KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-874 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2022. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sid

) §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega.

1. Tulenevalt 06.11.2017 lepingu punktist 2.4 lepivad müüja ja ostja kokku, et lepingu sõlmimisega loevad nad lepingu kohaselt täidetuks ning ei oma mingeid nõudeid ega pretensioone teineteise vastu. 06.11.2017 sõlmitud lepingu punktid 2.
2. ja punkti 3.
3. alapunkt 3.
4. on teineteisega vastuolus. 06.11.2017 lepingu viidatud punkte ei saa tõlgendada selliselt, et hagejal võis olla soov muuta võlaõiguslikku lepingut ja kostjal ei olnud selle vastu midagi, sest pooled olid kinnitanud, et kohustused ei olnud täidetud. Lepingu sõlmimise kuupäevaks ei olnud vaidlusaluse korteri reaalosa suurust veel muudetud ning 14.08.2018 lepingu sõlmimisest saab järeldada, et kostja oli korteri reaalosa suurusest huvitatud, sest ilmus 14.08.2018 lepingu sõlmimisele. Nii Q kui ka kostja soov oli muuta lepingu punkti 3.
5. alapunkti 3.
6. Viidatud 5 2-21-874 lepingu punktist tulenesid kohustused mõlemale lepingupoolele. Q kohustus suurendama korteriomandi 6C reaalosa ja kostja kohustus reaalosa suurenemise eest maksma tasu. Seega tulenes kostjale viidatud lepingust kohustus reaalosa suurenemise eest tasu maksmiseks. Lepingu punkt 2.
7. võis maakohtu hinnangul jääda lepingusse ekslikult, kuna lepingu punktist 3.
8. nähtus lepingupoolte tahe, mille kohaselt ei lugenud Q ja kostja lepingut veel kohaselt täidetuks. Seega ei saanud ei saanud pooltel olla lõppenud ka nõuded teineteise vastu.
9. Kohus nõustus kostjaga selles, et tulenevalt 06.11.2017 lepingu punkti 3.
10. alapunktis 3.
11. kokkulepitust pidid lepingupooled lepingu eseme pindala muutumisel korteri reaalosa suuruste muutmise lepingus leppima kokku ostuhinna muutmises tulenevalt 06.11.2017 lepingu punkti 3.
12. alapunktis 3.
13. sätestatust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et eriomandi kokkuleppe muutmise lepingus ostuhinna muutmise kokkulepet ei sisaldu. Siiski saab ostuhinna muutmise aluseks võtta 06.11.2017 lepingu punkti 3.
14. alapunktis 3.6 märgitu. Arvestades 06.11.2017 lepingu punkti 3.
15. alapunkti 3.6., 14.08.2018 sõlmitud eriomandi muutmise kokkulepet, ostuhinna kokkuleppe sõlmimise lepingu puudumist, Q hilinemist 06.11.2017 lepingu punkti 3.
16. alapunktis 3.
17. sisalduva korteriomandi reaalosa suuruse muutmisel ja

§ 6

sätestatut, on kõiki asjaolusid arvestades põhjendatud hageja põhinõude rahuldamine pooles, s.o 12 685 euro ulatuses.

