Obsah (5)

§ 4231§ 68§ 74§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5731 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

§ 4231

järgi 10-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et K. Väljanil tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.11.2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning K. Väljani liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes

§ 69

lg-le 1, asendati mõistetud vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati K.

Väljanit üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 03.11.2021 ja üldkasuliku töö tegemise periood lõpeb 03.11.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 09.05.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata K. Väljanile mõistetud vangistus täitmisele, sest K. Väljan ei ilmunud 21., 22.,
3. ja 24.03.2022 üldkasulikku tööd tegema ega ilmunud
4. ja 13.04.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
5. K. Väljani kriminaalhooldus algas 03.11.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 08.11.
6. Sel kohtumisel selgitati K. Väljanile üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi, millest arusaamist kinnitas K. Väljan oma allkirjaga. Samuti koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava, mille järgi pidi K. Väljan töötama 24 tundi xxxxxxxxxxxxxxx-. K. Väljan tegi 12 tundi üldkasulikku tööd, sest ta oli 24.11.-14.12.2021 haige. 2.
7. 04.01.
8. a kohtumisel leppis kriminaalhooldusametnik K. Väljaniga kokku, et K. Väljan esitab järgmiseks korraks (s.o 02.02.2022) tõendid, et ta on haigestunud ega ole võimeline üldkasulikku tööd tegema, kuid K. Väljan ei esitanud kokkulepitud ajaks küsitud tõendeid. Selle rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik 02.02.2022 K. Väljanile kirjaliku hoiatuse. Samuti vestles ametnik telefonitsi K. Väljani perearstiga, kes kinnitas, et K. Väljani tervislik seisund pole niivõrd raske, et ta ei saaks üldkasulikku tööd teha. K. Väljan tegi 14.-17.02.2022 Antsla Vallavalitsuse jaoks üldkasuliku töö ajakavas ettenähtud 32 tundi tööd, kuid ei ilmunud 18.02.2022 taas tööd tegema. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Väljan, et ta kukkus 18.02.2022 Tsooru poe juures jää peal ja väänas jala välja. Ta ei pidanud vajalikuks arsti poole pöörduda. 2.
9. Edasi pidi K. Väljan tegema 21.-24.03.2022 Antsla Vallavalitsuses 32 tundi üldkasulikku tööd, kuid ei ilmunud tööd tegema ega teatanud mitteilmumisest. Samuti ei ilmunud K. Väljan 05.04.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kui ametnik helistas K. Väljanile, oli telefon välja lülitatud. K. Väljanile saadeti kutse uueks registreerimiseks 13.04.2022, kuid ta ei ilmunud taas kohale ega teatanud mitteilmumisest. Kui kriminaalhooldusametnik tegi registreerimiskohustuse rikkumise tõttu 13.04.2022 kodukülastuse kohtu määratud elukohas (s.o xxxxxxxxxx, ei viibinud K. Väljan kohal. Sugulase sõnul pole K. Väljan elanud sel aadressil alates veebruari keskpaigast ja lähedased ei 2 tea tema asukohta. Kriminaalhooldusametnikul pole olnud võimalik K. Väljanilt selgitusi küsida, sest ta pole saanud K. Väljaniga kontakti. 2.
10. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb K. Väljanile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. K. Väljan pole teinud üldkasulikku tööd ja on jätnud korduvalt kriminaalhooldusosakonda ilmumata. K. Väljanile anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid tema käitumine näitab, et pole motiveeritud üldkasulikku tööd tegema.
11. Tartu Maakohtu 25.05.
12. a määrusega kuulutati K. Väljan tagaotsitavaks ja vahistati, sest ka kohtul ei õnnestunud K. Väljaniga telefonitsi ühendust saada, kohtu määratud elukohas polnud võimalik K. Väljanile kohtukutset kätte toimetada ning K.Väljani asukoht oli teadmata. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 29.12.2022 kohtule, et K. Väljan peeti samal kuupäeval (s.o 29.12.2022) kinni.
13. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata K. Väljanile mõistetud vangistuse täitmisele. K.Väljan pole ka ise kriminaalhoolduse vastu huvi tundnud ega kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtnud.
14. K. Väljan kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige. Ta lahkus
15. a veebruaris kohtu määratud elukohast ega ilmunud enam kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja üldkasulikku tööd tegema, sest läks oma eksnaisega tülli. Kriminaalhooldusametnikul polnud võimalik K. Väljaniga telefonitsi ühendust saada, sest ta oli nn leviaugus, samuti ei vasta K. Väljan võõrastele numbritele ja tal polnud kriminaalhooldusametniku numbrit salvestatud. K. Väljan oli vahepealse aja sõbra juures ega oska selgitada, miks ta ei võtnud ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust. K. Väljan ei taha siiski talle mõistetud vangistust ära kanda, sest tal on vaja tööd teha ja taha teenida. Ta nõustub paarikuulise šokivangistusega.
