2-22-113886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Alates 01.01.2022. a jõustunud

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotleb hageja kostjalt elatist

§ 101alusel arvutatud määras muutuva suurusena alates 24.04.2022.

a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud

§ 102

lg 2 mõistes mõjuvat 3 2-22-113886 põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla

§ 101alusel arvutatud määra.

Poolte vahel puudub ka vaidlus

§-s 101 sätestatud elatise arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Muu hulgas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus, millisel juhul ei tule

§ 101

järgi elatise arvestamisel elatise summat proportsionaalselt vanemaga koos veedetava ajaga vähendada. Riigikohus on 22.06.

1. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 18) avaldanud seisukohta, et kui kohus mõistab välja elatise pärast
2. jaanuari 2022 muutuva suurusena

§ 101

lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust kindla summana välja arvutama ja võib elatise välja mõista muutuva suurusena. Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et kui kohus mõistab alates 1. jaanuarist 2022 elatise välja muutuva suurusena, on lahend TsMS § 442 lg 5 mõttes selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid.

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Antud juhul on hageja taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist muutuva suurusena

§ 101alusel arvutatuna.

Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, märgib kohus otsuse selguse ja täidetavuse huvides otsuse resolutsioonis elatise kogusumma, mis

§ 101

alusel arvutades on 225,64 eurot ((209,20 eurot (baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud

1. aprillil
2. a Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest). Lisaks märgib kohus elatise arvutamise alused

§ 101

järgi selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 24.04.

1. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 225,64 eurot ((209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud igakuine elatis tasuda ette sama kuu
4. kuupäevaks K. E. arvelduskontole nr XXX Swedbank. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 4 2-22-113886 Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik 5