Obsah (13)

§ 162§ 163§ 209§ 657§ 654§ 652§ 363§ 442§ 4§ 439§ 12§ 232§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12846 Ts

§ 162lg-t 4.

Otsusest ei nähtunud, miks kohus leidis, et antud juhul oli ebamõistlik või ebaõiglane jätta menetluskulud äriühingu kanda, mille hagi jäeti rahuldamata ja mille vastu esitatud vastuhagi rahuldati. Menetluskulud tuli jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Arvestades asjaoluga, et hageja või temaga seotud isikud esitasid kostja vastu süstemaatiliselt küsitava perspektiiviga nõudeid jm avaldusi, oli hageja eesmärgiks tekitada kostjale võimalikult palju rahalist kahju menetluskuludega. Kostja oli menetluse kestel korduvalt väitnud, et hagiesemeks oleva loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse, kuna samal päeval toimus poolte vahel lepitusmenetlus. Sama nähtus ka kohtule esitatud fotodelt ja poolte e-kirjavahetusest. Kostja lähtus heas usus eeldusest, et pooled said kohtuvälisele kokkuleppele eemaldades kaamera. Hagejal oli võimalus hagi tagasi võtta, kuid hageja seda ei teinud. Nii kohus kui ka kostja pakkusid hagejale korduvalt lõpetada asi kompromissiga, kuid takistuseks said hageja väidetavad menetluskulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (

§ 163lg 2).

Menetluskulude jaotamise kaalumisel erandite või senisest kohtupraktikast erinevate reeglite alusel peaks kohus seda menetlusosalistega eelnevalt arutama. Ka

§ 163

lg 2 alusel oleks maakohus pidanud jätma diskretsiooni korras menetluskulud hageja kanda. Vastustajate seisukohad

1. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusetele vastu, palusid jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Äriregistri andmetest nähtuvalt ühines OÜ Mereääre Puhkemajad SIA-ga EKMV, mille tagajärjel kustutati OÜ Mereääre Puhkemajad 21.06.2022 äriregistrist.

§ 209

lõiked 1 ja 2 sätestavad, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Eeltoodust tuleneval tuleb lubada SIA-l EKMV astuda menetlusse OÜ Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglasena. 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hoidumisnõude. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja hoidumisenõue. Hageja loomakaamera eemaldamisnõude rahuldamata jätmise osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuivõrd kaamera oli menetluse ajaks kõrvaldatud, mille kohus mh paikvaatlusel 21.09.2021 tuvastas. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ei muuda. Seega jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 9

