Obsah (5)

§ 118§ 114§ 2§ 38§ 196

4-22-4003 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4003 Kohtukoosseis Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maako

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.11.
2. a saabus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale Heili Tammaru kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi
3. juuli
4. a otsusele väärteoasjas nr 263022002165 ja avaldus täitemenetluse peatamiseks.
5. Pärnu Maakohtu
6. novembri
7. a määrusega jäeti Heili Tammaru kaebus PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi
8. juuli
9. a otsusele väärteoasjas nr 263022002165 läbi vaatamata. Maakohus märkis, et väärteoprotokollist nr 263022002165 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.07.
10. a. Menetlusalune isik keeldus väärteoprotokollile allkirja andmast. 21.07.
11. a Heili Tammarule koostatud otsusest nr 263022002165 nähtub, et otsuses märgitu kohaselt tuli kaebus esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kättesaadav menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures. Kaevatava otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 12.08.
12. a. Menetlusalune isik esitas kaebuse kohtule aga 16.11.
13. a.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast 1

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus tuvastas, et Heili Tammaru kaebus saabus kohtusse 16.11.

1. a, seega pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega. Heili Tammaru kaebusest nähtub, et ta sai 21.07.
2. a otsusest esmakordselt teada täitmisteatest, mille sai kätte postkontorist 11.11.2022.a. Asjaolu, et Heli Tammaru sai teada väärteoasjas tehtud otsusest alles täitemenetluse kaudu, on etteheidetav ainult temale endale. Täisealine ja süüvõimeline Heili Tammaru, olles teadlik tema suhtes läbiviidavast väärteomenetlusest, ei tundnud vähimatki huvi väärteomenetluse käigu ning väärteoasjas tehtud otsuse vastu, mistõttu ta lasi mööda kaebuse esitamise tähtaja. Kohtul ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada TMS § 45 kohast täitemenetluse peatamise alust.
3. Vaidlustatava maakohtu määruse peale (mille isik sai kätte
4. jaanuaril
5. a) esitas Heili Tammaru
6. jaanuaril
7. a määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määrusega, kinnitades, et ta sai väärteootsusest teada esmakordselt alles täitmisteatisest, mille sai postkontorist kätte
8. novembril
9. a. Seega on ta kaebuse enda arvates esitanud õigeaegselt. Heili Tammaru kinnitab ka, et ta ei nõustunud väärteoprotokolliga, mis oli koostatud ebaseaduslikult (kiirusmõõturi mitte korrasoleku ja turvatooli kasutamise reeglitega seoses), mis oli ka põhjuseks, miks ta ei nõustunud protokolli allkirjastama. Talle jäi mulje, et tema vastuväidetega sai asi lahendatud. Kohtutäituri teade tuli talle üllatusena, millele reageeris õigeaegselt. Seetõttu palub Heili Tammaru lugeda tema kaebus esitatuks õigeaegselt. Kuna tal protokolli ei olnud, ei olnud ta teadlik sellest, millal oli otsus kättesaadav. Seetõttu leiab Heili Tammaru, et tema õigusi on oluliselt rikutud. Samuti palub Heili Tammaru arvestada, et talle ei selgitatud seaduslikke õigusi. Pealegi on karistus sedavõrd suur, et mõjutab oluliselt perekonna toimetulekut. Seetõttu palub Heili Tammaru asi sisuliselt lahendada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kusjuures

§ 38

kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tähtaja arvutamise ja kaebetähtaja ennistamise põhimõtted on sätestatud vastavalt KrMS §-des 171 ja 172. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on Heili Tammearu kaebus perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohus on esitanud ammendavad ja asjakohased põhjendused, miks tuleb sõltumata sellest, et Heili Tammaru sai enda kinnitusel vaidlustatud väärteootsusest teada alles täitemenetluse raames
2. novembril
3. a, lugeda tema
4. novembril
5. a kaebus esitatuks tähtaja rikkumisega, mis omakorda andis maakohtule aluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Nimelt, isikul oli aega kaebuse esitamiseks 15 päeva alates päevast, mil otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetelja juures kättesaadav.
6. juuni
7. a väärteoprotokollis märgitu kohaselt oli lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
8. juulist
9. a (millist aega loetakse kaebetähtaja alguseks). Isik aga keeldus protokolli allkirjastamast. Samuti ei avaldanud ta soovi lahendi saamiseks elektrooniliselt ega AET-i kaudu. Sellisel viisil pidi Heili Tammaru tegelikult teadlik olema ka otsuse ajast, kuid keeldudes protokolli ärakirja kättesaamise kohta allkirja andmast, võttis ta ise riski selles, et kaebus jääb tähtaegselt esitamata. Selline asjaolu ei põhjenda aga kaebetähtaja möödalaskmist. Heili Tammaru ei tundnud menetluse vastu huvi ja tegi ise võimatuks vajaliku info teatavakstegemise (see puudutab ka õiguste tutvustamist, mille kohta keeldus samuti allkirja andmast). 2