Obsah (7)

§ 107§ 109§ 80§ 9§ 10§ 6§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21

§ 107lg 2 alusel 31.

märtsist 2021 ning mõista Krausberg Eesti OÜ-lt Arjanne Valkenklau kasuks välja hüvitis 1064 eurot (brutosumma, millelt tööandja peab kinni pidama seaduses ette nähtud maksud ja maksed).

1. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Krausberg Eesti OÜ kanda. Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt Arjanne Valkenklau kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 1175 eurot 99 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2. Arjanne Valkenklau (töötaja, hageja) esitas
3. aprillil 2021 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) Krausberg Eesti OÜ (tööandja, kostja) vastu avalduse, milles koos hilisemate täpsustustega palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates
4. märtsist 2021 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 1064 eurot (bruto), samuti töövõimetushüvitis ja töötasu. Avalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle
5. detsembril 2020 puhastusteenindajana. Tööandja saatis
6. märtsil 2021 töötajale e-kirja töölepingu lõppemise kohta
7. märtsist
8. Töötaja ei soovinud töölepingut lõpetada. Töötajaga toimusid tööõnnetused
9. detsembril 2020 ja
10. veebruaril
11. Töötaja ei saanud teha tööd
12. veebruarist 2021 kuni
13. märtsini
14. Tööandja oleks pidanud tähtaja möödumisel pakkuma töötajale teist tööd, sest töötaja kasvatab alla 3-aastast last. TVK võttis
15. mai
16. a määrusega menetlusse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude, töölepingu lõpetamise taotluse töölepinguseaduse (

) § 107 lg 2 alusel 31. märtsist 2021 ning hüvitise nõude

§ 109lg 1 alusel.

TVK juhataja eraldas töövõimetushüvitise nõude/tööõnnetusega seonduva kahju iseseisvaks töövaidlusasjaks nr 4-1/926/21 ning keeldus nimetatud asjas töövaidlusavalduse menetlusse võtmisest. TVK võttis

1. mail 2021 menetlusse töövaidlusavalduse nr 4-1/932/21 haigushüvitise ja töötasu nõudes. TVK liitis
2. mail 2021 töövaidlusavaldused nr 4-1/840/21 ning nr 4-1/932/21 ühte menetlusse, määrates töövaidlusasja numbriks 4-1/840/
3. TVK rahuldas
4. juunil 2021 töövaidlusasja osaliselt. TVK tuvastas, et tööandja
5. detsembril 2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemine

§ 80alusel on 31.

märtsist 2021 tühine. TVK lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu

§ 107lg 2 alusel 14.

aprillist 2021 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja 1064 euro suuruse hüvitise

§ 109lg 1 alusel.

TVK jättis rahuldamata töötaja nõude haigushüvitise (95 eurot 74 senti) ja töötasu (192 eurot 80 senti) saamiseks. 2

1. Tööandja esitas
2. juulil 2021 Tartu Maakohtule taotluse töötaja TVK-le töövaidlusasjas nr 4-1/840/21 esitatud avalduse osaliseks läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Tööandja ei vaidlusta TVK otsust osas, millega komisjon jättis hageja nõuded rahuldamata. Pooled sõlmisid
3. detsembril 2020 tähtajalise töölepingu

§ 9lg 1 tähenduses kuni 31.

jaanuarini

2. veebruaril 2021 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega pikendasid töölepingut
3. märtsini
4. Seega lõppes tööleping tähtaja möödumisel

§ 80lg 1 alusel.

Arusaamatuste vältimiseks esitas kostja

1. märtsil 2021 teatise, milles avaldas, et tööleping lõpeb tähtaja möödumisel ning hageja viimaseks tööpäevaks on
2. märts
3. Kuivõrd tööleping oli tähtajaline ja lõppes tähtaja möödumisel, ei ole kostja esitatud teatis ülesütlemisavaldus ning hageja nõue ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Samal põhjusel ei ole õiguslikult võimalik rahuldada ka hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks

§ 107

lg 2 alusel ning hüvitise nõuet

§ 109lg 1 alusel.

1. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele
2. septembril
3. Kostja rõhutas, et tähtajaline tööleping sõlmiti ja seda pikendati põhjusel, et kostja vajas ajutiselt täiendavat personali. Koroonaviirusest tingituna kasvas haiguslehtede arv oluliselt, samas lisandus ajutiselt tööülesandeid. Kostja tahet sõlmida tähtajaline tööleping kinnitab ühtlasi töölepingu lühike tähtaeg – tööleping sõlmiti esialgu vähem kui kaheks kuuks. Kostja esitas tõendina töötajate haiguslehed, millest nähtub, et vaidlusaluse töölepingu kehtivuse sajal olid mitmed samal objektil töötavad töötajad haigus- või hoolduslehel. Seetõttu oli kostja sunnitud töölepingut ühekordselt haiguste perioodiks pikendama. Koroonaviirusega seonduv on kostja hinnangul käsitletav ajutise tähtajalise iseloomuga põhjusena tähtajalise töölepingu sõlmimiseks

§ 9lg 1 tähenduses.

1. Hageja selgitas, et kostja püüab valesti vormistatud haiguslehtedega (tavaline haigus, mitte tööõnnetus) kohut meelevaldselt ja pahatahtlikult eksitada. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. detsembri
4. a otsusega hagi rahuldamata ja tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid
5. detsembril 2020 tähtajalise töölepingu, mis lõppes

§ 80lg 1 alusel tähtaja möödumisel 31.

märtsil 2021 ja hagejal puudub õigus saada kostjalt

§ 109lg-s 1 ette nähtud hüvitist.

Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud hageja poolt kostja vastu esitatud haigushüvitise (95 euro 74 sendi) ja töötasu (192 euro 80 sendi) nõude rahuldamata jätmise osas. Maakohus jättis töövaidluskomisjoni menetluses tekkinud menetluskulud poolte endi kanda, hagimenetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulud 588 eurot ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Maakohtu hinnangul ei ole hageja seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest esitanud kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks osas, milles töövaidluskomisjon jättis tema avalduse rahuldamata ja kostja on selgesõnaliselt vaidlustanud TVK lahendi vaid osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks välja hüvitis

§ 109lg 1 alusel.

Kohus on hagejale selgitanud, et kohus menetleb hagimenetluses vaid nõuet, mille on vaidlustanud TVK otsuse alusel kostja, s.o töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise ja

§ 107lg 2 alusel makstava hüvitise nõudes.

Tööandja ei vaidlusta TVK otsust osas, millega komisjon jättis hageja nõuded rahuldamata (Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 59 lg 11). Kostja hinnangul sõlmisid pooled 3. detsembril 2020 tähtajalise töölepingu

§ 9lg 1 tähenduses kuni 31.

jaanuarini 2021 ning

1. veebruaril 2021 sõlmisid pooled kokkuleppe, 3 millega pikendasid töölepingut
2. märtsini
3. Seega lõppes tööleping tähtaja möödumisel

§ 80lg 1 alusel.

Kohus nõustus kostjaga selles, et pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu.

§ 9

lg 1 näeb ette, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. TVK leidis oma otsuses, et hageja tehtav töö puhastusteenindajana ei ole ajutist laadi tööülesannetega, mis õigustaksid töötajaga tähtajalise töölepingu sõlmimist. Samuti ei ole tööandja tõendanud ajutist vajadust täiendava tööjõu järele. Kostja rõhutas seda, et tähtajaline tööleping sõlmiti ja seda pikendati põhjusel, et kostja vajas ajutiselt täiendavat personali. Kostja on kohtule esitanud tõenditena info haiguslehtede kohta, mis olid võetud vaidlusaluse töölepingu kehtivuse ajal ning mis kohtu hinnangul tõendavad, et kostja töötajad olid kas haigus- või hoolduslehel, mistõttu oli vajadus ajutise tööjõu järele (tl 94–97). Kohtu hinnangul on asjas oluline see, et ajutise töösuhte vajaduse põhjustas COVID-19 viiruse levik, mis võib tingida kiiresti töötajate töölt eemalejäämise kas haigestumise, hoolduslehe või lähikontaktsuse tõttu. COVID-19 viiruse levikut ja selle töösuhtes põhjustatavaid tagajärgi ei saa ette ennustada, kuid töö vajab tegemist ning Nõo Lihatööstus vajas puhastusteenindajaid enda majandustegevuse toimimiseks. Kohus nõustus kostjaga selles, et COVID-19 viirusega seonduv on käsitatav ajutise tähtajalise iseloomuga põhjusena tähtajalise töölepingu sõlmimiseks

§ 9lg 1 tähenduses.