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt hageja apellatsioonkaebuse väiteid seoses hagi rahuldamata jätmisega, sellejärgselt vastuhagi rahuldamisega seonduvat ning lõpetuseks mõlema poole apellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude jaotusega.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja seisukohal, et maakohus kitsendas põhjendamatult hageja hoidumisnõuet, leides, et nõue hõlmas ainult loomakaamerat. Hageja polnud hoidumisnõuet ühegi konkreetse kaameratüübiga piiritlenud. Hagiavalduse resolutsiooni p
2. kohaselt soovis hageja kohustada kostjat lõpetama salvestusseadme suunamine ja kohustada hoiduma edasine salvestusseadme suunamine tema kasutuses olevale kinnistule. Hageja nõue oli suunatud ühele salvestusseadmele, mitte mitmele. Ka hagiavalduse asjaoludest (põhjenduste p 2.) nähtus, et hagi puudutas poolte kinnistu piiril asuvat salvestusseadet. Põhjenduste p-s
3. viitas hageja, et kostja oli ka varasemalt paigaldanud oma kinnistule muid kaameraid (I kd lk 3p). Sellise hagi eseme ja alusega hagi võttis maakohus ka 07.09.2020 menetlusse (I kd lk 21). 08.06.2021 istungil (II kd lk 79p) arutas kohus pooltega hageja nõuet. Nimelt nähtus kohtuistungi protokollist, et kostja märkis 05.04.2021 seisukohas (II kd lk 23, p 2.9.3), et hageja 24.03.2021 (II kd lk 2) esitatud uued tõendid (täiendavate kaamerate kohta) polnud asjakohased, hageja tõi esile uusi asjaolusid ning esitas uue nõude, mis eeldaks uue hagi esitamist. Hageja selgitas istungil, et tõendid puudutasid hoidumisnõuet ja nendega soovis hageja tõendada rikkumise jätkuvust ja kostja kinnistul asuvad kaamerad olid suunatud hageja kinnistule, millega kostja jälgib naaberkinnistut. Tegemist polnud hagi muutmisega, vaid hoidumisenõude tõendamiseks esitatuga. Hageja selgituste põhjal leidis kohus, et tegemist polnud hagi muutmisega, vaid tõendamise küsimusega. Seega nähtub, et hageja polnud 08.06.2021 istungil laiendanud hoidumisnõuet kõikide kostja kinnistul paiknevate kaamerate osas ja maakohus jätkas menetlust ühe salvestusseadme osas. Samal kohtuistungil andis maakohus pooltele võimaluse soovi korral täpsustada oma nõudeid kuni 08.07.2021 (II kd, lk 85 p). Hageja 09.07.2021 seisukohas nõudeid ei täpsustanud (II kd lk 111). Hageja viitas sama seisukoha p-s 3., et hagi esemeks oli üks kaamera. 21.09.2021 istungil avaldas hageja kohtule, et hagejal oli läbivalt kostja vastu nõue ühe kaamera osas (II kd lk 163). Samal kohtuistungil asja sisulisel läbivaatamisel kandis hageja ette hagiavalduse asjaolud (II kd 163). Hageja tõi esile, et tema nõue oli loomakaamera eemaldamine (menetluse ajal kaamera eemaldatud) ja hoidumisenõue. Kohtuistungi salvestust kuulates sõnastas hageja hoidumisnõuet „salvestusseadmetega“, mitte aga ühe salvestusseadme osas. Samas tõi hageja kohtuistungil asjaolusid üksnes ühe loomakaamera osas. Kohus avas samal istungil kohtuvaidlused, kus hageja avaldas, et ta jäi kirjalike seisukohtade juurde. Kohtukõne puudutas vaid ühte salvestusseadet (II kd lk 165). Samal istungil teatas maakohus ka lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul lahendas maakohus õigesti hageja nõuet ühe salvestusseadme osas.

§ 363

lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese, p 1) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus, p 2). Hagi alus on need hageja osundatud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude (Riigikohtu 07.042010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-10, p 10).

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata 10 taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14 ja 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Hageja polnud menetluse ajal kordagi andnud kohtule ega vastaspoolele mõista, et tema hoidumisnõue puudutas rohkem kui ühte salvestusseadet. Hageja väljendas korduvalt, et tema nõue puudutas ühte kaamerat. Hagejale oli antud võimalus täpsustada nõudeid. Sellist võimalust hageja ei kasutanud. Seega hageja etteheited maakohtule, et kohus ei selgitanud välja hageja nõuded, olid alusetud. Hageja ülesanne on selgelt väljendada oma nõue (

§ 4lg 2 ja § 5 lg 1).

Maakohus ei saanud omaalgatuslikult lahendada nõudeid, mida hageja polnud sõnaselgelt hagi resolutsioonis nõudnud (

§ 439

). Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik lahendada nõudeid, mille kohta puudub maakohtu otsustus (

§ 12ja § 631).

