lg 1 järgi Menetlusalune isik Raino Seeblum, isikukood 38703010225 Elukoht: xxxx Töökoht: M OÜ Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik Raino Seeblum * kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju PJ- esindaja Kristel Proos LÕPPOSA 1.Tühistada Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna 28.02.2022. a otsus väärteoasjas nr 2315,22,000828 Raino Seeblumi karistamises
lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 2.Jätta rahuldamata taotlus tunnistada põhiseaduse vastaseks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 punkt 8. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus Raino Seeblumit karistati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (
) § 462 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest et tema 05.02.2022.a. kella 15.32 ajal Tallinnas Punane tn 52 viibis sisetingimustes ühistranspordis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Sellise tegevusega rikkus Raino Seeblum
lg 6, Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8 nõudeid ja pani toime
Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotleb Raino Seeblum kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist lähtudes VTMS § 29 lg 1 p 1 ning PSJKS § 9 lõike 1 alusel VV korralduse p 8 põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja selle kohaldamata jätmist. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu menetlusalune isik kvalifikatsiooniga. Korralduses nr 305 pole sätestatud täpseid nõudeid, millest nähtuks, millise maski kandmist nõutakse ja millisel moel kantuna loetakse maski kandmine nõuetekohaseks. Kaebaja leiab, et korralduses nr 305 sisalduv maskikandmise kohustus ei ole inimeste põhiseaduslike õiguste piiranguna proportsionaalne, kuna maskikandmise kohustus ei täida oma eesmärki ehk ei takista tõendatult viiruse edasikandumist – kindlasti mitte märkimisväärselt. Seega ei ole maskikandmise kohustus sobiv, vajalik ega ka mõõdukas põhiõiguste piirang. Kaebaja on seisukohal, et korralduse p 8 riivab õigusvastaselt kaebaja õigusi: õigust vabale eneseteostusele, õigust vabalt liikuda. Korralduse p 8 on ebaproportsionaalne, kuna sellel puudub tegelik seos viiruse leviku piiramisega või muu legitiimne eesmärk, mistõttu on sellise kohustuse kehtestamine õigusvastane. Seetõttu palub kaebaja jätta nimetatud õigusnorm kohaldamata ja tunnistada see proportsionaalsusnõudele mittevastavana põhiseadusevastaseks. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg - st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse ja kohtuvälise menetleja seisukoha ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 05.02.2022. a kell 15.32 viibis Raino Seeblum ühistranspordis (bussis nr 58) ja ei kandnud maski. Antud asjaolu nähtub ka kohtuistungil vaadeldud vormikaamera P17936 salvestiselt, milles enamus ajast viidi läbi menetlust küll teise isiku suhtes, kuid näha on ka hetk, kui menetlusalune isik väljub bussist ilma maskita ning tema suhtes hakkab teine ametnik menetlust läbi viima. Vaidlus puudub ka selleski, et kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas puudus Raino Seeblumil kaitsemaski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Kohtuvälise menetleja otsuses on rikutud õigusnormi puhul viidatud üksnes
§- le 28 lg
lg 6 kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 on vastu võetud „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi Korraldus). Nimetatud Korralduse p 8 sätestab, et avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. Raino Seeblumile etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud Korralduse punkt 7 sätestab, et avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Seega oli Raino Seeblumile etteheidetava teo toimepanemise ajal avaliku siseruumina käsitletav ka ühissõiduk, milles oli kaitsemaski kandmine kohustuslik. Kuna Raino Seeblum ei kandnud 05.02.2022 kell 15.32 ühistranspordis, s.o bussis nr 58 kaitsemaski, rikkus ta nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõudeid, täites
Menetlusalune isik on kohtus kinnitanud, et ei kandnud bussis maski, kuna see oli talle ebamugav, ebameeldiv ja leidis, et maski kandmise kohustuse kehtestamine ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on aga tunnistatud kehtetuks Vabariigi Valitsuse 02.04.2022 korraldusega nr 108. Nimelt tunnistati kehtetuks korralduse II ja III osa, mis sätestasid COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks kohustuse muuhulgas kanda avalikes siseruumides kaitsemaski ning Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 tunnistati kehtetuks terve eelpool nimetatud korraldus. Seega käesoleval ajal maski kandmise nõue enam ei kehti. KarS § 5 lg-s 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kuigi Vabariigi Valitsuse korraldus enam ei kehti, siis Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus kui selline ei ole kehtetuks tunnistatud. Sellest tulenevalt ei ole maskikandmise kohustuse kehtetuks tunnistamise korraldusel tagasiulatuvat jõudu. Kohus taolise kohtuvälise menetleja esindaja käsitlusega ei nõustu.
lg 1 sätestab vastutuse
Millised on need konkreetsed nõuded, mille rikkumise eest on võimalik isikut karistada, seda
Selle sisustamiseks tuleb pöörduda
Menetlusalusele isikule on heidetud ette ühistranspordis kaitsemaski kandmise kohustuse rikkumist ja viidatud on
lg-le 6, mis maskikandmise kohustust ühistranspordis ise ette näe, vaid tegemist on omakorda viitelise sättega, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada piiranguid, kui need toovad kaasa olulise majandusliku ja ühiskondliku mõju.