16. K. Väljani kaitsja vandeadvokaat Marina Valge märkis, et praeguses asjas pole võimalik šokivangistust kohaldada. Samas on K. Väljan viibinud vahi all 1 kuu, mis on piisav aeg järele mõtlemiseks, millega ta on hakkama saanud ja kuidas peaks kriminaalhooldus edasi kulgema. Vahi all viibitud aeg on olnud piisav, et K. Väljan täidaks kõiki nõudeid ja teeks üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht 7.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka juhul, kui süüdimõistetule heidetakse ette üldkasulikust tööst kõrvalehoidumist.
2. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära K. Väljani selgitused ja kriminaalhooldaja ja kaitsja arvamuse, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku 3 etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 09.03.
3. a üldkasuliku töö ajakava kohaselt pidi K. Väljan tegema ajavahemikul 21.-24.03.2022 kokku 32 tundi üldkasulikku tööd, kuid nähtuvalt 05.04.
4. a üldkasuliku töö arvestuslehelt ei ilmunud K. Väljan ettenähtud ajal 21.03.2022 üldkasulikku tööd tegema. Samuti ei ilmunud K. Väljan registreerimislehe järgi
5. ja 13.04.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Ning 13.04.
6. a kodukülastuse lehelt tuleneb, et kui kriminaalhooldusametnik tegi samal kuupäeval (s.o 13.04.022) kohtu määratud elukohta (Hurda talu, Kõrgepalu küla, Rõuge vald, Võru maakond) kodukülastuse, ei viibinud K. Väljan kohal ja tema sugulane ütles, et K. Väljan ei ela juba alates veebruari keskpaigast sel aadressil. Kohtuistungil selgitas K. Väljan, et ta lahkus
7. a veebruaris kohtu määratud elukohast ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja üldkasulikku tööd tegema, sest ta läks oma eksnaisega tülli. Kriminaalhooldusametnikul polnud võimalik K. Väljaniga telefonitsi ühendust saada, sest ta oli nn leviaugus, samuti ei vasta K. Väljan võõrastele numbritele ja tal polnud kriminaalhooldusametniku numbrit salvestatud.
8. Kohtu hinnangul pole tüli eksnaisega mõjuv põhjus, mis õigustaks üldkasuliku töö tegemata jätmist, kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist ja kohtu määratud elukohast lahkumist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleks täidetud, ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Seega pole süüdimõistetul õigust dikteerida katseaja tingimusi ja juhul, kui ta ei allu kriminaalhooldusele, tuleb kaaluda vangistuse täitmisele pööramist. Kohtu arvates rikkus K. Väljan kaseaja nõudeid tahtlikult.
9. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on K. Väljani kriminaalhooldus kestnud 1 aasta ja 3 kuud. Kõigepealt ei esitanud K. Väljan kokkulepitud ajaks 02.02.2022 (s.o 3 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusametnikule arstitõendit oma väidetava haigestumise kohta, mille eest koostas ametnik 02.02.2022 K. Väljanile kirjaliku hoiatuse. Praeguses asjas selgus, et seejärel ei ilmunud K. Väljan alates 21.03.2022 (s.o veidi vähem kui 2 kuud pärast kirjalikku hoiatust) üldkasulikku tööd tegema ega alates 05.04.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti ei ela K. Väljan alates
10. a veebruarist kohtu määratud elukohas ja kriminaalhooldusametnikul polnud võimalik ka telefonitsi K. Väljani kontakti saada. Kuna kohtul ei õnnestunud samuti K. Väljaniga ühendust saada, kuulutati Tartu Maakohtu 25.05.
11. a määrusega K. Väljan tagaotsitavaks ja vahistati. K. Väljan oli tagaotsitav kuni 29.12.2022 (s.o 7 kuud), mil Politsei- ja Piirivalveamet ta kinni pidas. Kokkuvõtlikult loobus K. Väljan alates 21.03.2022 (s.o veidi vähem kui 5 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) täielikult kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemisest ja viimase ca 10 kuu jooksul (s.o alates
12. a märtsi lõpust) pole õnnestunud kriminaalhooldust teostada. Kohus sai K. Väljaniga kontakti alles siis, kui K. Väljan oli tagaotsitavaks kuulutatud ning Politsei- ja Piirivalveamet pidas ta 29.12.2022 vahistamismääruse alusel kinni.
13. Kohtul ei tekkinud ka K. Väljani vahetu küsitlemise käigus veendumust, et ta on edaspidi valmis katseaja tingimusi täitma. Kuigi K. Väljan leidis, et parikuulisest vangistusest piisaks, et ta ei rikuks enam kriminaalhoolduse nõudeid, märgib kohus, et

§ 69lg 6 ei võimalda mõistetud vangistust osaliselt täitmisele pöörata.