Lisaks nähtub, et pärast 08.06.2021 istungit kostja täpsustas 08.07.2021 oma nõudeid (II kd lk 91) ja märkis, et tema hoidumisnõue puudutab igasuguste salvestusseadmete suunamist. Hageja leidis 09.08.2021, et kostja esitas uue nõude täiendava kaamera kohta ja tegemist oli hagi muutmisega, mille osas hageja nõusolekut ei andnud (II kd lk 143). Eeltoodust nähtub, et hageja pidi vähemalt sellel hetkel aru saama, et tema hoidumisnõue puudutab ühte seadet ja kostja hoidumisnõue mitut. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja oleks soovinud oma hoidumisnõuet laiendada mitmele kaamerale, siis oleks ta saanud seda teha juba 09.08.2021 menetlusdokumendis. Samas dokumendis avaldas hageja aga, et menetluses oli tema nõue ühe salvestusseadme osas (II kd lk 142). Seega nähtub, et hagejal polnud tegelikult tahet oma nõuet laiendada erinevate salvestusseadmete osas.

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult hageja hoidumisnõude rahuldamata. Hageja hoidumisnõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus § 1043 ja § 1045 lg 1 p
2. Nendel alustel saab hageja nõuda rikkujalt rikkumisest hoidumist tulevikus. VÕS § 1055 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Eelnimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et kostja poolt Triinu kinnistule kaamera paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et loomakaamera vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, oli õigusvastane VÕS § 1055 mõttes. Hagejal puudus kohustus kostja tegevust taluda. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kahju õigusvastane tekitamine ei olnud kestev VÕS § 1055 mõttes. Kui asjas esitatakse uute samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda. Eelnimetatud nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et õigusrikkumine jätkuvalt kestaks (oleks kestev), vaid oluline on eelkõige see, kas esineb oht, et tuvastatud õigusrikkumist võidakse tulevikus korrata (Riigikohtu 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 20.2). 11 Maakohus tuvastas, et hagi esitamise seisuga oli kostja loomakaamera suunatud hageja kinnistule. Loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse (07.09.2020), kuna samal päeval toimus kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Eeltoodust nähtub, et eelduslikult eksisteerib oht, et rikkumine võib korduda. Maakohus arvestas asja lahendamisel asjaoludega, et kostja eemaldas loomakaamera, keeras muud kaamerad eemale ning kinnistute vahele paigaldatud aed välistas tulevikus sama teo toimepanemise ja leidis, et need asjaolud viitasid ohu puudumisele. Ringkonnakohus ei nõustu sellise hinnanguga ja leiab, et asja lahendamisel tuli arvestada sellega, et hageja kohtuvälistele palvetele kostja ei reageerinud (I kd lk 15). Poolte kirjavahetusest nähtub, et nende suhted olid konfliktsed ja poolte vahel oli tekkinud ka muid konfliktseid situatsioone (I kd lk 48-50, 113, 133-138, 140-143p, II kd lk 146). Kuivõrd poolte suhted olid teravad ja eeldasid korrakaitseorganite sekkumist, siis viitas see tegeliku ohu võimalusele, et kostja tegevus võib korduda. Hageja soovis tõendada kostja tegevuse jätkuvust - nimelt paigaldas kostja oma kinnistule täiendavaid kaameraid (II kd lk 3-13) ja hageja hinnangul olid need suunatud tema kinnistule. Politsei kontrollis kostja kinnistule paigaldatud muid kaameraid ning ei tuvastanud hageja kinnistu filmimist (II kd lk 75-75p). Kostja eitas hageja kinnistu jälgimist ja esitas tema kinnistul asuvate kaamerate pildid näitamaks, et tegelikkuses ei filmita hageja kinnistut (II kd lk 94-96p). Hageja esitas tõendi, et kostja katusel olevat kaamerat oli võimalik keerata (II kd lk 147). Maakohtu hinnang, et tõendid, mis puudutasid kostja kinnistul muid kaameraid, tuli jätta tähelepanuta põhjusel, et need