1. Kuivõrd pooled ei leppinud 14.08.2018 lepingus kokku ostusumma muutmises, siis ei pea kohus põhjendatuks hageja viivisenõuet kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus nõustub kostjaga, et pooltel puudus ostusumma muutmise kokkulepe ja seetõttu puudus ka nõue, millelt viivist arvutada. Pooled leppisid 25.09.2017 lepingu punktis 3.7 kokku, et juhul kui ostja ei täida lepingu punktis 3.6 nimetatud kohustusi tähtaegselt, on müüjal õigus nõuda ja ostja on kohustatud tasuma viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus peab põhjendatuks hageja viivisenõuet alates hagiavalduse esitamisest 0,022% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Pooled leppisid viivise määras kokku 25.09.2017 lepingu punktis 3.
3. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hagi rahuldamata jätmist ning vastuhagist osalist loobumist ja selle osalist rahuldamata jätmist. Kostja apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
5. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi. Samuti on maakohus kaevatava otsuse tegemisel hinnanud asjas esitatud tõendeid ebaõigesti. Kohtuotsus on vastuoluline ja põhistamata.
6. 06.11.2017 lepingu punkt 2.4 ei vaja tõlgendamist. Viidatud lepingupunktis on selgelt, ühemõtteliselt ja notariaalses vormis väljendatud lepingu poolte (s.o müüja Q ja ostja) kokkulepe selle kohta, et asjaõiguslepingu sõlmimisega loevad pooled omavahelised lepingulised kohustused täidetuks ja ei oma mingeid pretensioone ega nõudeid teineteise vastu. Sellist notariaalses vormis sõlmitud kokkulepet on võimalik muuta notariaalses vormis lepingu muudatusega. Kuni seda ei ole tehtud, on tegemist kehtiva kokkuleppega. Kostja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et 06.11.2017 lepingu punktide tõlgendus võiks olla: “/…/ pooled olid kinnitanud, et kohustused ei olnud täidetud”. Kinnitust, et kohustused ei ole täidetud, ei ole kostja andnud, seda ei nähtu ühestki tõendist ning seda ei kinnitanud kostja ka kohtumenetluses. 6 2-21-874
7. Kohus on õigesti leidnud, et korteriomandi müügitehingu osapooled pidid korteriomandi suuruse muutumisel kokku leppima ostuhinna muutmises ja seda pooled ei ole teinud. Tehes ilmselgelt ainuõige järelduse, et ostuhinna muutmise kokkulepet ei ole, on maakohus asunud seejärel hinnakokkulepet tuletama poolte vahel 06.11.2017 sõlmitud lepinguga muudetud 25.09.2017 lepingu tekstist, millega lepingupooled üksnes leppisid kokku metoodika, millest lähtudes hinnakokkulepe edaspidi vajadusel ja vastavate eeltingimuste täitumisel sõlmida. Vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist kinnisasja võõrandamistehinguga, mille muudatus või täiendus peab olema sõlmitud sarnaselt algse lepinguga samuti notariaalses vormis. Poolte vahel korteriomandi pindala suurenemisest lähtuvat ostuhinna muutmise kokkulepet ei olnud sõlmitud ei suuliselt, kirjalikult ega notariaalses vormis. Q oli ka 14.08.2018 lepingu (s.o leping, millega kostja korteriomandi suurust muudeti) osapooleks ning Q ei teinud mitte midagi selleks, et oma väidetavat nõuet (hinnakokkulepet, kostjapoolset tasumise kohustust vms) kostja vastu lisada sõlmitavasse kokkuleppesse. Sellest saab teha üksnes ühe järelduse, ka Q oli seisukohal, et mingit nõuet tal kostja vastu 14.08.2018 lepingu sõlmimise ajal (enam) ei ole.
8. Olukorras, kus kohus on tuvastanud hagejal kostja vastase nõude puudumise, on alusetu kostjalt hageja kasuks mistahes rahasummat välja mõista. Maakohtu poolt välja mõistetud 12 685 eurot on sisuliselt suvaline rahasumma, mis ei põhine mitte millelgi, sh ka mitte hageja nõudel. Kui hagejal puudus nõue, nagu kohus on õigesti tuvastanud, oleks kohus pidanud jätma hagi täielikult rahuldamata.
9. Olukorras, kus kohus on tuvastanud kostjal rahaliste kohustuste puudumise, on viiviste väljamõistmine alusetu. Kohus näib kohtuotsusega hagejale nõude alles loovat (kuna varasem nõue kohtu hinnangul puudub), seega puudub alus kostjalt viivist välja mõista hagiavalduse esitamisest vms varasemast tähtajast, kuna nõue ei ole olnud sissenõutav, st kostja ei ole kohustuse täitmisega olnud viivituses. Olematu kohustuse täitmisega ei saagi viivitada.
10. Kohtu põhjendused menetluskulude jaotuse osas on vastuolus kohtuotsusega ja menetlusnormiga. Hagi ei jäänud rahuldamata, vaid hagi rahuldati osaliselt. Ei ole toimunud vastuhagist osalist loobumist ega vastuhagi osalist rahuldamata jätmist, kuna vastuhagi ei ole kostja esitanudki. Kohus oleks asja lahendamisel pidanud lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st
11. Kostja on pakkunud kohtumenetluses kompromissi sellesarnases summas (10 000 eurot), milles hagi rahuldati (12 685 eurot). Hageja kompromissiga ei nõustunud. Seega oleks maakohus pidanud jätma kohtukulud ka hagi osalise rahuldamise korral hageja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebus
12. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13. Kostja on saanud kätte selle, mida ta soovis – talle müüdud korteriomand on suurenenud 11,8 m2 võrra. Samas on kostja jätnud mitme aasta jooksul selle pinna väljaehitamise ja vormistamise eest Q-le ja hagejale tasumata. Selline olukord on äärmiselt ebaõiglane.
14. Tõsi on see, et Q-l oli kohustus teha vajalikud toimingud korteriomandi 6C reaalosa suuruse muutmiseks ning luua vajalikud eeldused, et kostjal oleks võimalik vastavad muudatused kanda kinnistusraamatusse hiljemalt 01.07.
15. Tõsi on ka see, et Q sattus seda kohustust täites viivitusse ning korteriomandi 6C reaalosa muutmise kokkulepe sõlmiti 14.08.2018, st vaid poolteist kuud peale selle kohustuse tähtaja lõppu. Õige ei ole aga maakohtu 7 2-21-874 seisukoht, nagu puudunuks kostjal sellise rikkumise puhuks õiguskaitsevahendid. Kostjal oli õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh kohustuse täitmise nõudmine (