Arvestades, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kinnitab just vaidlusaluse töölepingu väga lühike tähtaeg töölepingu ajutist iseloomu. Kuivõrd pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu, lõppes tööleping

§ 80lg 1 alusel tähtaja möödumisel 31.

märtsil 2021. Tulenevalt eeltoodust ei ole õiguslikult võimalik rahuldada hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks

§ 107

lg 2 alusel ning hüvitise saamiseks

§ 109lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping

§ 107lg 2 alusel 14.

aprillist 2021 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

§ 109lg 1 alusel 1064 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid tähtajatu töölepingu, kuna tähtajalise töölepingu sõlmimiseks puudus kostjal seadusest tulenev mõjuv põhjus (

§ 9lg 1).

Vaidluse korral peab mõjuvat põhjust tähtajalise lepingu sõlmimiseks tõendama tööandja. Kui tööandja ei suuda tõendada piisavat põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, loetakse tööleping algusest peale tähtajatult sõlmituks. Kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Poolte tahe oli suunatud pikemaaegsele koostööle ja seega tähtajatu töölepingu sõlmimisele. Antud tahet tõendab poolte kirjavahetus, kus hageja uurib töösuhte lõppemise põhjuste kohta. Kirjavahetusest nähtub, et poolte tahe oli sõlmida igakuiselt uus tööleping.

§ 10

lg 1 kohaselt oleks kolmanda töölepingu sõlmimisega muutunud pooltevaheline tööleping tähtajatuks.

§ 6

lg 2 kohaselt tuleb mõjuv põhjus ehk õiguslik alus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ja tähtajalise töölepingu kestus töötajale kirjalikult teatavaks teha enne tööle asumist. Kirjaliku vormi eiramisel eeldatakse, et kokkulepe tähtajalise töölepingu kohta puudub (

§ 6lg 9) ja töötaja töötab tähtajatu töölepingu alusel.

Praegusel juhul ei ole hagejat kirjalikult teavitatud tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest. 4 Tähtajalise töölepingu sõlmimise aluseks olev mõjuv põhjus ei saa seisneda asjaolus, et kostjal tekkis vajadus hooajaliste „desotajate“ palkamiseks. Puhastusteenistujate töökoormus ei olnud ajutiselt hooaja tõttu oluliselt tõusnud, vaid puhastusteenistujate töökoormus oli vaatamata koroonale sama suur kui enne.

regulatsiooni kohaselt on tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks, kuid hagejaga ei sõlmitud tööleping mõne teise töötaja asendamiseks, vaid hagejaga sõlmiti eraldiseisev tööleping. Kostja vajadus täiendavate puhastusteenistujate palkamiseks ei olnud ajutine ja seetõttu ei olnud põhjendatud hagejaga tähtajalise töölepingu sõlmimine. Kostjal on teatmik.ee andmetel kokku 561 töötajat ning kohtule esitatud 7 haiguslehte ei tõenda, et esines reaalne mõjuv põhjus tähtajatu töölepingu sõlmimiseks. Tähtajaline tööleping on kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides. Hageja on seisukohal, et kostja ei järginud tähtajalise töölepingu sõlmimisel seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu tuleb lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping tähtajatuks töölepinguks. 7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu

§ 9lg 1 tähenduses.

Poolte kirjavahetusest ei tulene poolte tahet sõlmida igakuiselt uus leping. Arusaamatuks jäävad hageja viited kolmanda töölepingu sõlmimisele – pooled ei vaidle selle üle, et töölepingut ei pikendatud teist korda ning

§ 10lg 1 ei kohaldu.

