Obsah (5)

§ 101§ 217§ 2172§ 116§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-13145 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S Mi hagi A Ti ja K Ti vast

§ 101lg-tele 3 ja 4.

2.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
3. S M esitas Viru Maakohtule hagi A ja K T vastu elatise vähendamise nõudes. Viru Maakohtu 30.12.
4. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-15474 mõisteti hagejalt välja kostjate kasuks elatis alates 04.10.
5. a igakuiselt 270 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kahele lapsele kokku 540 eurot. Sama otsusega mõisteti hagejalt välja elatis tagasiulatuvalt kostjate kasuks kokku summas 5 912 eurot. Alates 01.01.
6. a muudeti perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise maksmise korda ja arvestust. Seoses õigusliku olukorra muutumisega on hagejalt elatise väljamõistmise otsuse aluseks olevad asjaolud muutunud ning hagejal õigus tulenevalt TsMS § 459 lg 1 ja 2 ning

§ 2172 lg 1 ja 2 esitada hagi elatise vähendamiseks.

Käesoleva hagi esitamise ajal on elatise baassummaks 209,20 eurot. Hageja leiab, et kostja 1 elatis moodustab 225,64 eurot ja kostja 2 elatis summas 191,79 eurot. Hageja on seisukohal, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et hagejal on peale kostjate veel kaks alaealist last, kes ei tohi olla vähem kindlustatud kui elatist saavad kostjad. Hageja asub seisukohale, et kostjatele väljamõistetud elatisise summat tuleb vähendada mõistlikul määras, selliselt, et hageja teises peres elavad alaealised lapsed ei oleks vähem kindlustatud kui kostjad.

1. Lõplikus seisukohas teavitab hageja, et pooled ei jõudnud kompromissile. Hagejale jääb kostjate seisukoht sellest, et hageja ei ole kordagi tasunud elatist tasunud ja milleks hageja tekitab kostjatele täiendavaid õigusabikulusid, arusaamatuks. Hageja jääb oma nõude juurde. Kostjad võiksid võtta hagi õigeks või nõustuda pakutud kompromissiga. Asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja ei tööta ja on Töötukassas arvel ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. 2 Hagejal puudub regulaarne sissetulek ning ta on varatu. Hageja nõue elatise vähendamiseks tuleneb 01.01.
2. a jõustunud perekonnaseadusest. Kui kohus teeb järelduse, et ei saa vähendada elatist summani 150 eurot kuus lapse peale, siis palub hageja välja mõista hagejale A Ti kasuks igakuiselt elatis alates 05.09.
3. a kuni A täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus ja Ki Ti kasuks igakuiselt elatis alates 05.09.
4. a kuni Ki täisealiseks saamiseni 191,79 eurot kuus. Menetluskulud palub hageja poolte kanda. KOSTJATE VASTUVÄITED
5. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta elatise vähendamise nõue rahuldamata. Kostjad märgivad, et hageja pole kordagi täitnud ülalpidamiskohustust kostjate ees. Teadaolevalt ei täida ta ülalpidamiskohutust teiste alaealiste ees. Kostjad on nõus elatise vähendamisega alates hagiavalduse esitamisest seaduse alusel, ehk juhul kui elatist arvutatakse

§ 101alusel.

Kostjate hinnangul tuleks määrata uus elatise summa mitte lähtuvalt kindlast hageja poolt taotlevast summast (mis ei muutu ajas), vaid lähtudes

§-st

1. Ehk igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Kostjate hinnangul on hageja arvutanud tänasel päeval kehtiva summa õigesti kostja 1 ja kostja 2 puhul märkides vastavalt 225,64 eurot kuus ja 191,79 eurot kuus (elatise kalkulaator https:// www.just.ee/elatiskalkulaator/ näitab samad summad tänase päeva seisuga), kuid see ei arvesta elatise iga-aastast suurenemist vastavalt

§ 101lg 4.

Kostja hinnangul ei ole õige vähendada elatist konkreetse summani, kuna see ei arvestada majanduses toimuvaid muudatusi. Hageja poolt esitatud sõnastuses tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostjad ei välistanud ka kompromissi sõlmimist.