Üldkasuliku töö tegija viibib vabaduses tingimuslikult juhul, kui ta täidab talle katseajaks seatud kontrollnõudeid ja kohustusi, ning kui ta kriminaalhooldusele ei allu, tuleb kaaluda kogu ärakandmata vangistuse täitmisele pööramist. 4 12. Samuti toob kohus välja, et K. Väljanile on juba korduvalt vastu tuldud ja viimati asendati süüdimõistva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuigi K. Väljan tunnistati tookord süüdi

§ 74alusel määratud katseajal uue kuriteo toimepanemises.

Juhul, kui K. Väljan väärtustaks tõepoolest elu vabaduses ja oleks motiveeritud katseaja eduka läbimise nimel pingutama, oleks ta katseaja nõudeid täitnud. Kohtul pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et K. Väljan muudab edaspidi oma käitumist. Kuna K. Väljan ei võtnud ka ise viimase ca 10 kuu jooksul kriminaalhooldusametnikuga ühendust ega tundnud vähimatki huvi kriminaalhoolduse vastu, suhtub ta süüdimõistva kohtuotsusega määratud kohustustesse silmapaistvalt ükskõikselt. Arvestades, et kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu valmisolek teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja et K. Väljani puhul pole see eeldus täidetud, on edasine kriminaalhooldus perspektiivitu. K. Väljan pole motiveeritud kandma karistust vabaduses ja tema katseaeg on ebaõnnestunud. Seega tuleb mõistetud vangistus täitmisele pöörata. 13. Tartu Maakohtu 18.10.2021. a otsusega mõisteti K. Väljanile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 718 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 6 teise lause kohaselt arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 08.12.

1. a ja 11.03.
2. a üldkasuliku töö arvestuslehtede kohaselt tegi K. Väljan 10.-11.11.2021 kokku 12 tundi üldkasulikku tööd ja 14.-17.02.2022 tegi ta kokku 32 tundi üldkasulikku tööd. Järelikult on K. Väljanil üldkasulikust tööst tehtud 44 (12+32=44) tundi ja tegemata on 674 (718-44=674) tundi. Seega tuleb K. Väljan saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks 10 kuuks ja 14 päevaks.
3. Tartu Maakohtu 25.05.
4. a määrusega kuulutati K. Väljan tagaotsitavaks ja vahistati, Politsei- ja Piirivalveamet teatas 29.12.2022 kohtule, et K. Väljan peeti samal kuupäeval (s.o 29.12.2022) kinni, ning K. Väljan on alates 29.12.2022 vahi all viibinud. Pidades silmas, et K. Väljan ei täitnud süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistust, loobus igasugusest koostööst kriminaalhooldusametnikuga ja oli 7 kuud tagaotsitav, ei ilmuks ta suure tõenäosusega ka vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Seega tuleb K. Väljan jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § 429 alusel vahi alla kuni käesoleva määruse jõustumiseni. Karistuse algusajaks tuleb lugeda K. Väljani kinnipidamise päev 29.12.2022 ja määruse jõustumisel tuleb tõkend vahistamine tühistada.
5. KrMS § 432 lg 2 kohaselt lahendatakse süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Süüdimõistetu taotlusel kutsutakse täitmiskohtuniku juurde kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. K. Väljan taotles 16.01.
6. a istungil kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 17.01.
7. a määrusega anti K. Väljanile riigi õigusabi ja kaitsja M. Valge esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 97,20 eurot (sh käibemaks), mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.
8. Kohtu hinnangul tuleb kaitsjatasu välja mõista K. Väljanilt. K. Väljan põhjustas oma kohustuste rikkumisega erakorralise ettekande esitamise ja soovis menetlusse kaitsja kaasamist. Kuna kohus pööras K. Väljanile mõistetud vangistuse täitmisele, on põhjendanud menetluskulu süüdimõistetu kanda jätmine. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise osas teistsuguseid taotlusi, tuleb K. Väljanil tasuda menetluskulu 97,20 eurot 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5