Hageja oli teadlik, et temaga sõlmitakse tähtajaline tööleping ning kostja põhjendas tähtajalise töölepingu sõlmimise vajadust/põhjuseid. Koroonaviirusega seotud tagajärjed (mh kohustuslikud töötaja ja töötajate laste karantiinid lähikontaktsuse tõttu) ongi toonud kaasa olukorra, kus tööandjad vajavad ajutiselt lisatööjõudu, mis õigustab ka tähtajaliste töölepingute sõlmimist. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja väite kostja töötajate arvu kohta. Juhul, kui kohus peab hageja vastuväitega arvestamist siiski võimalikuks, soovib kostja esitada tõendid, mis kinnitavad, et tegemist on nende töötajate haigus- ja hoolduslehtedega, kes töötasid hagejaga samal objektil. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi asjaolu, millest tingituna saaks töölepingu lugeda tähtajatuks. Isegi, kui kohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline tööleping ning esinevad alused

§ 109

lg 1 kohaldamiseks, palub kostja kohtul kasutada

§ 109lg 1 alusel antud kaalutlusõigust ja vähendada hüvitist nullini.

Hageja töötas kostja juures neli kuud, seega oleks selgelt ebamõistlik ja põhjendamatu mõista hageja kasuks välja kolme kuu töötasule vastav hüvitis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
2. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele poolte kirjavahetuse
3. märtsist
4. Sama tõendi on hageja esitanud juba TVK-s (tl 28). TvLS § 58 lg 6 kohaselt loetakse TVK menetluses esitatud tõendid kohtule esitatuks. Seega ei ole tegemist ringkonnakohtu menetluses uue tõendi esitamisega. 5
5. Kohtu menetluses on hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks, töölepingu

§ 107

lg 2 alusel lõpetamiseks ning

§ 109lg 1 järgi hüvitise saamiseks.

Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas poolte tööleping oli tähtajaline või tähtajatu. 11. Ringkonnakohus märgib, et töölepingus ja selle pikendamise kokkuleppes (tl 13 ja 14) on selgelt kirjas, et pooled on sõlminud tähtajalise töölepingu. Seega küsimus ei ole selles, kas poolte tahe oli suunatud tähtajalise lepingu sõlmimisele, vaid selles, kas praegusel juhul oli tähtajalise töölepingu sõlmimine lubatud. Nimelt võib

§ 9

lg 1 järgi tähtajalise töölepingu sõlmida üksnes juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Juhul, kui tähtajalise töölepingu sõlmimiseks alust ei olnud, loetakse tööleping

§ 80lg 2 kohaselt tähtajatuks.

Seega on praeguses asjas keskne küsimus, kas tähtajaline tööleping sõlmiti mõjuval põhjusel. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et

§ 9

lg 1 eeldused tähtajalise töölepingu sõlmimiseks olid täidetud, on ekslik.

§ 6

lg 2 kohaselt peab tööandja tähtajalist töölepingut sõlmides teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Poolte töölepingu p-s 2.2 on nimetatud tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuseks seda, et tööleping on sõlmitud teatud tööde tegemise ajaks. Töö sisu on kokku lepitud töölepingu p-s 3 ja selle alapunktides. Sellest nähtub, et töötaja asub tööle puhastusteenindaja töökohal. Ei töölepingu p 3 alapunktidest ega mujalt töölepingust ei nähtu, milles seisneb puhastusteenindaja töö ajutine ja tähtajaline iseloom. Vastupidi lepingu p-dest 3.2-3.6 saab järeldada, et tegu on pideva tööga, mis ei lõppe isegi juhul, kui töö ühe kliendi juures lõppeb, vaid sel juhul saab tööandja suunata töötaja tööle teise kliendi juurde. 13. Kuivõrd kostja ei olnud teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, tuleb

§ 6lg 9 järgi eeldada, et kokkulepet töölepingu tähtajalisuse osas ei ole sõlmitud.

Tööandjal on põhimõtteliselt võimalik see eeldus küll ümber lükata, kuid tööandja peab selleks välja tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtub, et töötajaga kokkulepitud töö oli ajutise iseloomuga. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole seda praeguses asjas teinud. Ringkonnakohus möönab iseenesest, et vajaduse ajutise tööjõu järele võib kaasa tuua ka olukord, kus oluline osa tööandja töötajatest on haigestunud või on selleks vahetu oht. Samuti võib kostjaga nõustuda selles, et asjaolu, et Eestis oli töölepingu sõlmimise ajal