§ 108

), omapoolsete kohustuste (eelkõige vastava ostuhinna osa tasumise kohustus) täitmisest keeldumine (

§ 111

), täiendava tähtaja andmine (

§ 114

), kahju hüvitamine (

§ 115

), lepingust taganemine (

§ 116

). Kuivõrd kostjal oli võimalik mitmeid õiguskaitsevahendeid kasutada, kuid ta seda ei teinud ega isegi kiirustanud Q tagant, ei ole õige maakohtu seisukoht, et lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaal puudus. Seega ei oleks maakohus hageja nõuet tohtinud osaliselt rahuldamata jätta vastuolu tõttu

§-ga

1. Sellist vastuolu ei esinenud. Kostjal sanktsioonide puudumisele ja sellest tulenevale vastuolule hea usu põhimõttega ei ole kostja maakohtu menetluses ka tuginenud. Maakohus oleks seega pidanud hagi täielikult rahuldama nii põhinõude kui viivise osas. Menetlusosaliste seisukohad
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Maakohus on õigesti tuvastanud, et võlaõigusliku lepingu punktist 3.
3. (nii algsel kui muudetud kujul) tulenes korteriomandi 6C hinna muutmise kokkulepe ka juhuks kui korteriomandi 6C suurus muutub. Võlaõigusliku lepingu punkti 3.
4. esimesest ja teisest lausest tuleneb, et korteriomandi 6C pindala muutumisel muutub automaatselt ka selle hind vastavalt
5. lauses kokkulepitud valemile. Ehk kostjal tekkis automaatselt täiendava ostuhinna tasumise kohustus juhul kui korteriomandi 6C pindala suureneb. Q ei püüdnud 14.08.2018 lepingusse ostuhinna muutmise kokkulepet lisada, kuna ostuhinna muutmise kokkulepe sisaldus juba võlaõigusliku lepingu punktis 3.
7. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Võlaõiguslepingu punktis 3.6 on pooled kokkuvõtvalt leppinud kokku selles, et korteriomandi müügihind võib muutuda, kui korteriomandi suurus muutub ja siis, kui korteriomandi suurus muutub, lepivad Q ja kostja kokku müügihinna muutmises p 3.6 nimetatud põhimõtetest lähtudes. Müügihinna muutmiseks pidi sõlmitama eraldi hinna muutmise kokkulepe, kuid seda pole tehtud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlgnevuse 12 685 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4961,86 eurot ning välja mõistmata jäänud põhivõlgnevuse osalt (summas 12 685 eurot) viivised määras 0,022% põhinõude osalt alates 25.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõisab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt põhivõlgnevuse 12 685 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4961,86 eurot ning põhivõlgnevuse osalt (summas 12 685 eurot) viivised määras 0,022% põhinõude osalt alates 25.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus jaotus. Ülejäänud (hagi rahuldavas) osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
9. Ringkonnakohus nõustub vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja põhivõlgnevuse nõude üksnes pooles ulatuses ja on jätnud sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmata. Maakohtu otsus on hageja nõude pooles ulatuses 8 2-21-874 rahuldamise osas vastuoluline ega põhine poolte esitatud tõenditel ning kehtival materiaalõigusel. Maakohus leidis, et „tulenevalt 06.11.2017 lepingu punkti 3.
10. alapunktis 3.
11. kokkulepitust pidid lepingupooled lepingu eseme pindala muutumisel korteri reaalosa suuruste muutmise lepingus leppima kokku ostuhinna muutmises tulenevalt 06.11.2017 lepingu punkti 3.
12. alapunktis 3.
13. sätestatust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et eriomandi kokkuleppe muutmise lepingus ostuhinna muutmise kokkulepet ei sisaldu. Siiski saab kohtu hinnangul ostuhinna muutmise aluseks võtta 06.11.2017 lepingu punkti 3.
14. alapunktis 3.6 märgitu.“ Kolleegiumi arvates on selline järeldus vastuoluline. Kui müügilepingu pooled leppisid kokku, et ostuhinna muutmiseks tuleb eraldi kokkulepe sõlmida ja sellist kokkulepet sõlmitud ei ole, siis ei saaks tuletada 06.11.2017 lepingu punktist 3.6 kostjale ostuhinna tasumise kohustust. Samas on maakohus sellise kohustuse olemasolu siiski tuletanud, kuid märkinud järgnevalt punktis 23.3 (viivisenõude lahendamisel), et pooltel puudus ostusumma muutmise kokkulepe ja seetõttu puudus hagejal ka nõue, millelt viivist arvutada. Ringkonnakohus kõrvaldab selle vastuolu ja märgib, nõustudes hagejaga, et 06.11.2017 võlaõigusliku lepingu punktist 3.6 tuleneb korteriomandi 6C hinna muutmise kokkulepe ka juhuks kui korteriomandi 6C suurus muutub. 06.11.2017 lepingu punktis 3.6 on pooled leppinud kokku järgnevas: „Müüja ja ostja on kokku leppinud ja avaldavad, et lepingu eseme ostuhind võib muutuda seoses lepingu eseme pindala muutumisega. Ostja avaldab, et ta soovib lepingu eseme osta ka siis, kui lepingu eseme pindala suureneb (eeldatav suurus ligikaudu 59 m²) ning kohustub sellisel juhul tasuma müüjale iga lisanduva ruutmeetri eest kaks tuhat ükssada viiskümmend

