamise registri andmetel töötas ametlikult viimati
4. aastal. Kuigi vabaduses on A. Martsinkevitšil töökoht, siis varasemalt talle ametlikust sissetulekust ei piisanud ja ta pidas vajalikuks sissetulekut teenida ka kuritegelikul teel. Seega ei ole kohus veendunud, et töökoha olemasolul suudab A. Martsinkevitš seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Püsib risk, et isegi garanteeritud töökohaga tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed ning panna toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. 4 1-18-5483
5. Lisaks on A. Martsinkevitšil viis kehtivat kriminaalkaristust. Seega on A. Martsinkevitš korduvkurjategija, kes seni pole end karistamistest mõjutada lasknud. Juba varem on A. Martsinkevitš saanud võimalusi oma käitumist muuta, kuid ei ole seda teinud. Nõnda vabastati ta kriminaalasjas nr 1-11-5912 Viru Maakohtu 03.08.2015 kohtumäärusega temale Viru Maakohtu 04.01.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. A. Martsinkevitš allutati 6 kuuks elektroonilisele valvele ja määrati katseaeg kuni 09.12.2018 ühes lisakohustuste täitmisega. Seda kohtu usaldust A. Martsinkevitš kuritarvitas, kuna pani määratud katseajal toime I astme kuriteo (

§ 184

lg 2 p 2), mille eest teda karistati 14.08.2018 Viru Maakohtu otsusega liitkaristusega s.o 8 aastat, 8 kuud ja 19 päeva pikkuse vangistusega. Seda mõistetud karistust isik hetkel kannabki. Uue kuriteo toimepanemine katseajal kujutab endast aga katseaja ja kriminaalhoolduse tingimuste rikkumist kõige rängemal moel. Seejuures, Viru Maakohtu 03.08.2015 kohtumääruse kohaselt määrati A. Martsinkevitšile katseajaks spetsiaalselt lisakohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. See näitab, et varem ei ole vangistus talle vajalikku õigusekuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu on kaheldav, kas sellist mõju saab oodata praeguselt vangistuselt. Suure tõenäosusega paneks A. Martsinkevitš kriminaalhoolduse jooksul toime uue kuriteo. Seejuures on arvestatav võimalus, et tegemist on tõsise kuriteoga.

1. Vangla iseloomustuses märgitakse, et isiku sõnul kuulub tema suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid neid on kordades vähem kui seaduskuulekaid sõpru ja need, kes on karistatud, on sõbrad juba väga ammusest ajast ja ta on teataval mõjutatav. Võib mõista, et nüüdseks on A. Martsinkevitš oma suhtlusringkonna osas korrektuure teinud, sest enda sõnul suhtleb ta abikaasa, õe ja abikaasa vennaga. Kohtuistungil selgitas A. Martsinkevitš, et soov mitte kaotada oma abikaasat ja lapsi, on tegurid, mis näitavad, et ta ei pane uusi kuritegusid toime. Kohus sellega ei nõustu, kuna ükski neist ei hoidnud varem kuritegusid ära. Raske kuriteo pani ta toime olles juba abielus ja isarollis, mistõttu ei välista ka lähedased uute kuritegude toimepanemist.
2. Ka ei ole läbitud A. Martsinkevitšile koostatud individuaalse täitmiskava. Nõnda nähtub, et lisaks juba toimuvale riigikeele õppele ja töötamisele on
3. aastal on planeeritud talle sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, et 2023-
4. aastatel vestlused teemal probleemide kaardistamine ja lahendusstrateegiate leidmine.
5. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu pingutusi vangistuses nagu vestlustel osalemine, riigikeele omandamine ja töötamine. Paraku käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid aspekte, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus leiab et, kuigi A. Martsinkevitš on astunud mitmeid olulisi samme oma käitumise ja suhtumise muutmises, siis ei ole need muutused veel sedavõrd kinnistunud, et oleks piisav alus isik ennetähtaegselt vabastada. 21. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus A. Martsinkevitši vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 5