ei puudutanud hageja hagi eset, oli ebaõige (otsuse p 32.). Hageja soovis tõendada hoidumisnõude aluseks olevaid asjaolusid (rikkumise jätkuvust) ja maakohus võttis sellel põhjusel tõendid vastu. Seega polnud alust tõendite hindamisel nende kõrvalejätmiseks ja maakohus oleks pidanud nendega arvestama. Ringkonnakohus leiab, et eelneva põhjal tuleb siiski asuda seisukohale, et tegelikkuses esineb reaalne oht, et kostja võib õigusrikkumise tulevikus toime panna. Seda kinnitab nii algse loomakaamera, kui ka muude kaamerate paigaldamine. Sisuliselt on õige hageja viide sellele, et kostja lõpetas õigusvastase tegevuse (eemaldas loomakaamera) vaid politsei tegevuse tulemusel. Hageja esitatud fotodelt on näha, et kaameraid on võimalik liigutada. Hageja väljendas kahtlust, et tal pole võimalik kontrollida, kuhu kostja oma kaamerad suunab ja kas toimub salvestamine. Ringkonnakohus nõustub sellega. Igapäevaelus on naabri sellise tegevuse jälgimine ja kontrollimine keeruline. Lisaks nähtus, et politsei ei kontrollinud kõiki kaameraid ega kaamerate võimalikku filmimisraadiust. Poolte seisukohtadest nähtus, et loomakaamera asukohta oli varasemalt muudetud (II kd lk 82). Seega tuleb tõdeda, et pelgalt aia olemasolu ei takista loomakaamera paigaldamist selliselt, et sellega saab hageja kinnistut uuesti filmida ja pilti salvestada. Asjaolu, et loomakaamera eemaldati menetluse ajal, ei välista hoidumisnõude rahuldamist. Kuivõrd hageja ei saa kontrollida, kas kostja lülitab kaamera sisse või mitte, siis polnud tähtsust kostja väitel, et ta polnud kaamerat sisse lülitanud. Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hoidumisnõue tuleb rahuldada.
3. Hageja heitis ette, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse kaamera eemaldamise nõude osas, et hageja oleks võinud nõude tagasi võtta või loobuda sellest, kuna kostja oli menetluse ajal kaamera juba eemaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja etteheited põhjendatud. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Praeguse vaidluse puhul on maakohus selgitamiskohustuse täitnud. Hagimenetlus on võistlev menetlus ja hagejal tuli ise kaaluda ning otsustada taotluste esitamine ja menetlusstrateegia. Hageja oli menetluse ajal teadlik asjaolust, et kostja eemaldas hagi esemeks oleva kaamera. Maakohtu kohustuseks polnud poolele selgitada võimalikke menetlustoimingute tegemise ja –avalduste esitamise 12 võimalusi, seda enam kui poolt esindas maakohtus professionaalne õigusnõustaja (vandeadvokaat). Kuivõrd kostja täitis hageja nõude menetluse ajal (eemaldas loomakaamera), siis ei saanud maakohus enam kohustada kostjat eemaldama loomakaamerat. Maakohtu järeldus on õige ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsust tühistada.
4. Hageja leidis, et maakohus rahuldas ebaõigesti vastuhagi, sest see tuli jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsust muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Pooltel puudus vaidlus vastuhagi lahendamisel kohaldatud materiaalõiguse üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus vastuhagi rahuldamise osas otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Samuti ei ole hinnanud kohus vastuhagi rahuldamisel tõendeid ebaõigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg st 6 tulenevalt neid ei korda.

Maakohus tuvastas, et kaamerate näol on tegemist pöördkaameratega. Maakohus viitas, millistele tõenditele ta asja lahendamisel tugines. Samuti selgitas kohus, miks oli võimalik tunnistaja ütlustega arvestada ja miks need polnud ebausaldusväärsed. Puudub alus arvata, et maakohus hindas tõendeid vääralt või esitatud tõendite põhjal oleks pidanud tuvastama, et tegemist polnud pöördkaameratega. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus vastuhagi rahuldamisel tõendeid kooskõlas

