← Eesti

1-21-1886/21

Obsah (4)§ 74§ 121§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-21-1886 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1886 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viiv

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Vello Jürgensonile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 13.04.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-1886 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Vello Jürgensonile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Vello Jürgenson tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 13.04.2021.a kohtuotsusega nr 1-21-1886,

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 1

(4)vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.09.2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6237 Vello Jürgensonile mõistetud karistusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis Vello Jürgensonile 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud Vello Jürgensonile mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt kuulus täitmisele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.09.2020.a otsuse nr 1-20-6237 järgi 6 kuud vangistust, mida Vello Jürgenson kandis alates 26.10.2020.a – 26.04.2021.a. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 9 kuud vangistust, täitmisele mitte pöörata, kui Vello Jürgenson 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati Vello Jürgensoni käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Vello Jürgenson kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). Vello Jürgensoni kriminaalhooldus algas 29.04.2021 ja lõppeb 13.04.

  1. Esmakordselt esitas kriminaalhooldusametnik kohtule süüdimõistatu kohta erakorralise ettekande 03.06.
  2. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et Vello Jürgenson on käitumiskontrolli jooksul ilmunud alkoholijoobes olles registreerimisele ja ka sotsiaalprogrammi ning kahel korral jätnud ilmumata registreerimisele, mistõttu palus ametnik määrata Vello Jürgensonile täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 06.06.2022.a kohtumäärusega nr 1-21-1886 määrati Vello Jürgensonile

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

21.10.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule teise erakorralise ettekande Vello Jürgensoni kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on jätkuv alkoholi tarvitamine (6-l korral), alkoholijoobes olles registreerimisele ilmumine ja registreerimiskohustuse täitmata jätmine. 27.10.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava tõendina alkoholitarvitamise protokolli, millest nähtuvalt tuvastati 27.10.2022 Vello Jürgensonil alkoholijoove 0,365 mg/L. Kriminaalhooldusametnik taotles Vello Jürgensoni karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. 31.10.2022.a Jõgeva kohtumajas toimunud kohtuistungil kontrolliti Vello Jürgensoni alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga ning tal tuvastati joove 0,26 mg/L. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 03.11.2022 kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi jaanuarisse 2023, et Vello Jürgensonil oleks võimalus tegeleda alkoholiraviga ning kriminaalhooldaja saaks võimaluse tutvustada erinevaid programme lisaks statsionaarsele ravile. 20.01.2023.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule lisad 21.10.2022 ettekande juurde. Esitatud lisadest nähtuvalt on Vello Jürgenson alates novembrist 2022 kuni jaanuarini 2023 jätnud kolmel korral registreerimisele ilmumata ning rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi – 19.01.2023 tuvastati Vello Jürgensonil alkoholijoove 0,371 mg/L. 30.01.2023 istungist võttis kriminaalhooldusametnikuna osa Mariina Boiko. Ametniku sõnul on hooldusalune jätkanud sama käitumismustrit, mis varasemalt. Ametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldusega jätkamine võimalik ja ta taotles karistuse täitmisele pööramist. 2

(4)Vello Jürgenson avaldas 30.01.2023 toimunud kohtuistungil, et on valmis minema vangistust kandma. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Vello Jürgensonil tuvastatud alkoholijoove kokku üheksal korral. Isik on jätnud mitmel korral ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele või saabunud sinna alkoholijoobes. Samuti on isik läinud ka endale määratud sotsiaalprogrammi seisundis, kus ta oli alkoholijoobes. Vello Jürgensoni kriminaalhooldus on kulgenud problemaatiliselt, temale määratud katseajast on möödas veidi üle poole ja selle aja jooksul on kriminaalhooldusametnikul olnud põhjust esitada kaks erakorralist ettekannet ja hulgaliselt lisatõendeid, mis kinnitavad hooldusaluse jätkuvat ja sagedast alkoholi tarvitamist. Vello Jürgenson on eelmisel kohtuistungil tunnistanud, et peale vanglast vabanemist on tema alkoholiprobleem tunduvalt süvenenud, ta ei suuda alkoholist loobuda, kui seda talle pakutakse. Vello Jürgenson on küll pöördunud raviasutusse, kus tegeletakse sõltuvusprobleemiga, samuti on ta käinud ka SA TÜK psühhiaatriaosakonnas vaimse tervise õe vastuvõtul, kuid ka sinna ilmus ta ühel korral alkoholijoobes. Kohus möönab, et alkoholisõltuvuse näol on tegemist raske sõltuvusega ja sellest vabanemine on keeruline, kuid samas on Vello Jürgensonile antud piisavalt aega ja mitmeid võimalusi sellega tegelemiseks. Kohtul ei ole usku sellesse, et Vello Jürgenson asuks edaspidi õiguskuulekale teele ning suudaks hoiduda alkoholi tarvitamisest. Alkoholi tarvitamise keeld määrati Vello Jürgensonile just sel eesmärgil, et hoida teda seaduskuulekana ja seeläbi kaitsta nii teda ennast, kui ka teisi isikuid, kuivõrd kuriteo pani ta samuti toime alkoholijoobes olles. Paraku on alkoholi tarvitamine jätkunud. Vabaduses olles süüdimõistetu alkoholist hoiduda ei suuda ning ka täiendavate lisakohustuste määramine seda ei tagaks. Vello Jürgensoni rikkumised on selgelt seotud sõltuvusega, seetõttu tekivad ka registreerimiskohustuse rikkumised. Selliselt ei ole aga kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kohtu arvates iseloomustab Vello Jürgensoni suhtumist seegi, et tema rikkumised on jätkunud ka peale eelmist, s.o 30.11.2022.a kohtuistungit, mil asja arutamine lükati edasi mitu kuud, et anda Vello Jürgensonile veel viimane võimalus. Ka nimetatud asjaolu ei distsiplineerinud Vello Jürgensoni. Ametnik kohtus 2023.a jaanuari alguses Puurmanis Vello Jürgensoniga, kel olid alkoholi joobe tunnused, kuid ametnik joovet kontrollida ei saanud. Viimane fikseeritud rikkumine toimus 19.01.2023, mis isikul fikseeriti taas alkoholijoove. Eelnevast tulenevalt puudub kohtul vähimgi põhjus järeldada, et veelkordne ravile allutamine või täiendavate kohustuste määramine sunniks isikut varasemast erinevale käitumisele. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et karistuse eesmärke Vello Jürgensoni osas on võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega ning kriminaalhooldusametniku taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdimõistetule määratud kohustuste rikkumine on olnud seotud pideva alkoholi tarvitamisega, isik tunnistab enda alkoholisõltuvust. Jätkuv alkoholi tarvitamine takistab kohtuotsusega määratud 3
(4)kohustuste nõuetekohast täitmist õiguskuulekusele suunamist. ja karistuse eesmärkide saavutamist ning tema Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.