1. Lõplikus seisukohas kostjad viitasid asjaolule, et kostjate seaduslik esindaja ei tööta ja on arvel Töötukassas. Kostjate seaduslik esindaja saab töötutoetust. Kostjate hinnangul tuleks jätta hagiavaldus rahuldamata ning hagejalt välja mõista kostjate menetluskulud, kuna hagiavaldus on esitatud pahauskselt.
2. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada menetlus kompromissiga, kuid menetlusosalised ei reageerinud nimetatud ettepanekule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või 3 sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
6. Viru Maakohtu 30.12.
7. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-19-15474 mõisteti hagejalt välja kostjate kasuks elatis alates 04.10.
8. a igakuiselt 270 eurot lapse kohta, kahele lapsele kokku 540 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
9. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
10. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.
11. Alates
12. jaanuarist
13. a muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
5. Kohus selgitab, et regulatsiooni muutmise vajaduse tingisid asjaolud, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutus igakuise miinimumelatise suurus vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks või ei vastanud lapse ülalpidamiseks vajalikele tegelikele kuludele (eeltoodu tuleneb ka seaduse eelnõu seletuskirjast (vt https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf570f57aa37c74/Perekonnaseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muut mise%20seadus). Riigikohus märkis korduvalt oma praktikas (vt nt 22.06.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, kus vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Ehk eeltoodust tulenevalt oli seadusemuudatuste eesmärk luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Alates 01.01.2022.a kehtiva elatise regulatsiooni kohaselt kujuneb elatise summa võttes arvestades lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavaid lastetoetusi. 4 Kohus on seisukohal, et hageja elatise vähendamise nõude esitamine

§ 101ja § 2172 tuginedes (õigusliku olukorra muutumine) on seaduspärane.

1. Hageja märgib, et on nõus alates 01.01.
2. a kehtivat

§ 101

arvestades maksma kostjatele elatist 150,00 eurot kuus, so kahele lapsele kokku 300 eurot, kuid kui kohus tuleb järeldusele, et ei ole võimalik vähendada elatist 150 eurole kuus siis hageja muudab nõuet. Lõplikus seisukohas palub hageja välja mõista hagejalt A T kasuks igakuiselt elatis alates 05.09.

1. a kuni A Ti täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. a 225,64 eurot kuus. Välja mõista hagejalt K T kasuks igakuiselt elatis alates 05.09.
2. a kuni K Ti täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. a 191,79 eurot kuus.
3. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus. 15.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 16. Kostjate seaduslik esindaja oli elatise vähendamisega nõus üksnes alates hagi esitamisest ja juhul kui elatist arvutatakse

§ 101alusel.

1. Alates 01.01.
2. a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
2. a on baassumma 209,2 eurot (arvestades tarbijahinnaindeksi muutust
3. a kohta). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4 . Keskmine brutopalk
4. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.
5. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse /laste reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui laste vajadused on suuremad. Laste senine elustandard ei 5 pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada.
6. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 364 eurot kuus(vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Seega oleks uuringu järgi 7-12 aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema jaoks 182 eurot. 20.

§ 101

lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi 21. Käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et laste vajadused oleksid suuremad (nt huvitegevused) kui

§ 101järgi arvestatud miinimummäär.

1. Ka ei pea kohus põhjendatuks arvestada hageja teisi ülalpeetavaid käesolevas asjas elatise suuruse muutmisel, kuivõrd lapsed ei ole sündinud pärast tsiviilasjas nr 2-19-15474 otsuse jõustumist (vt TsMS § 459)
2. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus

§ 101

lg 3 järgi baassummat 209,2 eurot ning § 101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 46,44 =255,64 eurot.

1. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada kostjatele masktavat riiklikku lapsetoetust. Kostjad saavad lapsetoetust 60 eurot.
2. Arvestades elatise miinimummäärast maha pool lapsetoetust, kujuneb A Ti igakuiseks elatisemakse suuruseks 255,64-30=225,64 eurot.
3. Laste vanuse vahe on alla kahe aastat, mistõttu on kohaldatav ka

§ 101lg 7 sätestatu.

Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 27. K T ülalpidamiseks igakuise elatisemakse suuruseks 255,64-30=225,64:15%=191,79 eurot. 28. Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole hageja ja kostja seaduslik esindaja viidanud nimetatud asjaolule ning kostjad viibivad kostjate seadusliku esindaja juures, mistõttu ei ole elatise suuruse arvestamisel

§ 101lg 6 kohaldatav.

6

1. Kohus rahuldab hagi, vähendab hagejalt väljamõistetud elatist ja mõistab välja alates hagi esitamisest - A Ti ülalpidamiseks 225,64 eurot kuus; - K Ti ülalpidamiseks 191,79 eurot kuus. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni laste täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal
2. aprillil. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7