§ 232lg-st 1 tulenevalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja jõuda teistsugusele järeldusele. Maakohus kontrollis nõuetekohaselt kostja vastuhagi nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et vastuhagi tuli rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et ainuüksi kaamera paigaldamises selliselt, et sellega on võimalik teiste isikute tegevuse jälgimine kostja kinnistul, esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Kostjal ei ole kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja ja seal asuvate inimeste tegevust filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Ainuüksi kaamera paigaldamisel selliselt, et kinnistu omanikul on võimalik endale kuuluvalt kinnistult tajuda, et teda võidakse naaberkinnistult kaamerate kaudu jälgida, kujutab endast eraelu puutumatuse ja privaatsusõiguse olulist riivet. Maakohus tuvastas, et fotodest nähtuvalt on hagejal võimalus jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja igal juhul rikub kestvalt kostja õigusi. ainuüksi asjaolust, et kaamera on paigaldatud selliselt, et see on nähtav naaberkinnistu eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võib luua naaberkinnistu omanikule ettekujutuse, et teda või tema perekonna liikmeid ning nende tegevust ilma nende nõusolekuta jälgitakse, on õigusvastane. Hageja vastuväited, et kaamerad polnud suunatud kõrvalkinnistule või need polnud töökorras või olid välja lülitatud või ei salvestanud, ei välistanud kostja vastuhagis esitatud nõuete rahuldamist. Maakohus hindas kostja nõudeid kõikide vastuhagi esemes märgitud kaamerate osas nõuetekohaselt (eemaldamisnõue kolme ja hoidumisnõue kõikide salvestusseadmete osas). Hageja vastuväidetest ei nähtu, mida oleks kohus teistsugusel hindamisel praegusest erinevat leidnud või kuidas oleks see mõjutanud vastuhagi lahendamise tulemust. Hageja etteheited ei võimalda asuda maakohtust erinevale järeldusele. Kui hageja eesmärk kaamerate paigaldamisel oli valvefunktsioon ning soov olla kindel, et kostja ei häiri hageja kinnistul viibivaid isikuid, siis sai saavutada ka selliselt, et hageja suunab kaamerad vaid oma kinnistule ja filmib vaid enda kinnistul toimuvat. Sellise eesmärgi saavutamiseks ei tohtinud aga naaberkinnistut filmida ega sellele kaameraid suunata. Maakohus tuvastas õigesti, et arvestades pöördkaamerate omadusi, oli hagejal igal juhul võimalus kostja kinnistut jälgida. Hageja väited, et paigaldatud oli kaamerate varjestus, ei tõenda, et sellega oleks välistatud kostja kinnistu jälgimine kõikide seadmetega või välistatud jälgimine tulevikus. 13 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vastuhagi rahuldamise osas. 20. Mõlemad pooled vaidlustasid apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust lahendis ja tema hinnangul tuli kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Praegusel juhul jääb hageja nõue loomakaamera eemaldamiseks rahuldamata ja hoidumisnõue rahuldatakse. Kostja vastuhagi maakohtus rahuldati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuli kohaldada

§ 162

lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus leidis õigesti, et arvestades menetluses esitatud vastastikuste nõuete sisu ja kohtusse pöördumise tingis poolte endi käitumine, oli menetluskulud õiglane jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja hagi osaline rahuldamine ja kostja vastuhagi rahuldamine alust praegusel juhul õigluse põhimõttest kõrvale kalduda. Poolte vastastikune suhtumine teineteisse ja käitumine viitavad sellele, et menetluskulude väljamõistmine ühelt poolelt teise poole kasuks oleks praegu äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu andis maakohtule õiguse

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Maakohus pole kulude jaotamisel eksinud. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu menetluskulude jaotust, siis ei kuulu kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele. 21. Poolte apellatsioonimenetlusekulud jäävad samuti poolte endi kanda tulenevalt

§ 162lg-st 4 arvestades eelmises punktis toodud põhjendusi.

22. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kuivõrd ka ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, siis apellatsioonimenetluse kulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 14