lg 6 alusel andiski Vabariigi Valitsus 23.08.2021 välja korralduse nr 305, mille punkt 8 sätestab kaitsemaski kandmise kohustuse muuhulgas ka ühistranspordis. Seega on
lg 1 puhul tegemist blanketse normiga ja Raino Seeblumi puhul blanketse süüteokoosseisuga. Riigikohtu praktika kohaselt on karistusseaduse blanketti sisustav norm blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja "täisväärtuslik" osa, millest tulenevatele koosseisutunnustele 3 laienevad kõik karistusseadustiku üldosa sätted ja põhimõtted. Nende hulgas ka kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõte (KarS § 5 lg 2) (3-1-1-21-06 p 10.4). Kuivõrd Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 on alates 03.04.2022.a tunnistatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 108 – 02.04.2022 kehtetuks ja korraldus tervikuna on kehtetu alates 15.04.2022 ning maski kandmise nõue avalikes ruumides enam ei kehti, pole menetlusalusele isikule etteheidetav tegu käesoleval ajal enam karistatav. Kuna kohtuvälise menetleja 28.02.2022. a otsus Raino Seeblumi poolt edasikaebamise tõttu ei ole jõustunud, on Vabariigi Valitsuse 02.04.2022.a. korraldusel nr 108 ja 14.04.2022.a korraldusel nr 124 KarS § 5 lg 2 kohaselt Raino Seeblumi suhtes tagasiulatuv jõud. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et KarS §-s 5 on nimetatud tagasiulatuvat jõudu omava õigusaktina üksnes seadust, sest ka korraldus on õigusakt. Samuti ei oma tähtsust
lg 6 edasine kehtivus, sest ilma Vabariigi Valitsuse nr 305 korralduseta on see kohustuste ja piirangute kontekstis sisutühi. Kohus leiab, et kuivõrd Raino Seeblumile etteheidetav tegu ei ole enam karistatav, tuleb kaevatav otsus tühistada ja menetlus Raino Seeblumi väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse esitaja taotluse tunnistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkt 8 põhiseaduse vastaseks. Kaebuse esitaja leiab, et korralduses nr 305 sisalduv maskikandmise kohustus ei ole inimeste põhiseaduslike õiguste piiranguna proportsionaalne, kuna maskikandmise kohustus ei täida oma eesmärki ehk ei takista tõendatult viiruse edasikandumist- kindlasti mitte märkimisväärselt. Kaebuse esitaja leiab, et maskikandmise kohustus ei ole sobiv, vajalik ega ka mõõdukas põhiõiguste piirang. Kaebaja märgib, et puudub asjakohane põhjendus (mh teadusuuringud ja statistilised andmed) lausaliseks maskikandmiseks üleüldse. Korralduse punkt 8 on ebaproportsionaalne, kuna sellel puudub tegelik seos viiruse leviku piiramisega või muu legitiimne eesmärk, mistõttu on sellise kohustuse kehtestamine õigusvastane. Kaebaja leiab, et puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et maskide kandmine aitaks mingilgi määral tõkestada, piirata või vähendada Sars-Cov-2 viiruse levimist, mistõttu korralduse punktis 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole põhjendatud ega aita täita korralduse eesmärke (nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine ning inimeste elu ja tervise kaitse). Kaebaja leiab ka, et korralduse punktis 8 kehtestatud kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele, mis tuleneb põhiseaduse §-st 19. Kaitsemask moonutab välimust, riivab personaalsust, raskendab hingamist, kätkeb terviseriske ning muudab avalikes siseruumides viibimise ning teiste inimestega suhtlemise ebamugavamaks ja ebameeldivamaks. Tegemist on intensiivse õiguste riivega, kuna see kohustus mõjutab kaebaja elu igapäevaselt. Lisaks leiab kaebaja, et korralduse punkt 8 rikub kaebaja õigust vabalt liikuda (põhiseaduse § 34). Avalikus siseruumis maski kandmise kohustuse kehtestamine tähendab sisuliselt, et kui kaebajal kas pole parasjagu maski või ta ei soovi või ei pea tervislikest või maailmavaatelistest kaalutlustest lähtuvalt võimalikuks maski kanda, kehtib talle liikumispiirang ehk keeld siseneda avalikesse siseruumidesse ning nendes ruumides viibida, samas kui ilma maski kandmise kohustuseta oleks kaebajal vabadus nendes kohtades vabalt liikuda. Tegemist on jällegi intensiivse põhiõiguste riivega, kuna see mõjutab kaebaja igapäevaelu ning sunnib kaebajat tegema muudatusi oma harjumuspärase elu juures. Kaebaja leiab veel, et korralduse punktis 8 sätestatud kohustuse kehtestamiseks puudus õiguslik alus, kuna
, mille alusel korraldus on kehtestatud, lubab kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maski kandmise kohustus aga pole reaalselt seotud nakkusohutuse tagamisega või vähemalt puuduvad tõendid, mis sellist seost kinnitaks. Seega on 4 tegemist kaebaja eneseteostusvabaduse põhjendamatu piiramisega, mis on vastuolus põhiseadusega ning kujutab endast õigusvastast eneseteostusvabaduse ja inimväärikuse (põhiseaduse § 10) rikkumist. Sellest tulenevalt nõuab kaebaja korralduse punkti 8 kohaldamata jätmist. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada põhiseaduse vastaseks Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkt 8 ja selle kohaldamata jätmist. Vaatamata sellele, et etteheidetav tegu ei ole enam karistatav, tühistab kaevatava otsuse ja lõpetab menetluse Raino Seeblumi väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu, võtab kohus seisukoha väärteo toimepanemise hetkel kehtinud korralduse põhiseadusele vastavuse kohta. Kohtu hinnangul on Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
lg 8 kohaselt võib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendada mh nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel nähtud ette eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 on käsitatav uudse ohtliku nakkushaigusena
lg 2 tähenduses, s.t tegemist on haigusega, millel on
lõike 1 punktis 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused (suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik) ja millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Korralduse nr 305 p-s 8 on sätestatud avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustus. Korralduse nr 305 muutmise seletuskirjas on märgitud, et maskide kandmise kohustuse eesmärk on tõkestada nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist. Seega kehtestati korraldus inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (RKPJKo nr 5-21-10, p 54, Riigikohtu järjekindel praktika alates põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.