§ 29

alusel tõlgendada.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja 9 2-21-874 eesmärgist (vt Riigikohtu 26.11.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole pooled esitanud tõendeid selle kohta, et poolte ühine tahe oleks seisnenud kostja kohustuses tasuda hagejale ka korteriomandi lisandunud ruutmeetrite eest või selle kohta, et pooltel tuli selleks sõlmida eraldi kokkulepe. Seega tuleb lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul annab mõistliku isiku positsioonist lähtuv tõlgendamine tulemuseks selle, et viidatud lepingu punktis sisaldub kostja kohustus tasuda hagejale ka korteriomandi lisandunud ruutmeetrite eest. Sellele viitab ülaltoodud p 3.6 tekstis 2. aluses märgitu: „Ostja avaldab, et ta soovib lepingu eseme osta ka siis, kui lepingu eseme pindala suureneb (eeldatav suurus ligikaudu 59 m²) ning kohustub sellisel juhul tasuma müüjale iga lisanduva ruutmeetri eest kaks tuhat ükssada viiskümmend

§ 6

lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastuvõtmatuna ei saa käsitleda olukorda, kus ostja peab tasuma korteri täiendavate ruutmeetrite eest, kuid müüja kohustus teha vajalikud toimingud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse ei ole lepinguga tagatud. Ringkonnakohtu 10 2-21-874 hinnangul on õige hageja tähelepanek, et kostjal on olnud õigus ja võimalus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid selleks, et tagada müüja kohustuste täitmist. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et poolte õiguste ja kohustuste tasakaal poolte lepingulises suhtes puuduks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et müüja on 06.11.2017 lepingu punktis 2.4 loobunud õigusest nõuda ostjalt (kostjalt) punktis 3.6 kokku lepitud üldpinna suurenemisest tulenevat täiendavat tasu. 06.11.2017 lepingu punktis 2.4 on pooled leppinud kokku järgnevas: „Müüja ja ostja lepivad kokku, et käesoleva lepingu sõlmimisega loevad nad Lepingu kohaselt täidetuks ning ei oma mingeid nõudeid ega pretensioone üksteiste vastu.“. Lähtudes sama lepingu punktis 3.6 märgitust ei saanud kolleegiumi hinnangul poolte tahe olla suunatud sellele, et lugeda täidetuks ka üldpinna suurenemisest tuleneva täiendava tasu nõue, kuna 06.11.2017 lepingu üheks eesmärgiks oli muuta poolte kohustusi, mis oli sätestatud 25.09.2017 lepingus, sealhulgas üldpinna suurenemisest tuleneva täiendava tasu maksmise tähtaega (06.11.2017 lepingu punktis 3.1 on pooled avaldanud tahet muuta 25.09.2017 lepingu punktidest muuhulgas ka punkti 3.6, seda just tähtaja osas).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kostja poolt maakohtus väljendatud seisukoht, et 06.11.2017 lepingu punktis 3.2 kokkulepitu toetab kostja seisukohta, nagu ei oleks hagejal enam täiendava tasu nõuet seoses lisanduvate ruutmeetritega. Nimetatud lepingu punkt käsitleb olukorda, kus müüja kohustuseks jäävad kanda lepingu sõlmimisega seotud kulud juhul kui korteri reaalosade suuruste muutmise leping sõlmitakse pärast 30.08.2018 kuupäeva. Selles punktis ei ole käsitletud müüja nõuet seoses lisanduvate ruutmeetritega.
3. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada sellest, et 14.08.2018 kokkuleppes puudus täiendav hinnakokkulepe lisanduvate ruutmeetrite osas, müüja (Q) tahet mitte nõuda ostjalt täiendavat tasu seoses lisanduvate ruutmeetritega. Olukorras, kus selline kokkulepe sisaldus juba 06.11.2017 lepingus, puudus vajadus selle lisamiseks 14.08.2018 kokkuleppesse.