1. a detsembris COVID-19 viirus laialt levinud, on üldtuntud. Samas ei ole kostja tõendanud, et hagejaga sõlmiti tähtajaline tööleping just põhjusel, et kostjal oli vaja ajutiselt täiendavat tööjõudu haigete töötajate asendamiseks. Väite, et tööleping hagejaga sõlmiti COVID-19 viiruse leviku tõttu, esitas kostja esmakordselt alles töövaidluskomisjoni istungil. Kostja ei ole välja toonud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks seda põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ei olnud võimalik töölepingusse märkida, nagu nõuab seadus. Samuti ei viidanud kostja sellele põhjusele tähtajalise töölepingu sõlmimiseks poolte TVK mentlusele eelnenud kirjavahetuses. Pigem võib poolte kirjavahetusest (tl 28-29) järeldada, et tõele vastab hageja TVK istungil esitatud versioon sellest, et tööleping sõlmiti tähtajaliselt selleks, et tagada töötaja usaldusväärsus. Nimelt on tööandja põhjendanud töölepingu pikendamata jätmist, mitte sellega, et tööandja vajadus ajutise tööjõu järgi oleks ära langenud, vaid sellega, et töötaja ei ole töölepingu tähtaja jooksul piisavalt tööl olnud. Töötaja usaldusväärsuse tagamine ei ole mõjuv põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Selleks eesmärgiks on seaduses ettenähtud võimalus kohaldada katseaega. Teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda ka kostja esitatud töötajate töövõimetuslehed ja töölepingud (tl 132-137 ja tl 142-143). Nimelt nähtub neist, et hagejaga samal objektil töötanud kokku neljale töötajale on väljastatud seitse töövõimetuslehte. Samas ei olnud ükski töötaja töövõimetuslehel
2. detsembril 2020, mil hagejaga tööleping sõlmiti. Enne töölepingu 6 sõlmimist olid töövõimetuslehel kaks erinevat töötajat üksteisega mittekattuvatel aegadel. Kostja ei ole ka välja toonud ega tõendanud kui palju töötajaid töötas objektil kokku. Seega ei ole võimalik hinnata, kas töötajatest oli haigestunud oluline ja ebatavaliselt suur osa.
3. Kuivõrd hagejaga tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ei olnud seadusest tulenevat alust, tuleb tööleping lugeda

§ 80lg 2 järgi tähtajatuks.

Kostja on esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse (tl 30). Kostja on tuginenud üksnes sellele, et hagejaga sõlmitud tööleping lõppes tähtaja möödumisel. Kostja ei ole välja toonud, et tal oleks alust hagejaga sõlmitud tähtajatu tööleping üles öelda. Seega tuleb

§ 104lg 1 alusel hageja nõue töölepingu ülesütlemiseks rahuldada.

Hageja on palunud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, mis loetakse TvLS § 58 lg 5 kohaselt hagiks lõpetada tööleping alates

1. märtsist 2021 (tl 34). Kohus on menetluses seotud hagi piiridega. Seega ei ole võimalik kostja töölepingut lõpetada
2. aprillist 2021, nagu seda tegi töövaidluskomisjon. Seega lõpetab kohus töölepingu

§ 107lg 2 alusel 31.

märtsist 2021.

§ 109

lg 1 kohaselt peab kostja maksma hagejale sel puhul hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja hüvitise arvutuskäigule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hüvitise suurust vähendada. Ainuüksi asjaolu, et hageja oli kostja juures töötanud vaid 4 kuud selleks alust ei anna. 15. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus on määranud kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks maakohtus tekkinud menetluskulusid. Hageja esindas ennast maakohtu menetluses ise ning tal ei olnud riigilõivu tasumise kohustust. Ringkonnakohus peab sellises olukorras TsMS § 174 lg 3 alusel võimalikuks määrata ise kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Hageja menetluskuluks ringkonnakohtus on menetluskulude nimekirja kohaselt esindajakulu 1175 eurot 99 senti. Hageja esindaja ajakulu on 7 tundi ning tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ja mh seda, et hageja võttis endale esindaja esmakordselt apellatsioonimenetluses, mis tingis vajaduse esindajal tutvuda ka maakohtu ja TVK menetluses toimunuga. Esindaja tunnitasu määr on samuti põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist advokaadist esindaja tunnitasu määra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1175 eurot 99 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 7