Obsah (11)
§ 141§ 1432§ 178§ 179§ 121§ 182§ 120§ 64§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-15-984 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.12.2022. a) Kriminaalasja number 1-1
§ 141
lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust;
§ 1432
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust;
§ 178
lg 11 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust;
§ 179
lg 11 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust;
§ 121
ja § 122 järgi (kehtivas redaktsioonis § 121 lg 2 p 3 ) järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust;
§ 182
järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust ning
§ 120
järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja Pavel Ridnõile mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust.
§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Tallinna Linnakohtu 27.10.2003.a.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa [(30.04.2014 - 17.03.2016 = 1 aasta, 10 kuud, 18 päeva) miinus (karistuse täitmisele pööramisele järgnenud periood: 23.09.2014 - 19.05.2015 = 7 kuud, 27 päeva)], see on 1 aasta, 2 kuud ja 21 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg (20.08.-22.09.2014.a., s.o.
34 päeva) karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks arvestati kohtuotsuse kuulutamise päevast alates 15 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust. Prokurör esitas enda arvamuse Pavel Ridnõi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi arvamuses välja, et rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxxxxxxon enda garantiikirjas märkinud, et nad garanteerivad kinnipeetavale vanglast vabanedes elukoha, kuid seda üksnes juhul, kui keskuses on vaba koht olemas. Seega leidis prokurör, et üks tingimisi ennetähtaega vabastamise põhilisi eeldusi on täitmata, sest ennetähtaegse vabanemise korral puudub süüdimõistetul kindel kontrollitud elukoht. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Pavel Ridnõi puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel töökoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Pavel Ridnõid on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib teist korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Viimased kuriteod pani ta toime kriminaalhooldusaluse isikuna (viibis elektroonilise järelevalve all oma elukohas), millest tuleneb, et isik on kuritarvitanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Prokuröri hinnangul ei ole kuritegude raskusaste muutunud, kui tema varasema vägivallakuriteo toimepanemise tagajärjel saabus isiku surm, siis hetkel kannab ta karistust kuritegude toimepanemise eest, kus kannatanute suhtes lisaks psüühilise ja füüsilise vägivalla kasutamisele on lisandunud seksuaalsed motiivid. Vangla iseloomustusest ei nähtu uusi olulisi asjaolusid, miks peaks antud ajal olema kriminaalhoolduse läbimine tema puhul edukas. Pavel Ridnõi on enesekeskse kinnistunud vägivaldse käitumismustriga isik, kes on võimeline kuritegusid toime panema kättemaksuks ning kes manipuleerib teiste inimestega enda huvides. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad need uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku käitumine vabaduses olla seaduskuulekas. Prokurör leiab, et endiselt on säilinud kõrge oht, et Pavel Ridnõi jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist ja tema tingimisi ennetähtaega vangistusest karistuse kandmiselt vabastamine ka koos elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendamatu. Seega nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Pavel Ridnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Pavel Ridnõi selgitas kohtuistungil, et teda on karistatud kolmel korral. Vabanedes soovib ta minna rehabilitatsioonikeskusse xxxxxxxxxxx. Kinnipeetava sõnul on see hea organisatsioon, kus on erinevad programmid ja kus tal on võimalus alustada uut elu valgelt lehelt. Lähedastest on tal vabaduses ema, vend ja kasuisa, kes teda igati toetavad. Vangistuse ajal on ta osalenud ka vangla tööhõives ja tema ülesandeks on hetkel kabinettide koristamine. Vanglas olles on ta läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund, mis on mõeldud seksuaalkurjategijatele ja tal puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Pavel Ridnõi on enda sõnul suhelnud kannatanuga ning palunud vabandust tehtu eest. Süüdimõistetu sõnul aitas vestlus kannatanuga tal mõista, kui haiget ta viimasele tegi ja pärast seda hakkas ta endaga tööd 2
(5)tegema, et rohkem mitte sellist kuritegu sooritada. Hetkel on tal rahalisi nõudeid 5300 euro ulatuses, kuid vabanedes soovib ta need ära tasuda. Pavel Ridnõi sõnul on ta teadlik, mida kujutab endast elektrooniline valve, tema suhtes on seda varem kohaldatud. Eelmisel korral läks tal kontrollnõuete täitmisega kõik hästi, kuid karistus pöörati täitmisele seetõttu, et ta sooritas katseajal uue kuriteo. Süüdimõistetu sõnul on ta 38 aastane ja on siiani enda elu raisanud, kuid enam ta seda teha ei taha ja soovib oma elu muuta. Ta teadvustab oma süüd ja kui suurt kahju ning tagajärgi ta kannatanule ja lähedastele tekitas. Ta kahetseb oma tegusid. Kinnipeetav on nõus täitma kõiki nõudeid ja kohustusi, mida kriminaalhooldaja talle ette näeb. Ta on ühendust võtnud ka tugiteenusega ja palunud endale vanglast vabanemise korral määrata tugiisik. Pavel Ridnõi palub kohtul anda talle võimalus näidata, et tema suhtumine ja väärtushinnangud on muutunud. Kaitsja leiab, et Pavel Ridnõi puhul võiks tõsiselt kaaluda ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri kõige suurem etteheide oli, et kinnipeetaval ei ole elukohta vabaduses, kuid kaitsja esitatud dokument näitab vastupidist. Keskus Valge Eesti kindlustab talle elukoha ja ülalpidamise. Aastast 2018 on toimunud süüdimõistetu elus järsk muutus. Sellest ajast ei ole tema iseloomustusest enam midagi negatiivset välja lugeda, kuigi eelnevalt oli iseloomustus negatiivne. Muutuse tõi see, et kannatanu käis Pavel Ridnõid vanglas vaatamas ja selletõttu toimus temas muutus. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et elektroonilise valvega vabastamine on võimalik, süüdimõistetu teab, mida see tähendab. Kaitsja palub Pavel Ridnõi vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valvega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Pavel Ridnõi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava võimalikuks vabanemisjärgseks elukohaks on Tartus asuv rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxxxxx. Keskus on andnud garantiikirja, et nad tagavad Pavel Ridnõile vabanedes elukoha rehabilitatsioonikeskuses, kuid garantiikirjas on ära toodud klausel, et elukoht võimaldatakse üksnes juhul, kui keskuses on vaba kohta. 15.12.2022 toimunud kohtuistungil esitas kinnipeetava kaitsja kohtule dokumendi xxxxxxxxxxxxxxi kinnitusega, et neil on Pavel Ridnõile keskuses vaba koht olemas. Seega esinevad formaalsed alused Pavel Ridnõi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Pavel Ridnõi on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta teist reaalset vanglakaristust. Varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud nii vara- kui ka isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, s.o omastamine ja mõrv seoses röövimisega. Kuritegude ajendiks on olnud rahalise kasu saamine ning soodusteguriks grupi mõju, sõltuvusprobleemid ning puudulikud sotsiaalsed oskused. Hetkel kannab ta karistust 3
(5)isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, s.o alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele, ähvardamine, piinamine, kehaline väärkohtlemine, lapseealise seksuaalne ahvatlemine, lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades ning vägistamine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kuriteo ajendiks oli seksuaalne motiiv, kättemaks kannatanule tema käitumise eest ning soodusteguriks puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ning hoolimatus teiste isikute suhtes. Kuritegude raskusaste ei ole ajaga muutunud, varasema kuriteoga saabus isiku surm, käesoleva kuriteo raames on vägivalla kasutamisele lisandunud seksuaalne motiiv. Kuriteod on Pavel Ridnõi toime pandud impulsiivselt hetke emotsiooni ajel, ette planeerimata. Isiku senine elukäik on olnud väga keeruline ning viitab tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele, aga ka ükskõiksusele teiste inimeste elu ja tervise suhtes. Teisalt on vangla esitatud iseloomustusest näha Pavel Ridnõi puhul ka mitmeid positiivseid asjaolusid ja muutuseid. Ta on osalenud pikka aega vangla majandustöödel ning töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. 2016. aastal läbis kinnipeetav riigikeele õppe ja omandas C1 keeletaseme. Käesoleval aastal osales kinnipeetav seksuaalkurjategijatele suunatud programmis Uus suund, mille läbiviijate sõnul oli Pavel Ridnõi avatud suhtleja ja võttis vestlustest aktiivselt osa. Programmi läbiviijate sõnul oli küll mõningaid raskusi osade teemade mõistmisega, kuid kokkuvõtvalt oli näha kinnipeetava motivatsiooni ja teatavat enesearengut. Kinnipeetav on käinud ka psühholoogi juures vestlustel, kus ta oli psühholoogi sõnul avatud suhtleja ning tegi kodutöid alati õigeaegselt ja põhjalikult. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Vanglast vabanedes on Pavel Ridnõi avaldanud soovi asuda elama Tartus asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal lähedastest vabaduses ema, vend ja kasuisa, kes on valmis teda toetama. Vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt suhtleb ta veel ka tädi ja onuga, kes elavad Saksamaal. Oma bioloogilise isaga suhtleb kinnipeetav pigem harva. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral on Pavel Ridnõil olemas töökoht ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxx mille juhatuse liige on seda ka kinnitanud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib süüdimõistetu vabanemise korral hakata tasuma oma võlgasid ning elada edaspidi normaalset ja seadusekuulekat elu. Kuigi Pavel Ridnõi elutingimused vanglast vabanemise korral on pigem head, esineb ka asjaolusid, mis vabanemist ei toeta. Eelkõige on selleks toimepandud kuritegude raskus. Tegemist ei olnud ühekordse eksimusega halbade asjaolude kokkulangemisel, vaid isik pani väga raskeid kuritegusid toime korduvalt. Veelgi enam, viimane kuritegu on toime pandud katseajal, kui kinnipeetav oli juba korra vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastatud. Kuriteod, mis süüdimõistetu toime pani, on väga rasked. Üheks ohvriks oli lapseealine tütarlaps, kellele ta põhjustas seksuaalkuriteo kaudu selliseid kehavigastusi, mis vajasid kirurgilist sekkumist. Toimepandud kuritegude laad näitab, et isik ei mõtle kuritegusid toime pannes tagajärgedele, suhtub ükskõikselt teiste inimeste tervisesse ega väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kohus ei ole veendunud, et Pavel Ridnõi suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Tõepoolest on sotsiaalprogrammide läbiviimisel täheldatud positiivseid muudatusi, kuid siiski leiab kohus, et kinnipeetava praegune tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise 4
(5)tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.01.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-15-8438, p 12). Kuna Pavel Ridnõi on pannud toime väga raskeid süütegusid, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Olenemata kinnipeetava heast käitumisest vangistuses ja mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, on oht uute kuritegude toimepanemiseks siiski märkimisväärselt suur. Pavel Ridnõi vangistusest vabastamine rohkem kui kaheksa aastat enne karistuse lõpptähtaega oleks ennatlik. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises ja hoiakutes on püsivad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)