4. Eeltoodust tulenevalt on 06.11.2017 lepingu punktist 3.6 tulenevalt kostjal kui korteriomandi omandanud isikul kohustus tasuda korteriomandi 6C suurenenud ruutmeetrite eest kui vastavad muudatused on kinnistusraamatusse kantud, kuid mitte hiljem kui 01.07.
5. Hageja on nõustunud sellega, et kostjal tekkis kohustus tasuda suurenenud ruutmeetrite eest pärast müüja poolsete kohustuste (tegema kõik vajalikud toimingud lepingu esemeks oleva korteri reaalosa suuruse muutmiseks ning looma vajalikud eeldused, et ostjal oleks võimalik sõlmida kasutuskorra kokkuleppe ja vastavate muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks) täitmist. Kuivõrd korteriomandi 6C suurenenud üldpinna kinnistusraamatus registreerimise eeldused olid täidetud 14.08.2018 eriomandi kokkuleppe muutmise lepingu sõlmimisega, oli müüja hiljemalt 14.08.2018 täitnud oma kohustuse ning tal tekkis õigus nõuda kostjalt täiendava tasu maksmist alates 14.08.
6. Kuna pooled leppisid 06.11.2017 lepingu punktis 3.6 kokku, et täiendavate ruutmeetrite eest tuleb kostjal tasuda arvestusega 2150 eurot/m2 ning korteriomand suurenes 11,8 m2 võrra, tekkis kostjal kohustus tasuda müüjale 25 730 eurot (=11,8x2150).
7. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 15.08.
8. Kuna 06.11.2017 lepinguga ei muudetud 25.09.2017 lepingu punkti 3.7, siis kehtis poolte vahel endiselt 25.09.2017 lepingu p 3.7 sõnastuses: „Juhul kui ostja ei täida käesoleva lepingu punktis 3.6 nimetatud kohustusi tähtaegselt, on müüjal õigus nõuda ja ostja kohustatud tasuma viivist null koma null kakskümmend kaks protsenti (0,022%) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.“ Seega on hagi esitamise seisuga (19.01.2017) sissenõutavaks muutunud 11 2-21-874 viivis kokku 4961,86 eurot, mis tuleb samuti lisaks täiendavale põhivõlgnevuse summale kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9. TsMS § 367 1.lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses palus hageja TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise välja mõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest. Maakohus rahuldas hagi osaliselt summas 12 685 eurot ja mõistis sellelt summalt TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates 19.01.
10. Vastuapellatsioonkaebuses on hageja palunud teha uus otsus ka viivisenõude osaliselt rahuldamata jätmise osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis TsMS § 367 alusel põhinõude täiendavalt osalt summas 12 685 eurot alates 25.01.
11. Seega ei ole hageja vaidlustanud TsMS § 367 alusel viivise välja mõistmata jätmist täiendavalt põhivõlgnevuse summalt (12 685 eurot) alates hagi esitamisest kuni 24.01.2021 ning ringkonnakohus saab kogusummalt (25 730 eurot) TsMS § 367 alusel viivise välja mõista üksnes alates 25.01.
12. Maakohtu poolt välja mõistetud poolelt summalt (12 685 eurot) TsMS § 367 alusel välja mõistetud viivis moodustab alates hagi esitamisest kuni 24.01.2021 kokku 16,68 eurot.
13. Põhjusel, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellatsioonkaebuse täieliku rahuldamata jätmise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 12